2-12-28891/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus xxxxx Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-28891 Tsiviilasi R. L.

lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: R. L. xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx-xxxxxxxx; e-post:)

Puudutatud isikud:

E. A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaadi abi R. H. V. U. xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx; e-post:) P. G. M. .

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx)

Eestkosteasutus: P. L. xxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus täielikult rahuldada.

1.1 Lõpetada R. L. P. G. M. . ühine hooldusõigus lapse E. A. G. . suhtes.

1.2 Anda lapse E. A. G. . ainuhooldusõigus R. L. .

2. Menetluskuludest riigilõiv jätta avaldaja kanda ning kõik muud menetluskulud jätta riigi kanda.

3. Määrus viivitamata kätte toimetada kõigile menetlusosalistele ( sh puudutatud isikule P. G. M. . tõlgituna inglise keelde) ning jõustumisel saata perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

2 (5) Määruse peale võib esitada määruskaebuse xxxxx Ringkonnakohtule xxxxx Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse avalikust teatavakstegemisest. Kui taotletakse menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Avaldaja nõue ja põhjendused

R. L. 24.07.2012 esitanud xxxxx Maakohtule avalduse, milles palub lõpetada R. L. P. G. M. . ühine hooldusõigus lapse E. A. G. . suhtes ning anda lapse E. A. G. . ainuhooldusõigus R.

L. . Lapse isa P. G. M. . on lapse suhtes täielikult ignorantne. Ta pole kunagi tundnud huvi lapse käekäigu vastu. P. G. M. . pole last kunagi külastanud ega avaldanud selleks soovi. R.

L. omada ainuõigust teha lapsega seonduvaid otsuseid vältimaks olukordi, kus isa nõusoleku puudumisel jääb vajalik tegemata (näiteks lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine, lapse nimevahetus, lapse elukohavahetus, reisimine jne). Ka soovib R. L. olukorda, kus lapse isa võiks avaldajalt lapse röövida.

R. L. 26.11.2012 kohtule kinnitas (tl 23), et jääb avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et tema kooselu E. A. G. . kestis Hispaanias 2004 veebruarist kuni detsembrini, mil avaldaja tuli seoses õpingutega Eestisse. Paar kuud hiljem E. A. G. . teatas, et ei soovi kooselu jätkata, mistõttu avaldaja jäigi Eestisse. Lapse isa soovil registreeriti laps siiski isa nimele, milleks P.

G. . käis Eestis. Kui laps oli nelja kuune, siis käis avaldaja lapsega Hispaanias. Rohkem pole lapse isa lapsega suhelnud. Alguses toetas lapse isa last rahaliselt, kuid hiljem lõpetas ta raha saatmise ning ei vastanud enam telefonikõnedele.

Puudutatud isikute ning eestkosteasutuse seisukohad

Puudutatud isikut P. G. M. . on kohus teavitanud käesolevast menetlusest ja teinud temale ettepaneku avaldusele kirjalikult ühe kuu jooksul selle kättesaamisest vastata. Postisaadetise väljastusteatest ( tl 15) nähtuvalt on P. G. M. . nimele saadetud menetlusdokumendid väljastatud 01.10.2012. Puudutatud isik pole kohtu poolt antud tähtajaks ega käesoleva ajani oma seisukohta avalduse suhtes kohtule teatavaks teinud.

E. A. G. . esindaja vandeadvokaadi abi R. H. 23.11.2012 esitanud kirjaliku seisukoha (tl 19- 20), milles leiab, et R. L. on põhjendatud. Vestlusest E. A. G. . selgus, et midagi seoses isaga ja Hispaaniaga lapsele ei meenu. Lapse bioloogiline isa ei ole lapse sündimisest saadik lapse hooldusõiguse teostamises osalenud ega täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Laps on oma praeguse elukorraldusega rahul ning nimetab avaldaja abikaasat isaks. Esindaja arvates ei ole ainuhooldusõiguse andmine avaldajale vastuolus lapse huvidega.

Eestkosteasutus P. L. esitanud 15.11.2012 kirjaliku seisukoha (tl 18), milles leiab, et R. L. on põhjendatud. Lapse isa pole ühisest hooldusõigusest tulenevaid kohustusi täitnud ega oma last toetanud. Ainuhooldusõigus annab lapse emale R. L. õiguse teha lapsega seonduvaid otsuseid, mille tegemata jätmine kahjustaks lapse huve.

3 (5) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Rahvastikuregistri väljavõte (tl 4) tõendab, et E. A. G. . on sündinud xxxxxxxxxxx tema vanemateks on R. L. P. G. M. . . Samast nähtub ka, et E. A. G. . elukoht on xxxxxxxxxxxxxx-x.

Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 ( The new Brussels II Regulation) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 1 punkti 1 b järgi kohaldatakse käesolevat määrust vanemliku vastutuse tekkimise, teostamise, piiramise või äravõtmise suhtes. Määruse artikli 8 punkti 1 kohaselt on liikmeriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Kuna lapse E. A. G. . alaline elukoht on Eesti Vabariigis, allub tema vanemate hooldusõiguse kindlaksmääramise küsimuse lahendamine Eesti Vabariigi kohtule.

Haagi 19.10.1996 Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooni artikli 15 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriikide kohtud, kellele allub vanemliku vastutuse asi vastavalt peatükis 2 sätestatule, kohaldada oma riigi õigust. Antud asjas on võimalik kohaldada Eesti õigust ka Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt, milles on sätestatud, et vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.

Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 116 lg 2 on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS §-s 137 lg 1 on sätestatud, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PkS §-s 137 lg 3 on sätestatud, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PkS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

R. L. avaldatu tõendab, et E. A. G. . vanemad R. L. P. G. M. . elavad juba pikemat aega ( alates 2004 aasta lõpust) lahus – ema E. V. isa H. K. . Avaldaja kinnitusel ei ole puudutatud isik alates lapse mõnekuuliseks saamisest lapse vastu enam huvi tundnud. Avaldaja kinnitusel ei ole alates 2005 aastast puudutatud isik last enam näinud ega talle ülalpidamist andnud. Kohtu hinnangul ei ole need avaldaja väited millegagi ümber lükatud. Puudutatud isiku E. A. G. . esindaja kinnitusel ka lapsel endal mingeid mälestusi isast ei ole. Ka lapse poolt oma esindajale avaldatu teeb kohtu arvates usaldusväärseks avaldaja väited suhete täielikust katkemisest lapse ja isa vahel. Ka tõendab puudutatud isiku täielikku ükskõiksust

4 (5) lapse E. A. G. . suhtes kaudselt asjaolugi, et puudutatud isik ei ole soovinud käesolevas menetluses aktiivselt osaleda.

Kohtu arvates olukorras, kus suhted lapse E. A. G. . ja tema isa P. G. M. . vahel on katkenud juba aastaid tagasi, lapse isa ei ole aastaid tundnud mingit huvi lapse käekäigu vastu, on lapse huvidega kooskõlas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ning ainuhooldusõiguse andmine last tegelikult kasvatavale vanemale R. L. . Ema R. L. lapse

E. A. G. . eest hoolitsenud ja teda kasvatanud sünnist alates, samas kui isa P. G. M. . ei ole seda sisuliselt päevagi teinud. Selline vanemate varasem käitumine annab alust arvata, et erinevalt P. G. M. . on R. L. vaimselt kui majanduslikult valmis last kasvatama ka edaspidi. P. G. M. . senine ükskõiksus viitab soovimatusele teostada vanema õigusi ja kanda vanema kohustusi ka edaspidi. Olukorras, kus laps on kasvanud kogu aeg oma emaga, on laps ilmselgelt ka hingeliselt seotud just emaga. Lapse tavapärase elukorralduse tagamiseks, tema hoolduse ja kasvamiseks vajalike tingimuste loomiseks on vajalik hooldusõigus anda täielikult emale R. L. . PkS §-st 145 lg 2 tulenevalt võib hooldusõigusega vanem, kelle juures laps teise vanema nõusolekul alaliselt elab, otsustada ainuisikuliselt ainult lapse igapäevaelu (tavahooldusega asju). Olulisi asju peavad ühist hooldusõigust omavad vanemad PkS §-st 145 lg 1 tulenevalt otsustama ühiselt. Olukorras, kus lapse teine vanem elab välisriigis, on avaldajal raske kui mitte võimatu otsustada lapsesse puutuvaid olulisi asju ühiselt teise vanemaga.

Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-st 137 lg 1 lõpetab kohus R. L. P. G. M. . ühise hooldusõiguse E. A. G. . suhtes ning annab hooldusõiguse lapse suhtes täielikult üle R. L. . Kui käesoleva määruse tegemise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutuvad, on P. G. M. . vastavalt PkS § 138 lg 1 viimases lauses sätestatule võimalik taotleda lapse hooldusõiguse üleandmist uuesti ka endale.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita asjas kannab menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks E. A. G. . esindajale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ning kulude hüvitis 175,44 eurot. xxxxx Maakohtu 14.09.2012 määrusega (tl 7) on E. A. G. . vabastatud riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustusest. Menetluskuluks on ka kohtulahendi tõlkekulu, kuna puudutatud isikule P. G. M. . saadetav kohtulahend vajab tõlkimist. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab kohus tõlgikulu ning riigi õigusabi tasu ja kulu riigi kanda. Peale selle on menetluskuluks käesolevas asjas 24.07.2012 avaldaja R. L. riigilõiv 10 eurot (maksekorraldus tl 3). Kuna see menetluskulu on juba tasutud, peab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel otstarbekaks jätta nimetatud kulu seda kandnud isiku so avaldaja kanda.

TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus määrus, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulen teisiti.

TsMS § 563-1 kohaselt tuleb käesolev määrus saata peale jõustumist perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

5 (5)

Kohtunik Rita Kulberg