2-12-26166/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2012. a, Tallinn,

kell 14:00 kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse tegemise aeg

7. detsember 2012. a

Tsiviilasja number

2-12-26166

Tsiviilasi

VOÜ hagi Osaühingu N vastu 1 284,24 euro ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

2 242,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VOÜ, registrikood xxx, asukoht xxx

Hageja lepinguline esindaja: Reeli Lind,

e-post reeli@plusplus.ee

Kostja: Osaühing N, registrikood xx, asukoht xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaana

Nõgisto, e-post jaana.nogisto@nordeus.ee

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 19. septembril 2012 ja seejärel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Osaühing N (registrikood xxx) hageja VOÜ (registrikood xxx)

kasuks välja 1 370,56 eurot (sh põhivõlg 1 265,76 eurot ja 6. juuli 2011 seisuga

viivis 104,80 eurot).

3. Mõista kostjalt Osaühing N hageja VOÜ kasuks välja viivis põhivõla

1 265,76 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 7. juulist 2011 kuni põhivõla tasumiseni, aga kokku mitte enam kui

1 160,96 eurot.

4. Jätta rahuldamata hagi põhivõla 18,48 eurot ja 6. juuli 2011 seisuga viivise

384,50 eurot väljamõistmiseks, samuti edasiulatuva viivise väljamõistmiseks

eespool punktis 2 märgitud määra ja piirsummat ületavas osas.

5. Rahuldada kostja 17. augusti 2012 taotlus kostja vastusele lisatud tõendi

vastuvõtmiseks ja hageja 2. oktoobri 2012 taotlused hageja täiendavale

arvamusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Panna menetluskuludest maakohtus 77 % kostja kanda ja 23 % hageja

2-12-26166

2 (5)

kanda.

6.2.

Mõista kostjalt Osaühing N hageja VOÜ kasuks välja menetluskulud

summas 446,60 eurot (sh osaline riigilõivu hüvitis summas 154 eurot ja

osaline menetluskulude hüvitis summas 292,60 eurot).

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates käesoleva

täiendava otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Käesolevaga kohus täiendab kostja taotlusel täiendatavat 29. oktoobri 2012. aasta otsust

kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus lahendab otsuse täiendamise kirjalikus menetluses

ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

MENETLUSE KÄIK

1. VOÜ (edaspidi „hageja“) esitas 6. juulil 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule

hagiavalduse Osaühingu N (edaspidi „kostja“) vastu võla 1 284,24 eurot, viiviste 489,30 eurot

ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 30. juuli 2012 määrusega ja toimetas hagi kostjale kätte.

Kostja vastas 17. augustil 2012. Hageja esitas 28. augustil 2012 oma arvamuse.

3. Kohus pidas 19. septembril 2012 korraldava istungi, kuhu kostja ei ilmunud. Kostja teatas

enne istungit kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka hageja nõustus

korraldaval istungil menetluse jätkumisega kirjalikult. Kohtu määratud tähtaja jooksul esitas

hageja täiendavaid tõendeid ja kostja täiendava vastuse.

4. Kohus tegi 29. oktoobril 2012 avalikult teatavaks kohtuotsuse ilma kirjeldava ja

põhjendava osata (edaspidi „täiendatav otsus“).

5. Kostja esitas 9. novembril 2012 kohtule taotluse täiendatava otsuse täiendamiseks

kirjeldava ja põhjendava osaga.

2-12-26166

3 (5)

POOLTE NÕUDED JA VÄITED

6. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 284,24 eurot ja viivise 489,30 eurot, samuti põhivõlalt

edasiulatuva viivise maksmist alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni

määraga 0,1% päevas eest. Hagi alusena märgib hageja järgmist:

− kostja tellis A AS-lt (edaspidi „A“) pinnaseläbindustööd. A kohustus kostjale

nimetatud tööd tegema ja kostja kohustus tasuma tööde eest vastavalt Ai esitatud

arvele. Tööde teostamise kohta on A ja kostja allkirjastanud 30. mail 2011

pinnaseläbindustööde üleandmise-vastuvõtmise akti;

− A esitas kostjale osutatud teenuste eest 31. mail 2011 arve nr 2110240, mille alusel oli

kostja kohustatud arvel märgitud tähtajaks (21. juuni 2011) tasuma teenuste eest koos

käibemaksuga 1 284,24 eurot. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja

jättis arve tasumata;

− A loovutas 4. novembril 2011 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõuete tasumist.

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− A tellitud töö eest tasumine pidi toimuma tasaarvestuse korras;

− eelnevalt tellis A kostjalt mehhanismide kasutamise, mille kohta kostja on esitanud A

arve nr 29 summas 2 754 eurot;

− kostja esindaja ei ole hageja viidatud tööde üleandmise akti allkirjastanud, mistõttu

tööde teostamine on tõendamata;

− menetluse kestel esitas kostja alternatiivse tasaarvestuse avalduse hageja põhinõude

summas.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus lahendab tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 normidele. Kohus tutvus poolte avalduste ja tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja kohus

määrab need kindlaks rahaliselt. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Esmalt lahendab kohus poolte seni lahendamata taotlused. Kohus rahuldab kostja

17. augusti 2012 taotluse kostja vastusele lisatud tõendi vastuvõtmiseks ja hageja

2. oktoobri 2012 taotlused hageja täiendavale arvamusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks.

10. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva nõude. Sellise nõude lahendab

kohus võlaõigusseaduse (VÕS) töövõtulepinguid käsitlevate sätete ja sama seaduse üldosa

normide alusel.

11. Kohus tuvastab A poolt 27. mail 2011 kostjale esitatud pakkumuse (tlk 80) ja objektijuhi

seletuse (tlk 81–84) põhjal, et kostja tellis A hagejalt pinnaseläbindustööd ning Ai ja kostja

vahel oli sõlmitud leping selle töö teostamiseks pakkumuses märgitud tingimustel. VÕS § 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert)

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. Kohtu hinnangul vastab Ai pakkumus neile tingimustele. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 1

on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. VÕS § 20 lg 3 näeb täiendavalt ette võimaluse, et kui isikuni, kelle majandus- või

kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus

sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult,

2-12-26166

4 (5)

tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.

Kohus leiab, et tulenevalt pakkumuse sisust sai kostja käesoleval juhul anda nõustumuse nii

Aile materjalide andmisega (mis oli pakkumuse kohaselt tellija kohustus) kui ka vaikimisega.

Nimelt nähtub kostja vastusest, et pooltel olid juba enne püsivad ärisuhted, seda väidet ei ole

hageja vaidlustanud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et esimeses vastuses kohtule ei ole

kostja tööde tellimist ega teostamist kahtluse alla seadnud, vaid on pooltevahelisi lepingulisi

suhteid kinnitanud ja väitnud hageja nõudele vastu sisuliselt üksnes seda, et tööde eest

tasumises oli lepitud kokku tasaarvestuse korras.

12. Ai ja kostja vaheline leping on kohtu hinnangul töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt

kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul. Ai koostatud akti (tlk 6) ja kirjalike seletuste (tlk 81–84)

põhjal tuvastab kohus, et kostja tellitud töö on ka teostatud ja selle saab lugeda kostjale

üleantuks sõltumata sellest, kas aktil on kostja esindaja allkiri või mitte. Kostja ei ole

sõnaselgelt väitnud, et töö on tegemata. Arvestades poolte seletusi lepingu esemeks oleva töö

kohta ei oleks kostjal keerukas tõendada, et vaidlusalused pinnaseläbindustööd on üldse

tegemata või et need tegi keegi teine. Hageja on omalt poolt esitanud tõendid töö üleandmise

kohta.

13. Eelnevast ja VÕS § 635 lg-st 1 koosmõjus sama seaduse § 8 lg-ga 2 tuleneb, et A võis

nõuda kostjalt lepingutingimustele vastavat tasu. Ai pakkumuse kohaselt leppisid pooled

kokku tööde hinnas 58 eurot jooksva meetri eest ja transporditasus 2 × 120 km eest hinnaga

0,77 eurot/km. Nimetatud hindadele pidi lisanduma käibemaks. Kostja ei ole vaielnud vastu

hageja väitele, et teostatud tööde maht oli 15m – nagu märgitud arvel nr 2110240 (tlk 7), st

vastav tasu (netosummas) on 870 eurot. Selline tööde maht jääb pakkumuses märgitu

piiridesse (≈ 20m). Transporditeenusena on A arvel märkinud tasu 2 × 130 km eest, kumbki

suund netosummas 110,10 eurot. Pakkumusest nähtub, et pooltel oli kokkulepe siiski

transporditasus 2 × 120 km eest. Seetõttu on selles osas nõue põhjendatud osaliselt

netosummas 184,80 eurot ( = 2 × 120 × 0,77 ). Koos käibemaksuga on lepingujärgne tasu

seega 1 265,76 eurot ( = (870 + 184,40) + 20% ).

14. Järgmiseks kontrollib kohus viiviste nõudeid. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,1%

päevas. Selline viivise määr on märgitud ka arvel nr 2110240 (tlk 7), aga pakkumuses (tlk 80)

viivise määra märgitud ei ole. Arvel ei ole poolte allkirju ja hageja nõutav viivise määr ei

kajastu ka üheski teises dokumendis. Sellest järeldab kohus, et pooled ei olnud viivise määras

kokku leppinud. Ka sellises olukorras saab võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivituses olevalt võlgnikult viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud

määras. Viivise määraks loetakse sel juhul VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Pank on

väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ teatanud, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis–

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00%, enne

1. jaanuari 2012 samuti 1,00%, enne 1. juulit 2011 aga 1,25%.

15. Viivise arvutamiseks tuleb tuvastada, millal muutus töövõtulepingust tulenev tasunõue

sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest. A on arvel nr 2110240 märkinud tasumise tähtaja 21 päeva ja sellest ka lähtunud.

Sellest järeldab kohus, et töövõtulepingu pooltel oli kokkulepe vähemalt selle kohta, et tasu ei

tule maksta koheselt töö valmimisel. Samas ei ole maksetähtaega märgitud A pakkumuses ja

sarnaselt viivise määraga ei nähtu see ka teistest kohtule esitatud dokumentidest. Kohus loeb

seetõttu VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel maksetähtajaks 30 päeva alates arve kuupäevast.

2-12-26166

5 (5)

16. Eelmises kahes punktis esitatud põhjendustel on kostjal kohustus maksta viivist

töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates

1. juulist 2011 kuni 6. juulini 2012 summas 104,80 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

alates

kuni

päevi

määr

viivis

1.07.2011

31.12.2011

8,25%

52,64

1.01.2012

6.07.2012

8%

52,16

104,80

17. Samuti on kostjal kohustus maksta edasiulatuvalt viivist kuni põhikohustuse täitmiseni

seaduses sätestatud määras.

18. A on oma nõude loovutanud hagejale (tlk 15–17, 78–79), seda asjaolu ei ole kostja

vaidlustanud. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus ei tuvasta

käesolevas asjas VÕS § 164 lg 1 teises lauses nimetatud loovutamist takistavaid asjaolusid.

19. Eelnevast tulenevalt sedastab kohus vahekokkuvõttena, et hagejal on kostja vastu

põhinõue 1 265,76 eurot, seisuga 6. juuli 2012 sissenõutavaks muutunud viivise nõue

104,80 eurot ja edasiulatuva viivise nõue seaduses sätestatud määraga. Ülejäänud osas jääb

hageja nõue rahuldamata.

20. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et tasumine oli kokku lepitud tasaarvestusena, samuti

on kostja täiendavas vastuses esitanud tasaarvestuse avalduse. Kostja väidab, et ta on

omakorda esitanud hagejale arve nr arve nr 29 (tlk 28). Kohus nõustub kostjaga selles, et

tasaarvestuse esitamiseks on piisav esitada vastav avaldus ja vastuväide, st kostja ei pea

esitama vastuhagi. Siiski peab kostja vaidluse korral tõendama, et tal on nõue, millega ta saab

hageja nõude kehtivalt tasaarvestada. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et samadel poolte vahel oleks sõlmitud leping arves nr 29 kajastatud teenuse

kohta arvel märgitud tingimustel. Sarnaselt hagejaga oli kostjal võimalus tõendada lepingu

sõlmimist ka muude dokumentide või tõenditega kui nt kirjaliku kokkuleppega. Kuna kostja

ei ole tõendanud oma nõuet Ai vastu, siis ei ole kostja tasaarvestuse vastuväide edukas.

21. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 2 242,29 eurot (põhinõue

1 284,24 + viivis 489,3 + edasiulatuv viivis ühe aasta ehk 365 päeva eest 468,75).

22. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt.

Hageja on taotlenud kostjalt 580 euro väljamõistmist, sh 200 eurot hagi esitamisel tasutud

riigilõiv (tlk 11) ja 380 eurot kulud õigusabile (tlk 12, 86–88). Kohtu hinnangul on nimetatud

kulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõuded 77% ulatuses, st samas

ulatuses jäävad hageja kulud kostja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik