2-12-25869/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsemebr 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-25869 Tsiviilasi S M hagi RM vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S M (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja V M (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Ilja Santašev (Advokaadibüroo L.Olovjanišnikov, asukoht Tartu mnt 51-12, Tallinn 10115; epost ilja@olab.ee) Kostja RM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Ilya Zuev (AB Vladimir Sadekov, asukoht Pärnu mnt 41A, Tallinn 10119; e-post ilya.zuev@sadekov.ee) Asja läbivaatamine 22.11.2012 kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hagejate seaduslik esindaja V M ja hageja lepinguline esindaja Ilja Santašev, kostja RM ja kostja lepinguline esindaja Ilya Zuev Tõlk Anna Talkop RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista RM`lt (isikukood XXX) S M (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 04.07.2012 kuni S M täisealiseks saamiseni, so 30.01.2027 3. Välja mõista RM`lt (isikukood XXX) S M (isikukood XXX) kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 507,40 eurot (viissada seitse eurot ja 40 senti).

4. Perioodil 04.07.2012 kuni 13.12.2012 RM poolt S M ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad väljamõistetud igakuise elatisega tasaarvestamisele.

2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused V M ja RM sündis XXX tütar S M. Käesoleval ajal hageja seaduslik esindaja ja kostja enam koos ei ela. Hageja jäi elama oma emaga ja alates novembrist 2011 hageja ema tegeleb üksinda lapse kasvatamise ning arenemisega. Kostja ei toeta oma last materiaalselt, mistõttu hageja ema on sunnitud üksinda täitma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ja tagama lapsele head võimalused arenemiseks ja kasvamiseks. Lapse igakuised vajadused on 500 eurot. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 on rõhutatud, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Lapse igakuised kulutused moodustuvad järgmiselt. Kommunaalmaksed (korterimaksed, elekter, internet) 90 eurot; toidukulud 150 eurot; reisi/puhkusekulud 50 eurot (ehk 600 eur puhkuse eest); lasteaiatasu 40 eurot + 5 eurot lasteaiaga seotud kulud (pliiatsid, paber, majapidamisesemed jms); ravimid ja tervishoid (hügieen) 15 eurot; riietus 100 eurot (ehk 1200 eurot aastas, mis sõltub hooajast ja vajadustest); meelelahutus (tsirkus, lasteteater, kino, bassein, huviringid jms) 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja töötab ja tema keskmine töötasu on 700,00 eurot. Kui laps on haige, siis hageja seaduslik esindaja on haiguslehel ja nii suurt töötasu ei saa. Kostja töötasu on keskmiselt 4 000,00 eurot. On arusaadav, et kostja on võimeline katma lapse vajadusi suuremas mahus, kui hageja seaduslik esindaja. Kostjal ei ole teist last ning puuduvad igasugused kohustused ülalpidamiseks, peale hageja suhtes. Seega on põhjendatud kohustada kostjat (sõltumata sellest, et võib olla igakuiselt hageja seaduslik esindaja reaalselt ei kuluta 500 eurot lapse peale) kandma ülalpidamiskulusid suuremas mahus, kui hageja seaduslik esindaja. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot kuus. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemikus alates novembrist 2011 kuni hagi esitamiseni summas 2 000,00 eurot. 21.11.2012 esitas hageja täiendavad seisukohad, mille kohaselt on hageja jätkuvalt seisukohal, et 250,00 eurot kuus on täiesti põhjendatud ja vajalik summa lapse ülalpidamiseks. Kostja vaid mitteperioodiliselt tasub lasteaiatasu ja ei midagi muud. Kostja ei maksa kommunaalkulusid (ta ise vastuses teatab, et alates märtsi kuust loobus ta kommunaalmaksete kandmisest), ei osta toitu, lapsele riideid ega maksa lapse meelelahutuste eest. Kostja alates septembri kuust kohtus lapsega oktoobri jooksul ainult 3 päeva, sest kostja oli välismaal tööl. Hageja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et alates hagiavalduse esitamisest ei tasunud kostja mitte ühtegi korda elatist hagejale vabatahtlikult, mistõttu ei ole arusaadav, miks kostja arvab, et ta täidab oma ülapidamiskohustust.

3 Võib nõustuda kostja väitega, et kostja peab kandma lapse osa kommunaalkuludest summas 45+7=52 eurot. Kuid kostja valesti arvestas kulutused lapsele, jagades 52 eurot pooleks. 52 eurot on tema osa ja see ei saa olla jagatud. Kostja leiab, et kulutused internetile ei ole seotud lapse kasvatamisega, kuna laps on väike ning temal ei ole vajadust interneti kasutamiseks. Hageja meenutab kostjale, et interneti kaudu ta suhtleb S Skype teel. Kui kostja leiab, et S ei ole vajadust interneti kasutamisel, siis sel juhul ta ei saa enam lapsega suhelda interneti kaudu. On arusaamatu kostja väide, et 150 eurot lapse toidule on põhjendamatult suur ning ebamõistlik summa. Kostja leiab, et tema laps peab sööma mitte rohkem kui 100 euro eest kuus. Näiteks, väike S iga päev sööb kohupiima, jogurtit ja joob Aktimel-’i ja ainult see maksab iga päev peaaegu 1,5 eurot. Hageja leiab, et isegi 150,00 eurost ei piisa normaalseks toitlustamiseks ja loomulikult toitlustamisele läheb suurem summa, mistõttu on igale mõistlikule inimesele arusaadav, et 150,00 eurot väikesele lapsele on selline miinimum, mida vähendada ei tohi mitte mingil juhul. On õige kostja väide, et reisi/puhkuse kulutused ei kuulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kuid kostja ei saa eitada, et laps peab reisima selleks, et omandada uusi muljeid ja areneda ning laiendada oma silmaringi ja õppida tundma maailma. Samuti on vaja, et laps kasvõi üks kord aastas oleks soojal maal sooja mere ääres. Meie kliimat arvestades see on ilmtingimata hädavajalik lapse tervise jaoks. Kostja arvestused keskmisest lasteaiatasust pole asjakohased, sest esiteks, kostja ei arvesta ka toidukuludega lasteaias ning teiseks kostja ei arvesta sellega, et lasteaiatasu pidevalt kasvab ja ei pruugi olla nii, et järgmisel aastal lasteaiatasu jääb samale tasemele kui see on praegu. Pole asjakohane kostja väide, et optimaalne kulu riietele on 50 eurot kuus. Näiteks lapsepüksid maksavad 20-30 eurot, jope ca 50-120 eurot, kleidid 20-50 eurot, jalanõud 20-80 eurot. Jah, võib olla igakuiselt ei ole vaja kulutada 100 eurot riietele, kuid on arusaadav, et talvel võib kuluda isegi rohkem kui 100 eurot. Arvestades, et laps pidevalt kasvab, on vaja osta uusi riideid ka pidevalt. Seega riietele ettenähtud keskmiselt 100,00 eurot kuus on täiesti mõistlik ja põhjendatud summa. Kostja leiab, et kulutused lapsele summas 50 eurot kuus ei vasta tegelikkusele ja optimaalseks kuluks meelelahutusele oleks 30 eurot. Hetkel laps tegeleb lasteaias tantsuga, mis maksab 15 eurot kuus ja iluvõimlemisega, mis maksab 22 eurot kuus, mis on kokku juba rohkem kui 30 eurot. Kui kostja ei oleks nii ahne ja maksaks lapsele 50 eurot kuus, siis sel juhul tüdruk saaks võtta lasteaiast inglise keele tunde, mis maksab 20 eurot kuus, käia kinos, mis maksab 5 eurot/kord, käia tsirkuses ja teatris. Hageja arvates on 50,00 eurot kuus lapse arenemiseks ja meelelahutuseks minimaalne summa, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Hageja arvates tuleb vajalikele kuludele lisada ka transpordikulud, mis on seotud lapse liikumisega linna piires ja sõiduga oma vanaema juurde, kes elab Tartu linnas. Nii, ühekordne sõit Tallinnast Tartusse ja tagasi maksab 40,00 eurot ja ei ole arusaadav, miks hageja peab ainuisikuliselt neid kulutusi kandma. S meeldib vanaema juures käia ja ei ole õiglane piirata teda selles vaid põhjusel, et, kostja arvates need kulutused ei kuulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Koos elatise nõudega esitas hageja ka nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks 2000,00 eurot (250,00 x 8 kuud (1.11.2011 – 1.07.2012). Kostja väidete kohaselt kandis ta kuludena sel perioodil 772,60 eurot. Hageja ei ole vastu, et kahju summast arvatakse maha 772,60 eurot. Ülaltoodu alusel hageja palub välja mõista kostjalt elatise kohustuse ehk ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tagasiulatuvalt ajavahemikus alates novembrist 2011 kuni hagi esitamiseni summas 1 227,40 eurot.

4 Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt ning ei ole nõus elatise suurusega summas 250 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja viitab oma vastuses sellele, et kostja ei toeta oma last materiaalselt ning ei tegele tema kasvatamisega. Kostja hoolitseb alati oma lapse eest, kohtub temaga, täidab oma ülalpidamiskohustust, mis väljendub lapsega seotud kulutuste kandmises (sh kommunaalkulud, lasteaed, toit, lapse meelelahutused jne). Hageja seaduslik esindaja viitab oma hagiavalduses 7.12.2009 kohtulahendile nr 3-2-1-127-09, kus on rõhutatud et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kohtulahend oli tehtud enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist, kus § 61 lg 3 sätestas, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Alates 01.07.2010.a. kehtib uus perekonnaseadus, mille § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, st et vanemate varalist seisundit ei arvestata. PKS § 102 lg 2 ls-s 4 on esitatud erandid, millal saab elatise suurust vähendada, kuid antud asja puhul ei esine toodud lauses 4 asjaolud. Seega ei pea kohus arvestama lapse vanemate sissetulekuid elatise määramisel. Sellele viitas ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1- 33-11 p-s 20. Lisaks, hageja seaduslik esindaja viitab oma hagiavalduses, et kostja töötasu moodustab ca 4000 eurot. Selline hageja seadusliku esindaja väide on paljasõnaline ning ei tugine ühtelegi tõendile. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud kulutused lapsele on liialdatud ning ei vasta tõele. Riigikohus leidis oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 p 19, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule kulutuste loetelu, mis läheb lapse ülalpidamiseks ning kostja esitab oma vastuväited nimetatud kulutuste kohta. Kommunaalmaksed (korterimaksed, elekter, internet) 90 eurot. Pärast poolte abieluliste suhete lõppemist kostja maksis ainuüksi kommunaalmakseid, vaatamata sellele, et ta ise korteris ei elanud ega kasutanud kõik neid hüvesid. Alates märtsist 2012 loobus kostja nimetatud maksete kandmisest, kuna leidis, et see on ebamõistlik ning põhjendamatu ning kahjustab tema varalisi huve. Elektri ja interneti eest kostja siiamaani maksab arveid. Kuid kostja leiab, et kulutused internetile ei ole seotud lapse kasvatamisega, kuna laps on väike ning temal ei ole vajadust internetti kasutada. Kostja arvutusel kommunaalkulud lapsele moodustavad ca 45 eurot + 7 eurot elekter. Keskmiselt kommunaalkulud moodustavad 180 eurot kuus. Hageja ema osa on 90 eurot ning lapse osa on 90 eurot, millest 50% kannab ema ning 50% kannab isa, s.o 45 eurot. Kostja ei pea kandma hageja seadusliku esindaja kommunaalkulude osa. Kokku: 45 + 7 = 52 eurot. Toidukulud – 150 eurot. Kostja leiab, et nimetatud summa on põhjendamatult suur ning ebamõistlik. Kostja leiab, et põhjendatud kulu toidule on 100 eurot kuus. Kostja võtab lapse aegajalt enda juurde ning laps elab, sh sööb isa juures, st et lapse ema ei kanna kulutusi toidule nendel päevadel. Samuti laps käib lasteaias, kus ta sööb ka nii päeval kui ka õhtul. Reisi/puhkuse kulud 50 eurot. Kostja leiab, et need kulutused ei kuulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Lasteaiatasu 40 eurot + 5 eurot lasteaiaga seotud kulud. Kostja ei ole nende kuludega nõus, kuna esiteks ta ise maksab lasteaiatasu. Teiseks, laps tihti ei käi lasteaias kostjale teadmatutel põhjustel, seega kulutused vähenevad. Keskmiselt lasteaiakulu on 36 eurot kuus. Ravimid ja tervishoid (hügieen) 15 eurot. Kostja leiab, et need kulutused on põhjendatud. Riietus 100 eurot. Kostja leiab, et kulutused riidele on ebamõistlikud suured ning põhjendamatud. Optimaalne kulu riidele on 50 eurot kuus. Meelelahutus (tsirkus, lasteteater, kino, bassein,

5 huviringid jms) – 30 eurot. Kostja leiab, et need V M kulutused lapsele ei vasta tegelikkusele. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et ta kannab neid kulutusi, samuti ei ole tõendatud ka nende kulutuste vajalikkust lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Samuti kui kostja saab oma lapsega kokku, korraldab ta oma lapsele ka meelelahutusüritusi, sh külastab temaga kino, loomaaeda ja teisi meelelahutusasutusi. Kostja leiab, et optimaalseks kuluks meelelahutustele oleks 30 eurot.

Kokku kulutused lapsele moodustavad: 45 + 7 + 100 + 36 + 5 + 15 + 50 + 30 = 288 eurot, millest hageja ema peab kandma 144 eurot ning hageja isa 144 eurot. Kostja leiab, et hageja elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendamatu. Kostja on kandnud lapsega seotud kulutusi perioodil november 2011 – juuli 2011: 181,46 eurot (lasteaed); 862,43 eurot (kommunaalkulud), millest lapse osa moodustab 431,215 eurot (kostja kandis nii lapse kui ka lapse ema osa); 227,59 eurot (elekter), millest lapse osa moodustab 113,795 eurot (kostja kandis nii lapse kui ka lapse ema osa). Kokku kulud lapsele moodustasid: 772,60 eurot. Maksimaalne tagasiulatav kompensatsioon võiks olla 387,4 eurot.

Riigikohus on leidnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 p 21, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Eeltoodule tuginedes ning arvestades sellega, et osa kulutusi lapsele kannab kostja ise, leiab kostja mõistlikuks välja mõista temalt elatisraha lapse S M ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 145 eurot.

22.11.2012 toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma hageja ülalpidamiseks 160 eurot kuus. Kostja leiab, et rohkem kui 320 eurot kuus lapsele ei kulu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 22.11.2012 toimunud kohtuistungil ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja, kostja ja kostja lepingulise esindaja selgitused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga. Seega on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Hageja ja kostja vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja sõnul kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja vastuväite kohaselt täidab ta oma lapse ülalpidamiskohustust. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et elatise maksmine peab olema regulaarne ja kindlas summas, et hageja teaks sellega arvestada ning hageja seaduslik saaks ise tasuda kõik hagejaga seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

6 puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Seega tuleb kindlaks teha hageja mõistlikud vajadused. Vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale ei ole vaja tõendada seaduses sätestatud minimaalmääras elatise suurust. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Riigikohus on kostja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-33-11 p-s 20 märkinud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülalpidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Kohus leiab, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hageja ei ole tõendanud enda kulutusi ühes kuus summas 500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja mõistlikud ja tõendatud kulud ühes kuus järgmised. Kommunaalmaksed keskmiselt 80 eurot kuus on mõistlikud ja vajalikud. Lapse kommunaalkulude hulka ei tule arvata korteriühistu arvetel näidatud remonditasu ja hooldustasu kulusid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et toidukulud summas 150 eurot on liiga suured. Mõistlikeks toidukuludeks hindab kohus 100 eurot kuus. Üldteada asjaolu on, et toit on kallis ja kasvav laps vajab täisväärtuslikku toitu, kuid kohtu hinnangul on 150 eurot toidule kuus ülepaisutatud. Hageja käib ka lasteaias, kus ta saab päeval mitu korda süüa. Kostja vaidleb reisija puhkusekuludele vastu, kuna kostja arvates need ei ole olulised. Kohus leiab, et reisija puhkusekulud ei kuulu igakuise elatise alla ning need tuleb hageja vanematel eraldi kokku leppida. Põhjendatud on lasteaiakulud 45 eurot. Ravimite ja tervishoiu mõistlikeks kuludeks hindab kohus 10 eurot. Eesti kliimat arvestades esineb lastel ülemiste hingamisteede haigusi ning ravimid ja vitamiinid on kallid, kuid hageja esindaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja oleks väga tihti haige. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et riietusele 100 eurot kuus on põhjendamatu ning 50 eurot riietele ühes kuus on mõistlik. Hageja on küll 3 aastane kasvav laps, kes vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid ning kõiki riietele, jalanõudele tehtavaid kulutusi ei ole võimalik tõendada, kuid nimetatud kulud peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. See teeb aastas kokku riietele 600 eurot ning on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et meelelahutusele ja huviringidele kulub keskmiselt 35 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et tal kulub ühes kuus meelelahutusele 50 eurot. Huvialaringide kohta on hageja esitanud kohtule tõendeid üksnes osaliselt. Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse selle kohta, et hageja seaduslik esindaja tasus 19.11.2012 TFMTÜ-le oktoobri ja novembri eest 30 eurot ning arve iluvõimlemise eest, kus õppemaks oli 10.2012 4 eurot ja 11.2012 22 eurot. Transpordikulud summas 40 eurot on tõendamata. Hageja sõnul on tema kulud Tartusse vanaema juurde sõiduks 40 eurot. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt tal autot ei ole. Üldteada asjaolu on, et eelkooliealisele lapsele on sõit ühistranspordis tasuta. Seega transpordikulud igakuise elatise all väljamõistmisele ei kuulu. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud tõendid kulutuste kohta on puudulikud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud kulud ühes kuus 320 eurot.

7 Vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning kohus on seisukohal, et mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Seega tuleb kostjalt välja mõista pool hageja kuludest, so 160 eurot. Igakuine elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, so 04.07.2012 ning kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja jäi 22.11.2012 toimunud kohtuistungil oma tagasiulatuva nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1227,40 eurot. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale 772,60 eurot, mis tuleb tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata. Seega on tagasiulatuva elatise summaks 507,40 eurot (8 x 160 eurot – 772,60 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Lukiina Vismann kohtunik