3-11-390/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. detsember 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-390 Haldusasi Igor Kukolevi kaebus Jõhvi Vallavolikogu 27.01.2011. a otsuse nr 95 vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.10.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Kukolevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Kukolev Vastustaja Jõhvi Vallavolikogu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2011. a otsus ja lõpetada asja menetlus HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vene Erakond Eestis juhatus esitas 20.01.2011. a avalduse, milles olid kirjas Jõhvi Valla jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadid. Jõhvi Vallavolikogu vallasekretär teavitas Vene Erakond Eestis juhatuse esimeest S.T. avaldusega mittearvestamisest seoses jaoskonnakomisjoni liikmekandidaatide nõusolekute puudumisega. Vene Erakond Eestis esitas 24.01.2011 kandidaatide kirjalikud nõusolekud. Jõhvi Vallavolikogu 27.01.2011. a otsusega nr 95 nimetati jaoskonnakomisjonid Riigikogu valimiseks. Vene Erakond Eestis esitatud avaldust ei võetud arvesse, kuna nad ei esitanud nõutavat jaoskonnakomisjoni liikmekandidaatide nõusolekut seaduses sätestatud tähtajaks ja see on vastuolus Riigikogu valimiste seaduse (edaspidi RKVS) § 18 lg-ga 5. Seega ei määratud jaoskonnakomisjonidesse Vene Erakond Eestis partei liikmeid.

2. I. Kukolev esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Jõhvi Vallavolikogu 27.01.2011. a otsuse nr 95 tühistamiseks.

Jõhvi valimisjaoskondadesse nr 1, 2, 3 ja 4 ei määratud Vene Erakond Eestis kandidaate, kes esitati vallasekretärile 20.01.2011 RKVS § 18 lg 4 alusel. Vallasekretäri tegevus keelduda esitamast volikogule jaoskonnakomisjoni liikmeteks valimistel osaleva Vene Erakond Eestis kandidaate, on seadusevastane ja meelevaldne. Jõhvi Vallavolikogu 27.01.2011. a otsusega on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi vabadeks ja õiglasteks valimisteks. Volikogu otsus rikkus demokraatliku õigusriigi põhimõtet.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 31.10.2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. RKVS § 18 lg 5 kohaselt peab jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks olema isiku nõusolek. Viimane päev jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi esitamiseks oli 20.01.2011 ning see oli ka viimane päev vajalike dokumentide esitamiseks. Kuna avaldus oli puudustega, siis käitus vallasekretär seda avaldust mitte arvestades õiguspäraselt. Vastustaja ei võtnud arvesse erakonna poolt tähtaegselt, kuid puudustega esitatud avaldust jaoskonnakomisjoni liikmekandidaatide nimetamiseks jaoskonnakomisjoni liikmeks ilma nende nõusolekuta. Seega on lähtutud võrdse kohtlemise printsiibist, s.t, et teised erakonnad, kes esitasid oma kandidaadid jaoskonnakomisjonide liikmeks, tegid seda jaoskonnakomisjoni liikme poolt antud volitusega ning seaduses sätestatud tähtajaks. Õige ei ole kaebaja seadusetõlgendus, mille kohaselt võib nõusolekut esitada hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Eelpoolnimetatud tähtaeg on antud volikogule jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikme nimetamiseks. Vallasekretär on avaldust mitte arvestades juhindunud seadusest ja õigusriigi põhimõtetest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. I. Kukolev esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohus on ebaõigesti kasutanud materiaalõiguse normi ja rikkunud kohtumenetluse normi. Oluliseks kohtumenetlusnormi rikkumiseks on asjaolu, et halduskohus ei ole viidanud võimalusele haldusakti vaidlustamiseks. Kohtuotsus ei sisalda asjaolude hinnangut ning kohus ei olnud määranud, milliseid õigusakte ta kasutas. Halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse § 25 ning otsus on vastu võetud ilma vajaliku uurimiseta ja faktiliste asjaolude hinnanguta. Kohalik omavalitsus sai seaduses ettekirjutatud määratud tähtajal partei esindajad valimiskomisjoni liikmeteks. Avalduses olid ära näidatud ka kandidaatide isiklikud andmed. Valimiskomisjonide liikmete kandidaadid väljendasid oma teotahet ja nõusolekut ning esitasid oma isiklikud andmed töötluseks kohalikule omavalitusele. Isikuandmete kaitse seadus valvab füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi isiklike andmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega.

5. Jõhvi Vallavolikogu palub jätta I. Kukolevi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebusest ei selgu, kuidas haldusakt rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi. Lisaks ei selgu, milles väljendub kaebaja preventiivne huvi, sest 2011. a Riigikogu valimised on haldusaktiga moodustatud jaoskonnakomisjonide poolt läbi viidud ning jaoskonnakomisjonid ei ole oma olemuselt alalised, vaid nimetatakse iga organi valimiseks uuesti. Lisaks ei ole kaebaja erakonna esindaja ega ka isik, keda haldusakt otseselt või kaudselt riivaks või piiraks tema õigusi ja vabadusi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning on uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud erinevaid asjaolusid. Väär on kaebaja väide, et kohtuotsuses ja haldusaktis puudub vaidlustamisviide, kuna need on mõlemates olemas. Avaliku teabe seaduse kohaselt on vastustaja tunnistanud andmed, mis sisaldavad avalikustamisele mittekuuluvaid isikuandmeid, piiratud juurdepääsuga teabeks. Dokumentide ebakorrektne esitamine põhjusega, et need sisaldavad isikuandmeid, ei õigusta määratud tähtaja järgimata jätmist. Kaebus on perspektiivitu, kuna Riigikogu 2011. a valimised on läbi viidud ning vaidlustatava haldusaktiga nimetatud jaoskonnakomisjonid ja nende liikmed on oma töö lõpetanud ning ei naase sama toimingu juurde tagasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.10.2011. a otsus tuleb tühistada ja haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Haldusasja arutamisel kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 7 lg 1 sätestas, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a määruse nr 3-3-1-8-01 p-s 21 on leitud, et tühistamise kaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja samas rikkuma ka kaebaja õigusi. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendamisel hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist.

8. Jõhvi Vallavolikogu 27.01.2011. a otsusega nr 95 nimetati Riigikogu valimise läbiviimiseks 06.03.2011 jaoskonnakomisjonide liikmed. Kaebaja ei olnud nende isikute nimekirjas, kes kandideerisid Vene Erakond Eestis liikmete hulgast jaoskonnakomisjoni liikme kandidaadiks. Seega ei saanud vastuvõetud haldusakt kuidagi rikkuda tema õigusi või piirata tema vabadusi ning kaebajal puudus õigus seda haldusakti vaidlustada. Samuti ei olnud kaebajal õigus esitada kaebust ka Vene Erakond Eestis huvides, kuna nähtuvalt äriregistri väljatrükist (tl 31-32) ei ole kaebaja juhatuse liige.

9. Ringkonnakohus leiab, et tühistamiskaebusega taotletav eesmärk ei ole ka saavutatav, kuna nähtuvalt asja materjalidest, on Riigikogu valimised 06.06.2011 läbi viidud ja jaoskonnakomisjonid on juba oma töö lõpetanud. Seega ei ole võimalik enam saavutada olukorda, kus nendes osaleksid Vene Erakond Eestis liikmed. Samas puudus antud juhul halduskohtul ka selgitamisvajadus, kuna ka muudetud kujul oleks kaebuse eduväljavaated olematud. Isegi kui kaebaja esitaks tuvastamiskaebuse, puuduks tal põhjendatud huvi ja igasugune hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleval juhul ei saanud Vere Erakond Eestis liikmete mittenimetamisega jaoskonnakomisjoni liikmeteks tekkida kaebajale varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus nõuda. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja.

10. Apelllatsiooonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

Einar Vene Maili Lokk Agu Timmi