3-12-2571/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-12-2571

Määruse kuupäev

11. detsember 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

A. V.i ( V.) kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada A. V.i kaebus haldusasjas 3-12-2571.

2. Määruse ärakiri saata kaebajale.

3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. 10. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse A. V.i kaebus Tartu Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja arvates seisneb Tartu Vangla õigusvastane toiming selles, et

Tartu Vangla tühistas kaebajale määratud operatsiooni aja.

Kaebuse kohaselt käis kaebaja 3. augustil 2012 uroloogi vastuvõtul, kes suusõnaliselt määras

kaebajale operatsiooni. Kaebaja esitas 30. novembril 2012 vanglale taotluse, milles soovis, et

tagataks tema viimine operatsioonile 3. jaanuaril 2013. Kaebaja taotlusele vastas 6. detsembril 2012

Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja, kes teatas, et kaebaja raviarst ei pidanud hetkel vajalikuks

operatsiooni läbiviimist ning tühistas operatsiooni aja. Kaebaja väidab kaebuses, et ta võttis seejärel

ühendust uroloogiga, kes kinnitas kaebajale, et Tartu Vangla ise palus kaebajale määratud

operatsiooni aja tühistamist.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne

kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. A. V. on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse

tuvastamist.

Halduskohus on seisukohal, et A. V.i kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on

tsiviilõigusliku vaidlusega.

Antud juhul kaebab A. V. sisuliselt selle peale, et talle ei osutata tervishoiuteenust (operatsioon

seoses songaga). Kaebuse lisa 3 (Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastus kaebaja 30. novembri 2012

selgitustaotlusele) kohaselt otsustas kaebaja raviarst, et kaebaja ei vaja hetkel operatsiooni, mistõttu

tühistas ta 3. jaanuariks 2013 planeeritud operatsiooni aja. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et

operatsiooni aja tühistamise otsustas kaebaja raviarst. Ka 3. augusti 2012 ambulatoorse haigusjuhu

epikriisist nähtuvalt on sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum arst H. Seepter leidnud, et kaebaja

operatiivset ravi ei vaja.

4. Riigikohtu halduskolleegium on 15. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.

detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine,

sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik

suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Tervishoiuteenust

osutatakse üldjuhul tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel, mis on tsiviilõiguslik leping ning

mille vaidlustamine toimub maakohtus.

5. Kohus osutab, et isegi juhul, kui tervishoiuteenuse osutamisest keeldus Tartu Vangla arst, ei kuulu

A. V.i kaebus halduskohtu pädevusse.

Kohus märgib, et riigikohtu halduskolleegium on eelpool nimetatud otsustes leidnud, et vangla arst

tegutseb VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel

vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-

s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja,

ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse

osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse

osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga

õigussuhte olemust. Kaebajale vajaliku operatsiooni korraldamise otsustab üksnes vangla arst,

lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised

näidustused Seega tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga

haldusotsusega.

Tartu Vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes saaks kaebaja halduskohtus vaidlustada juhul, kui

Tartu Vangla keelduks kaebajat operatsioonile viimast mittemeditsiinilistel põhjustel, näiteks

põhjusel, et puudub saatemeeskond, kes kaebaja meditsiiniasutusse toimetaks.

6. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel

selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks

pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus A. V.i kaebuse

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. A. V.il on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda Tartu

maakohtusse.

7. Ühes kaebusega on kaebaja esitanud ka taotlusi, mis tulenevalt kaebuse tagastamisest, jäävad läbi

vaatamata.

Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Seega ei ole lubatud esialgse õiguskaitse kohaldamine asjades, mis ei kuulu kohtu

pädevusse, s.t kaebuse alusel, mille kohta on teada, et kohus ei saa seda pädevuse puudumise tõttu

sisuliselt läbi vaadata ega otsusega lahendada.

Kuna põhikaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei ole halduskohtu pädevuses ka

riigi õigusabi andmise otsustamine. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-st 1 esitatakse

taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses

kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega tuleb kaebajal esitada

riigi õigusabi taotlus Tartu Maakohtule.

Kohus osutab, et RÕS § 13 lg 1 järgi tuleb riigi õigusabi saamise taotlusele lisada enda allkirjastatud

nõuetekohane teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis

seda seisundit iseloomustavad. Kuna kaebaja ei ole taotlust nõuetekohaselt vormistanud, siis ei edasta

halduskohus taotlust lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kohus lisab määrusele riigi õigusabi taotluse

ja taotleja majandusliku seisundi teatise näidisvormid.

Tanel Saar

kohtunik