2-11-18725/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2012.a

Tallinn,

Harju

Maakohtu

Kentmanni

kohtumaja kohtukantselei

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-11-18725

262,70 eurot

Tsiviilasi

Aiandusühistu RT hagi AS VV vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aiandusühistu RT(registrikood XXX asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp

(Advokaadibüroo

Barrister,

Jõe

5,

Tallinn,

e-post

kati.raudsepp@barrister.ee)

Kostja: AS VV(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja: Marge A -V (AS VV)

Kohtuistungi toimumise aeg

23.11.2012

Istungil osalenud isikud

hageja esindaja Kati Raudsepp, kostja esindaja Marge A –V

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aiandusühistu RT hagi AS VV vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta rahuldamata Aiandusühistu RT taotlus 23.11.2012 toimunud kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

3. Jätta rahuldamata AS VV taotlus 23.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud Aiandusühistu RT kanda.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Aiandusühistu RT esitas 20.04.2011 kohtule hagi AS VV vastu võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale XXXkülas asuv kinnistu

nimetusega a/ü T üldmaa, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX. Pooled sõlmisid 23.03.2009.a

notariaalses vormis kanalisatsioonirajatiste võõrandamise, isikliku kasutusõiguse seadmise,

kanalisatsiooniteenuse osutamise, veeteenuse vahendamise ning asjaõiguslepingu, milles

sisaldus ka kinnistamisavaldus. Lepingu p 3.1 kohaselt seadis hageja kinnistule esimesele

vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta kasutusõiguse, mille kohaselt on kostjal kui kasutajal

õigus

omada

kinnistuga

püsivalt

ühendatud

108,5

m

veetorustikku,

1944

m

kanalisatsioonitorustikku, sh 13 m planeeritavat kanalisatsioonitorustikku ning kaht

kanalisatsioonipumplat, kasutada tehnorajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis

on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja

kasutamiseks. Lepingu p-s 6.1 sisalduva asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt

avaldasid pooled soovi kanda eelnevalt nimetatud sisuga isiklik kasutusõigus kinnistu koha

avatud kinnistusregistriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Vastav

kinnistusregistri kanne on tehtud.

Lepingu p.-s 3.6. ja selle alapunktides on pooled kokku leppinud isikliku kasutusõiguse

kehtivuse ajaks igakordse kasutaja kohustused. Muuhulgas lasub kasutajal p 3.6.4. kohaselt

kohustus hoida tehnorajatised korras ning teostada omal kulul ja viisil, mis kõige vähem

takistab

kinnistu

sihtotstarbelist

kasutamist,

vajalikud

hooldus-,

remondi-

ja

rekonstrueerimistööd. Samuti on kasutaja lepingu p 3.6.5. kohaselt kohustatud kandma

isikliku kasutusõiguse esemel (so. kinnistul) lasuvad maksud ning koormatised vastavalt

isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja

muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud hagejalt kui kinnistu

omanikult, kohustus kostja kui kasutaja need hagejale vastavalt esitatud arvetele hüvitama.

Tuginedes lepingu p.-le 3.6.5. esitas hagejale kostjale 10.12.2010.a. arve nr. 2/10-11, mis

sisaldas muuhulgas tasu isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest 2010.a. novembris

summas 660 krooni. Samal alusel esitas hageja kostjale 09.01.2011.a. arve 3/10-11, mis

sisaldas muuhulgas tasu isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest 2010.a. detsembri

eest summas 1500 krooni. Seejuures nõudis hageja viidatud arvetes kostjalt mitte terve

kinnistu tee ala korrashoiuks kantud kulusid, vaid ainult 50% vastavatest kuludest. Kostja on

küll tasunud mõlemas viidatud arves sisalduva tasu tarbitud vee eest, kuid siiani on tasumata

tasu isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest. Kokku on kostja nimetatud

võlgnevuse suuruseks 138,05 eurot (2160 krooni). Hageja leiab, et kostja on asunud täiesti

põhjendamatule seisukohale, et ta ei ole kohustatud vastavat tasu hagejale maksma.

Vaatamata hageja täiendavatele selgitustele on kostja jätkuvalt seisukohal, et antud tasu

tasumise kohustus tal ei ole. Seoses kostjaga võlgnevuse tasumise osas peetud kohtuväliste

läbirääkimistega on hageja kandnud kulutusi enda esindajale tasutud advokaaditasude näol

kokku summas 124,65 eurot.

Hageja leiab, et kostja seisukoht, et isikliku kasutusõiguse esemeks on kostjale kuuluvad

tehnorajatised, on väär. Lepingu kohaselt on isikliku kasutusõiguse esemeks hagejale kuuluv

kinnistu. Kostja käsitlus on ebaõige ka seetõttu, et kasutaja kohustused hoida temale kuuluvad

tehnorajatised korras ning teostada oma kulul vastavad hooldus-, remondi- ja

rekonstrueerimistööd, on eraldi kokku lepitud lepingu p 3-.6.4. Lisaks eelnevale tuleneb

kostja kui kasutaja kohustus vaidlusaluste summade tasumiseks ka AÕS §-st 228 ja 223.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 262,70 eurot, viivise

perioodi 25.12.2010 – 20.04.2011 eest summas 6,64 eurot ja viivise 0,5% põhivõlast (s.o

138,05 eurot) päevas alates 21.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue tuleneb AÕS § 223, mille kohaselt tasub kasutusvalduse

esemel lasuvad maksud kasutusvaldaja. Antud norm ei ole asjassepuutuv ning selle alusel ei

saa hageja esitada maksunõuet. Hageja ja kostja vahel 23.03.2009 sõlmitud kokkuleppe p-s 3

lepiti kokku hageja kinnisasjale kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse

seadmises

kostjale

kuuluva

vee-

ja

kanalisatsioonitorustikuga

seonduva

piirangu

kehtestamiseks tehnorajatiste kaitsevööndi ala ulatuses. Isiklik kasutusõigus tehnorajatiste

omamiseks hageja kinnistul seati omaniku nõusolekul ehk tema vabatahtliku privaatse

õigusakti tulemusena. Isiklik kasutusõigus ei ole kasutusvaldus, hageja ja kostja ei leppinud

kokku kasutusvalduse seadmises. Kokkuleppe kohaselt on kostjal õigus omada hageja

kinnisasja maapõues tehnorajatisi, neid kasutada ja kohustus tehnorajatisi hooldada,

remontida, kanda tehnorajatisega seonduvad kulud ning taastada tööde teostamise järgselt

kinnisasjal eelnev olukord. Isikliku kasutusõiguse sisu on kokkuleppes ammendavalt

sisustatud, sisaldades hageja talumis- ja hoidumiskohustust ning kostja kui tehnorajatise

omaniku kohustusi kinnisasja kasutamisel. Kokkuleppe p-s. 3.6 jj on hageja ja kostja kokku

leppinud isikliku kasutusõiguse kehtivuse ajaks igakordse kasutaja kohustused. Kohustused

on määratletud piisava täpsusega, arvestades konkreetse valdkonna eripära. Muuhulgas

sedastab kokkuleppe p 3.6.5 kostja kohustuse tasuda isiklikul kasutusõiguse esemel lasuvad

maksud ja koormatised vastavalt isikliku kasutusala suurusele ning kõik isikliku

kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud.

Isikliku kasutusõiguse esemega seonduvate maksude ja koormatiste all on mõeldud AÕS §

158 2 ja AÕSRS § 154 lg-tes 2-4 sätestatud tehnorajatiste talumiskohustuse eest ette nähtud

tasu, millele on viidatud ka notariaalakti lisas akti tõendaja poolt antud selgitustes p 9.5, kuid

kuna hageja ja kostja leppisid kokku tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, ei kohaldu

nimetatud alused kõnealuse lepingu osas. Et isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis,

on sellega seonduvate kulude all mõeldud tehnorajatisele tehtavaid kulutusi. Muud rahalise

kohustuse elemendid, mis kuuluvad tasumisele kostja poolt, oleks pidanud olema

kokkuleppes eraldi kindlaks määratud: tsiviilseadustiku üldosas seadus § 54 lg 2 kohaselt ei

ole kinnisasja osaks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud tehnorajatis, seega ei ole

hageja nõudel õiguslikku alust. Hageja ei eita, et kostja kasuks on seatud hageja kinnisasjale

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tehnorajatiste kaitsevööndi ala ulatuses. Kuna hageja ja

kostja ei sõlminud kokkulepet kinnistuga kaasnevate prognoosimatute kulutuste kandmises

kostja poolt, ei ole nõude esitamine lepingulisel alusel võimalik. Hageja võiks nõude esitada

üksnes delikti alusel.

Isegi lepingu tõlgendusraskuste korral ei saaks tõlgendada lepingupoolte ühist tahet vastuolus

lepingu eesmärgi ja olemusega, milleks oli isikliku kasutusõigus seadmine tehnorajatise

paigaldamiseks hageja kinnisasjal, mitte kasutusvalduse seadmine. Ühtlasi on hageja

käitumine vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttega,

mille kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Eeltoodust tulenevalt palub

kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Käesoleva asja hind on 262,70 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb

kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja

hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ning kostja on 23.03.2009.a sõlminud

kanalisatsioonirajatiste võõrandamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu,

kanalisatsiooniteenuste

osutamise

lepingu,

veeteenuste

vahendamise

lepingu

ning

asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tlk 8 – 21). Kõnealuse lepingu p 1.1 kohaselt on

lepingu esemeks hagejale kuuluv XXX külas asuv kinnistu nimetusega a/ü T üldmaa

(kinnistusregistri nr XXX). Lepingu p 3.1 kohaselt on hageja seadnud eespool nimetatud

kinnistule esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse, mille

kohaselt on kostjal õigus omada lepingu p 1.1 nimetatud kinnistuga püsivalt ühendatud 108,5

m

veetorustikku,

1944

m

kanalisatsioonitorustikku

(sh

m

planeeritavat

kanalisatsioonitorustikku)

ning

kahte

kanalisatsioonipumplat,

kasutada

tehnorajatisi

sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks,

remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Lepingu p 3.6.5 kohaselt on

pooled kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise

ajal on kostja kohustatud kandma isikliku kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ning

koormatised vastavalt isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse

eseme majandamise ja muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud

hagejalt, hüvitab kostja need hagejale vastavalt esitatud arvetele.

Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nr 2/10-11 ja 3/10-11 (tlk 22-23) nähtuvalt on

kõnealused arved esitatud tarbitud vee ning isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse

eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on kõnealustest arvetest tasunud tarbitud

vee eest küsitud summad ning jätnud tasumata tee ala talvise hoolduse eest nõutud summad

kokku 138,05 euro ulatuses.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas isikliku kasutusõiguse esemeks on osa kinnistust või

üksnes tehnorajatis ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda kinnisasja

igapäevase korrashoiuga seotud kulud. Hageja on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse

esemeks on lepingu p 3.3 märgitud isikliku kasutusõiguse ala ning kostja kohustused on

piiritletud vaid isikliku kasutusõiguse ala suurusega. Hageja leiab, et tulenevalt

asjaõigusseaduse (AÕS) §-dest 228 ja 223 on kostja kohustatud tasuma talvise teehoolduse

kulud. AÕS § 223 lg 1 ja 2 sätestavad, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja

võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja

vastavalt oma õiguste kestusele. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud

omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Kostja leiab, et

käesoleval juhul ei ole AÕS § 223 kohaldamine asjakohane. Isiklik kasutusõigus ei ole

kasutusvaldus ja hageja ja kostja ei ole kokku leppinud kasutusvalduse seadmises.

Vastavalt AÕS § 225 lg 1 ja 2 isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle

kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja

suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse

ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Poolte vahel sõlmitud

lepingu p 3.1 kohaselt on kostjal õigus omada hagejale kuuluva kinnistuga püsivalt ühendatud

veetorustikku, kanalisatsioonitorustikku ja kahte kanalisatsioonipumplat, kasutada neid

tehnorajatisi sihipäraselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks,

remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Kõnealuse lepingu p 6.1 nähtub,

et pooled on kokku leppinud kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX tasuta isiklik kasutusõigus kostja

kasuks maatükiga püsivalt ühendatud tehnorajatiste (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kaks

kanalisatsioonipumplat) ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal vastavalt

23.03.2009 sõlmitud lepingu punktidele 3.1 – 3.7 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.

Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, on pooltele lepingut sõlmides

selgitanud ka notar (lepingu p 9.2). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et

kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse esemeks on siiski tehnorajatis, mitte osa hagejale

kuuluvast kinnistust.

AÕS § 228 kohaselt lisaks §-des 225–227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele

reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega,

kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohtu hinnangul ei ole kostja kasuks seatud

isiklik kasutusõigus seotud valdamisega, vaid kasutamisega. Vastavalt AÕS § 32 lg 1 on

valdus tegelik võim asja üle. Õiguskirjanduse kohaselt sellist võimu omab kasutusvaldaja, kes

on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1), ning piiratumal

kujul ka isik, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus elamule, mis annab õigus kasutada

elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa koos elanike ühiseks kasutamiseks määratud

ruumide, sisustuse ja seadmetega (AÕS § 227 lg 1 ja 4). Teiste isiklike kasutusõiguste sisu

kujundamisel on aga aluseks reaalservituudi vastavad sätted, mis ei anna õigustatud isikule

õigustatud asja vallata. Õigustatud isikul on vaid õigus kinnisasja teatud viisil kasutamiseks

(AÕS § 172 lg 1)(R.Tiivel, Isikliku kasutusõigusega seotud probleeme, Juridica I/2012 lk 31-

41). Kasutamine seevastu seisneb üksnes asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade

saamises. Hageja leiab, et isiklik kasutusõigus on seotud kinnistu valdamisega, kuna vastasel

juhul ei oleks võimalik teostada lepingu p 3.1 sätestatud tegevusi. Poolte vahel sõlmitud

lepingu p-dest 9.3 – 9.11 nähtuvalt on notar tehingu tegemisel pooltele selgitanud

asjassepuutuvaid norme, muuhulgas TsÜS § 54 lg 2, AÕS § 226 ning AÕS §-e 172 ja 176 –

181. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingut sõlmides ei olnud poolte tahteks

seada valdamisega seotud isiklikku kasutusõigust, kuivõrd sellisel juhul ei kuuluks

kohaldamisele reaalservituudi sätted, vaid kasutusvalduse sätted ning seega ei oleks notar oma

selgitamiskohustust korrektselt täitnud. Kohtul puudub alus eeldada, et notar on tehingut

kinnitades poolte tahtest valesti aru saanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja viide AÕS §

223 asjakohane, kuivõrd käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele reaalservituudi vastavad

sätted, mitte kasutusvalduse vastavad sätted.

Vastavalt AÕS § 178 lg 1 reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi

sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse

poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei tohi tulenevalt AÕS § 178

lg 1 mõtte kohaselt reaalservituudi teostamisel kõrvale kalduda kokkulepitud ja

kinnistusraamatusse kantud servituudi sisust. Lepingu p 3.6.5 kohaselt on pooled kokku

leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on kostja

kohustatud kandma isikliku kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ning koormatised vastavalt

isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja

muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud hagejalt, hüvitab kostja

need hagejale vastavalt esitatud arvetele. Kuivõrd kohus on eespool selgitanud, et poolte

vahel sõlmitud lepingu mõtte kohaselt on isikliku kasutusõiguse esemeks tehnorajatis, siis

saab lepingu p 3.6.5 nimetatud kulude all käsitleda tehnorajatisele tehtavaid kulutusi, mitte

hageja kinnistu korrashoiuks tehtud kulutusi. Teeala talvise hoolduse kulusid ei saa lugeda

tehnorajatise majandamise kuludeks, vaid nimetatud kulude näol on tegemist hageja kinnistu

korrashoiu kuludega. Nimetatud kulude kostja poolt kandmise kohustust lepingu p-st 3.6.5 ei

tulene, samuti pole pooled üheski muus lepingu punktis sellise kohustuse kandmises kokku

leppinud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt teeala talvise hoolduse

kulude väljamõistmiseks on põhjendamatu. Kuna kostjal puudus kohustus tasuda teeala

talvise hoolduse kulusid, siis ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja poolt

kohtuväliste läbirääkimisega seotud advokaadikulud summas 124,65 eurot. Seega tuleb hagi

jätta täies ulatuses rahuldamata.

Protokolli parandamise taotluste lahendamine

Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused.

28.11.2012

esitas

hageja

taotluse

23.11.2012

toimunud

kohtuistungi

protokolli

parandamiseks, kus palub parandada enda poolt kohtuistungil öeldut. 04.12.2012 esitas kostja

taotluse 23.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 53 lg 2

kohaselt menetlusosalistel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli

parandamiseks kohtule kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll

kirjutati alla 26.11.2012 ja edastati hagejale ja kostjale 27.11.2012, seega on hageja taotlus

esitatud tähtaegselt ning kostja poolt ei ole esitatud protokolli parandamise taotlust

tähtaegselt. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks

tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli

kohustuslik sisu, vastavalt mille lõikele 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist

käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama

paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja

vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes

dokumentides. Seega peab protokollis olema kirjas vaid kostja seisukohtade põhisisu, mitte

kogu kostja esindaja poolt istungil räägitu. Kohus leiab, et 23.11.2012 toimunud istungi

protokoll sisaldab antud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist ja

kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb hageja ja kostja taotlus protokolli parandamiseks

jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hageja

nõuet ei rahuldanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Marget Henriksen

kohtunik