3-11-1147/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1147 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 03.03.2011. a haldusakti nr 6-10/22927-2 tühistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks ja küünelõikuri äravõtmise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.08.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 11.08.2011. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 03.03.2011. a haldusakt „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-10/22927-2 ja kohustada Viru Vanglat kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. 2. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. 3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulu 18,14 eurot ja kohustada vastustajat kandma see summa L.K. arvele Swedbank AS-s nr XXX. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 14.01.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktor kehtestas 05.03.2010. a käskkirjaga nr 1.1‑1/51 Viru Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. Selle käskkirja p 11 kõlab: „Lisaks vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 sätestatud esemetele ja ainetele on Viru Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele keelatud alljärgnevate esemete ning ainete

2

omamine ja vanglateenistuse vahenduseta soetamine vanglas: […] 11. Keraamilised, klaasist ja metallist esemed, välja arvatud: ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist toidunõud, käekell, plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu balloon, mehaaniline või elektripardel või mittevahetatava teraga raseerija.“ 21.04.2010 toimunud koosolekul otsustasid Viru Vangla juhtkond ja üksuste juhid seonduvalt küünelõikuritega: „Küünelõikur – ese peab olema terviklik/komplektne. Alates 21. aprillist laekunud tange, millel on küüneviil, kätte ei anta. Kinni peetavatele isikutele jääb kätte 1 lõikur. Isikud, kellele on kätte antud 2 lõikurit, peavad ühed kuni 1. maini lattu paigutama.“ Koosolekul vastu võetud otsused nähtuvad 21.04.2010. a protokollist nr 1.1-2/48 (tl 21).

2. 10.06.2010 võtsid Viru Vangla valvurid Tartu Vanglast Viru Vanglasse naasnud kaebajalt ära ühe küünelõikuri.

3. 15.06.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (tl 19) ära võetud küünetangide tagastamiseks. 09.07.2010. a otsustusega nr 6-10/22927-1 (tl 20) jättis Viru Vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Otsustuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla juhtkonna ja üksuste juhtide 21.04.2010. a koosoleku protokolli nr 1.1-2/48 kohaselt „jäetakse kinni peetavatele isikutele kambris kasutamiseks 1 küünelõikur.“

4. 13.07.2010 esitas kaebaja vaide (tl 22) Viru Vangla 09.07.2010. a otsustuse nr 6-10/22927- 1 kehtetuks tunnistamiseks ja Viru Vangla juhtkonna ja üksuste juhtide 21.04.2010. a koosoleku protokolli nr 1.1-2/48 kehtetuks tunnistamiseks osas, mis puudutab kahe paari küünetangide mittelubamist kambrisse. Samuti taotles kaebaja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist lisapaari küünetangide lubamiseks kambrisse.

5. 01.02.2011. a vaideotsusega nr 6-12/536-1 (tl 23) rahuldas Viru Vangla direktor kaebaja 13.07.2010. a vaide osaliselt ning tühistas Viru Vangla 09.07.2010. a otsustuse nr 6-10/22927-1 küünetangide tagastamisest keeldumise osas ja tegi üksuse juhile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.

6. 03.03.2011. a otsustusega nr 6-10/22927-2 (tl 24) jättis Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juht kaebaja taotluse küünetangide tagastamise osas uuesti rahuldamata põhjendusel, et kaebaja kambris on juba üks paar küünetange ja mitme omamiseks puudub reaalne vajadus. Vastustaja viitas Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 ple 1.11.

7. 08.03.2011 esitas kaebaja vaide (tl 25) Viru Vangla otsustuse nr 6-10/22927-2 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks taotluse uueks lahendamiseks.

8. 05.04.2011. a vaideotsusega nr 6-12/122-1 (tl 26) jättis Viru Vangla direktor kaebaja 08.03.2011. a vaide rahuldamata.

9. 09.05.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7), milles palus tühistada Viru Vangla 03.03.2011. a haldusakt nr 6-10/22927-2, teha ettekirjutus temalt ära võetud küünelõikuri tagasi andmiseks ning tunnistada selle äravõtmise ja lattu paigaldamise toiming õigusvastaseks. Kaebaja väidab, et tal olid kambris eraldi küünetangid varbaküünte ja sõrmeküünte jaoks ning tal on õiguspärane ootus ka edaspidi mõlemaid kasutada. Sõna „küünelõikurid“ on Viru Vangla 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-s 1.11 kasutatud mitmuses ja see tähendab, et neid võib kinnipeetaval olla mitu. Kaebaja leiab, et vastustaja on keelduva haldusakti andmisel jätnud täitmata ärakuulamiskohustuse. 03.03.2011. a otsustus ja

3

selle tuginemine käskkirja nr 1.1-1/51 punktile 1.11 tuli kaebajale üllatusena ning ta ei saanud avaldada arvamust arutlusel oleva küsimuse faktilise ega õigusliku külje osas. Oma huvi tuvastamisnõude esitamisel põhjendas kaebaja sooviga vältida edaspidi lubatud esemete ilma igasuguse õigusliku aluseta kambrist ära võtmist ja lattu paigutamist. 13.07.2011 halduskohtule saabunud täienduses (tl 32-33) märgib kaebaja, et pole soovinud mitte piiramatus koguses küünelõikureid, vaid tahab tagasi saada õigusliku aluseta äravõetut ning palub koopiate eest makstud 2,17 euro suuruse riigilõivu kandmist selle tema eest tasunud L.K. arvele.

10. Tartu Halduskohus jättis 11.08.2011. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus leiab, et kuna küünelõikur on kinnipeetavale hügieenitoimingutes vajalik, ei oleks selle täielik keelamine ilmselt põhjendatud, kuid samas puudub ka vajadus lubada eraldi lõikurit sõrmeja varbaküünte jaoks. Viru Vangla on toiminud igati õiguspäraselt keeldudes vaidlustatud otsustuses kaebajalt ära võetud teist küünelõikurit kambrisse väljastamast. Vangla direktor on kaalunud tema juhitava kinnipidamisasutuse ja selles kinni peetavate isikute eripäradest tulenevaid julgeolekuriske ja leidnud, et nende välistamiseks on otstarbekas muuhulgas ka just niisuguse piirangu kehtestamine. Halduskohtu hinnangul ei saanud otsustus tulla kaebajale ootamatult, sest on tehtud vastava vaideotsuse ettekirjutusest tulenevalt. Kaebaja esitatud küünetangide äravõtmise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei saa kaebaja olukorras mingeid reaalseid muutusi koheselt ega ka tulevikus kaasa tuua ning seega puudub tema preventiivsel eesmärgil tugineval huvil reaalne põhjendus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. 12.09.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 51-56), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.08.2011. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei nõustu halduskohtu poolt kirjeldatud Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 punkti 1.11 käsitlusega. Kaebajal on olnud kaks paari küünelõikureid Viru Vanglas kambris alates 29.01.2009 ja varem ei ole sellega probleeme olnud. Tegemist ei ole samasuguste esemetega, vaid neil on erinev otstarve. Väiksemad küünelõikurid on kaebajale vajalikud sõrmeküünte lõikamiseks, suuremad aga varbaküünte lõikamiseks.. Seega on ebaõige järeldus, et ära võetud väiksemate küünelõikurite järele puudub kaebajal reaalne vajadus. Kaebaja leiab, et Viru Vangla direktori käskkirja nr 1.1-1/51 punkt 1.11 on piisavalt selgelt sõnastatud, et mõista, milliseid esemeid võib olla mitu ja milliseid üks. Nimetatud sättes on kasutatud sõna „küünelõikurid“ mitte „küünelõikur“, millest saab järeldada, et lubatud on ka kaks paari küünelõikureid. Sellist käsitlust toetab ka fakt, et eelmine käskkiri oli samasuguse sõnastusega ning kaebajale lubati kambrisse alates 29.01.2009 kaks paari küünelõikureid. Samuti on ka vangla ise oma tegevusega väljendanud arusaama, et käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11 järgi ei ole keelatud omada kahte paari küünelõikureid, kuna esialgu ei viidatud küünelõikurite mittelubamisel käskkirja nr 1.1-1/51 punktile 1.11, vaid hoopis Viru Vangla juhtkonna ja üksuste juhtide 21.04.2010. a koosoleku protokollile nr 1.1-2/48, mille kohaselt jääb kinni peetavatele isikutele kätte 1 lõikur. Kui käskkirjaga nr 1.1-1/51 oleks keelatud omada rohkem kui ühte paari küünelõikureid, siis oleks puudunud vajadus ka koosolekul leppida kokku, et kinni peetavatele isikutele jääb kätte üks paar lõikureid ja isikud, kellele on kätte antud kaks paari lõikureid, peavad ühed kuni 01.05.2010 lattu paigutama. Kaebaja leiab, et tulenevalt faktist, et kahe paari küünelõikurite omamine ei olnud keelatud, oli õigusvastane temalt 10.06.2010 ühe paari küünelõikurite äravõtmine. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kohtule ei ole esitatud ühtegi küünelõikuri äravõtmise toimingu kohta käivat dokumenti, mistõttu ei ole teada, millisel õiguslikul alusel see täpselt toimus.

4

Küünelõikuri äravõtmise toimingu õiguslikku alust on kirjeldatud Viru Vangla poolt käesolevas vaidluses antud haldusaktides. Halduskohus on väljunud kaebuse piiridest, kui on hakanud kaebajale küünelõikurite tagastamisest keeldumist põhjendama väitega, et kinnipeetaval ei tohi olla kambris isiklikke asju rohkem kui 30 kilogrammi. Poolte vahel puudub vaidlus kaalupiiranguga seonduvalt. Kaebaja hinnangul ei ole seadustega kooskõlas väide, et Viru Vangla direktori käskkiri nr 1.1-1/51 küll ei keela küünelõikurite omamist, aga siiski on kinni peetavatele isikutele lubatud üksnes üks paar küünelõikureid. Seega on Viru Vangla 03.03.2011. a otsustus kaalutlusvigane ning õigusvastane, kuna sellest ei selgu küünelõikurite tagastamisest keeldumise õiguslik alus. Samuti on kaebaja väitel väär halduskohtu seisukoht, et küünelõikurid on keelatud VangS § 15 lg 2 alusel. Vaidlustatud haldusaktis ei ole keeldutud VangS § 15 lg 2 alusel ning antud normile ei ole aktis üldse viidatud. Samuti on halduskohus teinud väära viite haldusasjale nr 3-10-2528, kuna selle asja arutamise ajal olid küünelõikurid veel apellandi käes ning vaidlus käis muu eseme üle. Apellatsioonkaebuses taotleb kaebaja vastustajalt välja mõista haldusasjas kantud menetluskulud 18,14 eurot, millest 15,97 eurot moodustab apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv ning 2,17 eurot esimese astme kohtu menetluses kantud menetlusdokumentidest koopiate tegemise kulud. Kaebaja palub kohustada vastustajat kandma menetluskulude summa L.K. arvele.

12. Vastustaja palub oma 14.10.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 63-64) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et grammatilist tõlgendamismeetodit kasutades ei saa asuda seisukohale, et kui oleks lubatud üks lõikur, siis pidanuks olema Viru Vangla käskkirja nr 1.1-1/51 punktis 1.11 sõna „lõikur“ märgitud käskkirja ainsuses. Vastustaja hinnangul on käesoleval juhul keeleliselt korrektne kasutada lauses, milles on alus mitmuses (kinnipeetavad), ka sihitist mitmuses (lõikurid). Vaadates kõnealust käskkirja tervikuna, siis nähtub sellest, et käskkirjas on mitmust ja ainsust kasutatud põhjendamatult kaootiliselt ja segiläbi. Mõistlikult võttes ei saa eeldada, et kui käskkirjaga on lubatud „küünelõikurid“, siis isik võibki endale kambrisse taotleda piiramatus koguses vangla julgeolekule ohtlikke küünelõikureid. Iga sätet tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja lähtuvalt kontekstist. Asjaolu, et varasemalt lubati kambrisse rohkem lõikureid, ei ole asjassepuutuv. Iga aastaga järjest enam pannakse vanglates rõhku julgeolekule ja selle tagamisele. Esemed, ained jm, mis varasemalt võis olla lubatud, ei pruugi seda olla praegu või edaspidi. Asjas ei ole märkimisväärse tähtsusega see, et vanglas peeti 21.04.2010 koosolek, kus selgitati ja räägiti üle 22.03.2010 kehtima hakanud keelatud esemete käskkirjas sätestatud piirangute eesmärke ja täpset rakenduspraktikat. Protokollist tuleneb, et koosolekul oli arutelu seoses kinni peetavatele isikutele maksikirjades saadetud esemete lubamise/keelamisega Viru Vangla direktori käskkirja nr 1.1-1/51 (Viru Vangla kinni peetavate isikute keelatud esemete ja ainete loetelu) alusel. See näitab, et protokolliga ei keelatud ega lubatud erinevat käskkirjast, vaid arutati ja selgitati juba kehtivat regulatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, halduskohtu otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 ja kohustada Viru Vanglat kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas tuleb jätta kaebus rahuldamata.

5

14. Ringkonnakohus märgib algatuseks, et tegemist on kaheosalise liitkaebusega, mille esimeseks osaks on tühistamiskaebus ja teiseks kohustamiskaebus: esimeseks osaks on Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmise nr 6-10/22927-2 kehtetuks tunnistamine ja teiseks osaks Viru Vangla kohustamine anda kaebajale tagasi lattu paigutatud küünelõikur. Nimetatud nõuded on omavahel seotud, sest kohustamisnõuet ei saa rahuldada ilma eelnevalt tühistamisnõuet rahuldamata.

15. Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 on ringkonnakohtu arvates haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus osutab sellele, et Riigikohus käsitles pesukausi laost kambrisse väljastamise taotluse rahuldamata jätmist kirjana ja kaebust pesukausi väljastamiseks kohustamiskaebusena, mis on suunatud toimingu sooritamisele (RKHKo 26.03.2012, 3-3-1-77-11, p 10). Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest seisukohast sisaldab käesoleval juhul Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 kaebajale suunatud ja VangS § 15 lg 4 koosmõjus lg-ga 2 antud keeldu omada kambris kaht küünelõikurit. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on HMS § 106 lg 1 kohaselt seevastu haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kui üht haldusorgani akti on positiivselt võimalik kvalifitseerida haldusaktiks, on tegemist haldusaktiga, kui ei, siis on tegemist toiminguga. Määravaks on akti haldusorganisatsiooni seest väljapoole ulatuv regulatiivne toime. Täiendavaks argumendiks on see, et Viru Vangla on 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmise nr 6-10/22927-2 vormistamisel järginud HMS § 55 lg 4 nõudeid, lähtudes seega ka ise sellest, et tegu on haldusaktiga. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 on eelnevast tulenevalt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õiguse lõpetamisele või kohustuse tekitamisele suunatud õigusakt, omab seega haldusorganisatsiooni seest väljapoole ulatuvat regulatiivset toimet ning on järelikult haldusakt.

16. Kaebaja on oma 09.05.2011 halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ka 10.06.2010 aset leidnud Viru Vangla toimingu, millega võeti kaebajalt ära küünelõikur ja paigutati see lattu, õigusvastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud toimingu eraldi õigusvastaseks tunnistamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Kaebaja kaebus on suunatud sellele, et saada lattu paigutatud küünelõikur tagasi. Kui 03.03.2011. a haldusakt nr 6-10/22927-2 osutub õigusvastaseks, saab kaebaja teise küünelõikuri tagasi, kui aga ajaliselt hilisem 03.03.2011. a haldusakt nr 6-10/22927-2 osutub õiguspäraseks, siis jääb teine küünelõikur lattu. Isegi kui 10.06.2010 aset leidnud toiming peaks osutuma õigusvastaseks, oleks ajaliselt hilisem 03.03.2011. a haldusakt nr 6-10/22927-2 õiguslikuks aluseks küünelõikuri lattu paigutamisel. Seetõttu puudub vajadus anda eraldi hinnang 10.06.2010 aset leidnud Viru Vangla toimingu õiguspärasusele. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.

17. Veel märgib ringkonnakohus segaduse vältimiseks, et sõnal „lõikur“ on eesti keele reeglite järgi nii ainsus kui mitmus. Seega saab rääkida ühest (küüne)lõikurist või kahest või rohkemast (küüne)lõikurist. Ringkonnakohus tõlgendab poolte väljendeid siiski lähtuvalt kõnelejate tegelikust tahtest ning lähtub sellest, et ühe paari küünelõikurite all on silmas peetud ühte ja mitte kahte küünelõikurit ning kahe paar küünelõikurite all on silma peetud kahte küünelõikurit ja mitte nelja küünelõikurit.

18. Viru Vangla 03.03.2011. a haldusaktis „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-10/22927- 2 on viidatud Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjale nr 1.1-1/51, mille õiguslikuks aluseks on omakorda VangS § 15. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Viru Vangla

6

juhtkonna ja üksuste juhtide 21.04.2010. a koosoleku protokoll nr 1.1-2/48 ei ole eraldiseisev protokolliline otsus ega üldkorraldus, kuna see ei vasta HMS § 55 lg-s 4 sätestatud vorminõudele ning oleks, juhul kui see lugeda haldusaktiks, HMS § 63 lg 2 p 1 järgi tühine. HMS § 55 lg 4 sätestab, et kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. HMS § 63 lg 2 p 1 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan. Koosoleku otsuseid saab käsitleda vaid kui halduseeskirja, mis ei avalda otsest õiguslikku mõju suhtes kaebajaga.

19. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmine nr 6-10/22927-2 on formaalselt õigusvastane, kuna ei sisalda seaduse nõuetele vastavat põhjendust. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on kaalutlusotsusega, mis on tehtud VangS § 15 lg 4 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu Viru Vanglaga, et haldusakti õiguslikuks aluseks on Vangla direktori 05.03.2010. a käskkiri nr 1.1-1/51 ega ka Viru Vangla selgitustega, et vahet pole, kas normitekstis kasutatakse ainsust või mitmust. Kui Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkiri nr 1.1-1/51 keelab keraamilised, klaasist ja metallist esemed, välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, siis saab kujuteldav keskmiste võimetega mõistlik kinnipeetav sellest aru nii, et küünelõikurid on lubatud. Kui lubatud on küünelõikurid, siis võib neid olla ka mitu, sest vastasel korral oleks lubatud ainult üks küünelõikur. Keegi ei ole kohustatud tõlgendama normi enda kahjuks kitsendavalt, vaid piirang peab olema piisavalt selge ja võimalikult üheselt mõistetav.

20. Sellest tulenevalt tuleb Viru Vangla 03.03.2011. a taotluse rahuldamata jätmise nr 6- 10/22927-2 õigusliku alusena käsitleda VangS § 15 lg-t 4. Selle sätte kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 keelab kinnipeetavale ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Viidatud normid nende koosmõjus sisaldavad nii vanglateenistuse pädevust kui ka volitust vastav haldusakt anda. Viimane sisaldab nii määratlemata õigusmõisteid kui ka pädeva haldusorgani kaalutlusõigust. Lisaks nimetatud normidele sätestab VSkE § 641 p 1, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torkelõikeja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Ka seda sätet on võimalik nii ohu mõiste kui kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võtta.

21. 03.03.2011. a haldusakti andis Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juht. Ringkonnakohus leiab, et tegutsenud on pädev haldusorgan.

22. Viru Vangla on 03.03.2011. a haldusaktis nr 6-10/22927-2 põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist vajaduse puudumisega omada kambris rohkem kui ühte küünelõikurit. Ringkonnakohus viitab HMS § 56 lg-tele 1–3, mis sätestavad: „Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.“ Lisaks HMS §-s 56 sätestatule peavad haldusakti põhjenduses sisalduvad põhjendused näitama kõigepealt ära, miks materiaalõiguse normi eeldused on täidetud. Riigikohus on märkinud, et haldusakti põhjendamisel tuleb

7

faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele (RKHKo 11.02.2009, 3-3-1-79-08, p 28; 11.02.2009, 3-3-1-80-08, p 22; 11.02.2009, 3-3-1- 81-08, p 22). Ei piisa, kui haldusorgan esitab mis tahes põhjendusi, vaid õiguspärane on haldusakti põhjendus ainult siis, kui haldusorgan esitab piisava põhjenduse, miks on täidetud normi eeldused, mille alusel ta tegutseb. Põhjendused peavad olema niisiis asjakohased ja siduma faktilised asjaolud (küünelõikur) normi koosseisuga, mille kohaselt saab keelata aine või eseme, mis ohustab inimese julgeolekut, sobib eriti vara kahjustamiseks või võib ohustada vangla julgeolekut. Käesoleval juhul ei ole Viru Vangla 03.03.2011. a haldusaktis nr 6- 10/22927-2 esitatud põhjendused asjakohased. Vajaduse puudumine omada kambris rohkem kui ühte küünelõikurit võib olla küll täiendav argument, mida kambris suurema arvu küünelõikurite keelamisel saab arvestada, kuid seda saab esitada vaid siis, kui on esmalt ära põhjendatud ühe või mitme VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimuse esinemine.

23. Viru Vangla on selgitanud oma vastustes halduskohtule esitatud kaebusele ning ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebusele, et teise lõikuri äravõtmise tingisid muu hulgas julgeolekukaalutlused. Ringkonnakohus osutab selles kontekstis Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale, et kaalutlusotsuse põhjuste esitamine tagantjärele kohtumenetluse käigus ei ole piisav (RKHKo 28.10.2003, 3-3-1-66-03, p-d 20 ja 23; 27.02.2007, 3-3-1-93-06, p 16; 12.11.2007, 3-3-1-57-07, p-d 17 ja 18; 24.01.2008, 3-3-1-62-07, p 16). Riigikohus on seda seisukohta ise põhjendanud järgmiselt: „Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. mai 2000. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses“ (RKHKo 05.11.2008, 3-3-1-49-08, p 11).

24. Riigikohus on hiljuti pehmendanud oma varasemat seisukohta ja leidnud: „Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Ka nendel tingimustel, lisaks punktis 19 viidatule, võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Kolleegium rõhutab, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta haldusorganit HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest. On tõsi, et tagantjärele esitatud põhjenduse arvestamine kohtuliku kontrolli raames ei aita haldusakte puudutatud isikute silmis samaväärsel tasemel legitimeerida kui korrektselt esitatud põhjendus. See argument ei ole aga piisav, et sundida kohut ignoreerima võimalikke tõendeid, mis kinnitavad haldusorgani poolt haldusakti andmisel tegelikult aluseks võetud põhjendusi“ (RKHKo 29.11.2012, 3-3-1-29-12, p 20).

8

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist sedavõrd erandliku olukorraga nagu viimati osundatud kaasuses ning kahe küünelõikuri omamine kambris ei ole nii ilmselgelt välistatud, et vigase põhjendusega otsuse tühistamisel puuduks igasugune sisu. Iseäranis on vangla varasemalt lubanud ka kahte küünelõikurit.

25. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et peab küünelõikurit esemeks, mis võib ohustada inimese või vangla julgeolekut, kuid möönab, et vastustaja võib hinnata konkreetset olukorda hinnata ka teisiti. Kui vangla peab siiski mitut küünelõikurit ohtlikuks, siis peab see olema arusaadavalt sätestatud. Selle võib sätestada Viru Vangla direktori käskkirjas, nähes ette erandi, et igal kinnipeetaval võib kambris olla üks ilma küüneviilita küünelõikur, kuid põhjused võib kirja panna ka haldusakti, millega keeldutakse kinnipeetava taotlusel väljastamast talle laos olevat teist küünelõikurit.

26. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Nimelt tuleb tühistada Viru Vangla on 03.03.2011. a haldusakt nr 6-10/22927-2. Samas ei saa kohustada vanglat väljastama kaebajale laost teist küünelõikurit, vaid Viru Vanglat tuleb kohustada kaebaja taotluse üle uuesti otsustama.

27. Veel märgib ringkonnakohus, et ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja ei saanud vaidlustada Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 ülejäänud osas kui haldusasjas nr 3-10-2528 (RKHKo 25.10.2012, 3-3-1-28-12), sest see on vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Riigikohus on asunud seisukohale, et „üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt“ (RKHKo 13.02.2008, 3-3-1-95-07, p 14). Kui üldkorraldus sisaldab määratlemata arvu juhtumeid käsitlevaid sätteid, siis võib nende mõju avalduda erinevatel aegadel, millest hakkab kulgema vastava sätte vaidlustamise tähtaeg igal üksikjuhul eraldi. Käesoleval juhul oli küll võimalik vaidlustada Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51, kuid see ei piira konkreetsel juhul kaebaja õigust, sest lubab kambris omada küünelõikureid.

28. Kaebaja on taotlenud vastustajalt apellatsiooniastme riigilõivu 15,97 eurot ja koopiate eest tasutud riigilõivu 2,17 eurot väljamõistmist. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist ega näidanud, milles see seisneb. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse iseloomu arvestades on kaebaja valdavalt võitnud ja et kaebus on tingitud vastustaja ebakorrektselt põhjendatud haldusaktist. Seetõttu oleks hoolimata kaebuse osalisest rahuldamisest ebaõiglane hakata kaebaja menetluskulu poolte vahel jaotama ning põhjendatuks tuleb pidada menetluskulu vastustajalt väljamõistmist (HKMS § 108 lg 11). Eelnevast tulenevalt kohustab ringkonnakohus vastustajat kandma 18,14 eurot L.K. arvele Swedbank AS-s nr XXX.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits