2-12-27922/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 16.november 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-27922 Tsiviilasi

K. R. hagi K. H. elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. R. – isikukood , elukoht Seaduslik esindaja: A. H. , elukoht Lepinguline esindaja: V. O. Kostja: K. H. , postiaadress . P. ) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I. Lõpetada menetlus tsiviilasjas seoses alljärgneva kompromissilepingu kinnitamisega:

1. K. H. alates 01. detsembrist 2012 K. R. ülalpidamiseks elatist 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, sealhulgas 150 eurot igakuise elatise katteks ja 100 eurot elatise võla – 2100 eurot katteks, mis on tekkinud ajavahemikul 01.10.2011-01.12.2012.

2. Edasiselt, s.o pärast elatise võlgnevuse tasumist kuni elatise maksmise kohustuse lõppemiseni tasub K. H. . R. ülalpidamiseks elatist 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus.

3. Elatis tuleb tasuda A. H. 1102460107 Swedbank hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.

II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas Tartu Maakohtu 02.oktoobri 2012 tagaseljaotsuse alusel toimuv viivitamatu sundtäitmine.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

K. R. seaduslik esindaja A. H. 18.07.2012 kohtusse hagiavalduse alaealisele lapsele elatise väljamõistmiseks igakuiselt 300 eurot. K. R. on sündinud 30. detsembril 1998.a. ning tema

2 (3) vanemad on K. H. A. P. 4). Hageja seaduslik esindaja on , kellel on sama isikukood kui A. P. , seega ei ole kohtul alust kahelda, et A. H. hageja vanem. Hageja elab oma ema A. H. ja on tema kasvatamisel ja ülalpidamisel.

02.10.2012.a. tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt välja elatise hageja poolt taotletud ulatuses, sealhulgas elatise võla alates 01.10.2011.a. kuni 01.10.2012 summas 3600 eurot. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja, mille kohus rahuldas, taastades 24.10.2012 menetluse.

09.11.2012.a. toimunud kohtuistungil leppisid hageja esindaja ja kostja kokku kompromissi tingimustes elatise maksmiseks, sealhulgas elatise võla tasumiseks. Poolte taotlusel kandis kohus kompromissilepingu tingimused kohtuistungi protokolli. Pooled taotlevad kohtult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 428 ja 430 kompromissilepingu kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist, kuna nad on saavutanud kokkuleppe lapse ülalpidamise osas.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 kohaselt pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et tsiviilasjas K. R. hagis K. H. elatise nõudes esitatud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja vastavalt TsMS § 432 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus peab vajalikuks osundada, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.

02.10.2012 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 4 kohaselt tunnistas kohus tagaseljaotsuse viivitamatult täidetavaks. 24.10.2012 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja kaja ja taastas menetluse. Seoses kaja esitamisega ei ole tagaseljaotsus jõustunud. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 punkt 4 sätestatule lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Arvestades asjaolu, et tagaseljaotsus, mille alusel võib toimuda viivitamatu täitmine, ei ole jõustunud ning kohus on samas asjas menetluse käesoleva määrusega lõpetanud, ei saa

3 (3) 02.oktoobril 2012 tehtud tagaseljaotsus enam olla viivitamatu sundtäitmise aluseks olevaks täitedokumendiks. Seega tuleb tagaseljaotsuse alusel toimuv sundtäitmine käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kui kostja ei täida kohtumäärusega kinnitatud kompromissilepingut, on täitedokumendiks käesolev kohtumäärus.

TsMS 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, mille esitamise tähtaeg tulenevalt TsMS § 661 lg 2 on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Epp Tombak

Kohtunik