2-11-34223/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-11-34223 Otsuse kuupäev

10. detsember 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad KEIja MMIhagi DIi vastu elatise nõudes

3 600 eurot

Hageja I: KEI(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: MMU (isikukood XX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: KI (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja: Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 18-56, 10115 Tallinn, e-post:jelena@jurex.ee);

Kostja: DI (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Jelena Beljakova (OÜ Flagman Grupp, e-post: info@flagman.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil osalenud isikud 21.november 2012

Hagejate seaduslik esindaja KI ja kostja DI

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

1. Välja mõista DI poja KEI kasuks igakuine elatis summas 145 eurot alates 01.detsembrist 2012 kuni KEI 18-aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2. Välja mõista DI tütre MMI kasuks igakuine elatis summas 145 eurot alates 01.detsembrist 2012 kuni MMI 18-aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista DI elatis poja KEI kasuks ajavahemiku 21.07.2011 kuni 30.11.2012 eest summas 2 274,23 eurot.

4. Välja mõista DI elatis tütre MMI kasuks ajavahemiku 21.07.2011 kuni 30.11.2012 eest summas 2 274,23 eurot.

5. Menetluskulud jätta täielikult kostja DI kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue KI ja DI kooselu kestel sündisid XXX poeg KEI ja XXX tütar MMI. Poolte kooselu lõppes 2011 juulikuus ning alates kooselu lõppemisest jäid lapsed elama ema juurde. Kostja ei nõustu vabatahtlikult laste ülalpidamises osalema. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on keskmiselt 486,99 eurot kuus, millest 448,99 eurot moodustab töötasu ja 38 eurot lapsetoetus kahele lapsele. Kahe lapse ülalpidamise kulud on keskmiselt 750-800 eurot kuus. Hagejad paluvad välja mõista elatis kummalegi lapsele 200 eurot kuus avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades kostja varalist seisu käesoleval ajal nõustuvad hagejad kohtuistungil vähendama elatisenõude suurust kuni 145 euroni kuus. Hagejad nõustuvad kostja poolt laste ülalpidamiseks menetluse kestel tehtud kulutused 194,20 eurot, elatise võlast maha arvama.

Kostja arvamus Kostja hagiga ei nõustu. Kostja väidab, et hagejatele elatise maksmine nõutavas summas ei ole temale jõukohane. Oma kirjalikus vastuses viitas kostja hagis näidatud ülemäärastele laste kuludele. Vaatamata sellele, et hagejad vähendasid elatise nõuet 145 eurole, ei ole kostja võimeline ka sellises summas elatist maksma. Kostjal on võimalik maksta käesoleval ajal kummalegi lapsele 96 eurot kuus. Kostja palub arvestada ka seda, et KI ja DI elasid koos kuni septembrikuuni, mil KI andis üürile abikaasadele kuulunud maja ja nad asusid elama mujale. Kostja on ka pärast elatisnõude esitamist teinud kulutusi laste ülalpidamiseks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole oma vastuväidetes nimetatud mõjuvatele põhjustele tuginenud. Kohus loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis kummagi hageja kasuks 145 eurot kuus.

Tulenevalt PKS § 108 mõttest mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest kohtule. Hagejad on esitanud elatisnõude kohtule 21.07.2011 maksekäsu kiirmenetluses, millest tulenevalt kuulub elatis välja mõistmisele alates 21.juulist 2011. Kostja ei ole ka tõendanud, et on alates 21.juulist kuni septembrini 2011 laste ülalpidamiseks kulutusi teinud, või elatisraha laste emale andnud. Küll aga on kostja 2011 detsembris ja 2012 veebruaris tasunud MMI lasteaia maksu ning muud lasteaia kulud ning KEI eratundide eest, kokku 194,28 eurot (t. lk 95-102), milline summa tuleb elatise võlgnevusest maha arvata.

Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud miinimumsummas, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda laste vajalike kulutuste suurust.

Elatis kuulub väljamõistmisele alates 21.07.2011 ning kuni detsembrikuuni moodustab kostja elatisevõlg mõlemale hagejale kokku 4 742,74 eurot (145 x 16 = 2 320 eurot; 2011 juulikuu 11 päeva eest 51,37 eurot; 2 320 + 51,37 = 2 371,37; 2 371,37 x 2 = 4 742,74 eurot). Nimetatud summast tuleb maha arvata kostja poolt tehtud kulutused, 194,28 eurot. Seega moodustab elatisevõlg 1.detsaembri 2012 seisuga mõlemale hagejale kokku 4 548,46 eurot, ehk ühe lapse kohta 2 274,23 eurot.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Koidula Laurisaar kohtunik