3-12-2528/9 · 3-12-2528/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsembril 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2528

Haldusasi J.A.’i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2.01.2012 projekteerimistingimuste nr PT 146510 väljastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Linnaplaneermise Ameti poolt aadressil xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus J.A.’ile. 2. Tagastada läbivaatamatult esialgse õiguskaitse taotlus. 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale, Tallinna Linnavalitsusele ja KÜ-le xxxxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneermise Amet on väljastanud 2.01.2012 projekteerimistingimused PT 146510 xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamise projekti koostamiseks ja vormistamiseks (tl 5).

2. 3.12.2012 esitas J.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2.01.2012 projekteerimistingimuste nr PT 146510 väljastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Linnaplaneermise Ameti poolt aadressil xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse

2 tuvastamiseks. Samuti palub kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnaplaneermise Ametis ehitusloa väljastamiseks alustatud menetluse peatamist.

KAEBAJA SEISUKOHT JA ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS

3. Kaebaja selgitab, et talle kuulub korteriomand aadressiga xxxxxx ja ta on korteriühistu xxxxxx liige.

Kaebuse esitamise ajal on Tallinna Linnaplaneerimise Ametis käimas ehitusloa väljastamise menetlus xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks. Katusealuse pinna soovib ühistu juhatus müüa kinnisvaraarendajale.

2.01.2012 allkirjastas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt H. V. projekteerimistingimused xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks. Projekteerimistingimuste taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tegi 14.10.2011 P. I., kes töötab nimetatud korteriühistule haldusteenust osutavas Hansa Rem OÜ-s.

Korteriühistu juhatus taotles projekteerimistingimusi lähtuvalt 13.10.2011 toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsustest. 13.10.2012 üldkoosolekul tehtud otsus nr 2 oli: „xxxxxx hoone remondiga seonduvad küsimused: 2.1. kiita heaks xxxxxx juhatuse näidistegevusplaan hoone katuse ja fassaadi rahastamiseks katusekorterite arenduse kaudu; 2.2. paari nädala jooksul esitada lepingu projekt mustandi näol arendaja poolt; 2.3. paluda esitada ühistu liikmeid oma kirjalik seisukoht pööningukorruse väljaehitamisel eluruumideks. Poolt 18 häält (kaheksateist), vastu – 1, erapooletuid – ei ole.“

Kaebaja märgib, et 13.10.2011 toimunud korteriühistu üldkoosolekul viibis kahekümne neljast korteriühistu liikmest isiklikult kohal kaheksa ühistu liiget, seega alla poole liikmetest. Lisaks märkis end korteri nr 1 omanikuks (ühistu liikmeks) juhatuse liige K. T., kes on end märkinud veel täiendavalt kaheksa ühistu liikme esindajaks. Koosolekut juhatas K. T. ja protokollis P. I.. Antud päevakorrapunktidega toimus koosolek esmakordselt.

Kaebajal ei olnud võimalik 13.10.2011 toimunud üldkoosolekul osaleda. Kaebajale kuuluvas korteris on lõppemas remont ja kaebaja ei elanud koosoleku toimumise ajal ja mõnda aega pärast seda kõnealusel aadressil. Kaebaja sai koosoleku protokollist ja esindusõiguste esitamisest eelkirjeldatud viisil teada hiljem. Kaebaja esitas igaks juhuks ühistu juhatuse liikmetele e-postiga ka oma seisukoha pööningu väljaehitamise kohta.

Kehtiva (mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadava), sh üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud, ühistu põhikirja punkti 3.1. alapunkti 2 teise lause kohaselt saab ühistu liikme hääleõiguslikuks esindajaks üldkoosolekul olla vaid ühistu liige, kellel on kirjalik volitus (volikiri). Korteriühistu põhikirja punkti 2.1. kohaselt on ühistu liikmeskond piiratud elamu xxxxx asuva korteriomanike ringiga. Samuti sätestab korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1, et korteriühistu liikmeks on vaid korteriomanikud ja teised isikud ei saa korteriühistu liikmeks olla.

K. T. ei olnud 13.10.2012 (ega varem, samuti mitte hiljem) korteriühistu liige. Seega puudus tal kokku üheksa korteriühistu liikme esindamise õigus. Ka kaebaja kohta on üldkoosoleku protokollis märge, et tema volitatud esindaja on K. T. Kaebaja ei ole K. T.’le mitte kunagi mitte ühtegi volitust andnud. Kaebaja juhtis nimetatud asjaoludele Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tähelepanu, kui ta ehitusloa väljastamise menetlusest teada sai.

3

Ühistu põhikirja punkti 6.5. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kaebaja leiab, et eelnevast lähtuvalt ei olnud 13.10.2012 toimunud ühistu koosolek otsustusvõimeline.

Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 kohaselt koostatakse ja väljastatakse projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel. Kõnealusel juhul, kui projekteerimistingimusi küsitakse kõiki ühistu liikmeid puudutavate muudatuste tegemiseks, sh kaasomandis oleva pööningukorruse korteriteks väljaehitamiseks, saab huvitatud olla korteriühistu, kes väljendab seda üldkoosoleku otsusega, mitte juhatus või juhatuse volitatud isik (P. I. vastava volituse kinnitust projekteerimistingimuste väljastamise taotluse juures ei ole, P. I. on taotlejaks märkinud korteriühistu).

Korteriühistu juhatusel puudus eelnevast lähtuvalt ühistu liikmete volitus küsida Tallinna Linnaplaneerimise Ametist planeerimistingimusi ühistu liikmete omandis oleva hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ning ehitusloa väljastamise menetluse alustamiseks ning seetõttu on nende väljastamine ja vastava menetluse alustamine õigusvastane.

Samuti palub kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnaplaneermise Ametis ehitusloa väljastamiseks alustatud menetluse peatamist, kuna ehitusloa väljastamine kaebuse asjaolusid arvesse võttes rikuks oluliselt ühistu liikmete õigusi oma vara säilimise tagamisel, kasutamisel ja käsutamisel.

EELDATAVA VASTUSTAJA TALLINNA LINNAPLANEERMISE AMETI SEISUKOHAD

4. Eeldatav vastustaja märgib, et tema arvates ei ole käesoleva kaebuse raames võimalik EÕK kohaldada järgmistel põhjustel:

4.1. Kaebajal puudub kaebeõigus - õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et isikul oleks sellise nõude esitamisel piisav põhjendatud huvi, mis väljendub lõppastmes teatud soodustuse, hüve või kasu omandamises. Selliseks huviks võib kohtupraktika kohaselt olla nii halduse poolt tekitatud kahju hüvitamise soov kui ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kaebaja pole kaebuses formuleerinud oma põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa siin kaebajat asendada. Kaebaja on näidanud kaebuses hulgaliselt väiteid, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4.2. Vastustaja leiab, et projekteerimistingimused ja ehitusloa väljastamise menetlus ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kui haldusakt või toiming ei saa isiku õigusi rikkuda, siis pole isikul kaebeõigust. Projekteerimistingimused on eelhaldusakt hiljem välja antavale ehitusloale ning need määravad ainult väga üldiselt kindlaks tingimused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Tingimustes ei ole esitatud konkreetseid kõrgusi, kaugusi, mahte, kujundust ja muid lahendusi ning seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja õigusi rikutakse. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi õigust, mis temal on ja mida tingimuste väljastamisega on rikutud. Hinnanguid saab anda konkreetse projekti olemasolul ja ehitusloa taotlemise menetluses. Kaebaja saab esitada oma seisukohad ja võimalikud vastuväited kohases ehitusloa menetluses. Juhul, kui kohus võtaks kaebuse menetlusse ja lubaks kaebaja taotlusi, siis ei tulene see seadusest ning on haldusmenetluse põhimõtteid rikkuv. Tingimuste väljastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti pole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tingimuste andmine

4 oleks toimunud ilmsete ja oluliste vigadega või ei oleks selle eesmärk õiguspärane. Kaebaja väited, et projekteerimistingimused väljastati isikule, kellel puudub volitus neid saada tuleb jätta tähelepanuta. EHS § 19 lg 3 kohaselt koostatakse ja väljastatakse projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel. Huvitatud isikut seadus ei defineeri ja seega ei ole haldusorganil ka kohustust hakata projekteerimistingimuste väljastamisel uurima, milline seos on taotluse esitajal aadressiga, millele projekteerimistingimusi taotletakse. Projekteerimistingimustes on ka selgelt kirjas eelviimases ja viimase lõigus, et ehitusprojektile tuleb lisada korteriühistu üldkoosoleku otsus ja ehitusloa taotlemisel esitada kõikide nõutud kooskõlastustega ehitusprojekt TLPA-le. Tingimuste andmisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Tingimuste andmisega ei tee kohalik omavalitsus siduvat otsustust selle kohta milline ehitis krundile tuleb või milline saab olema rekonstruktsioon ja kas ta sellisel kujul kellegi õigusi rikub.

4.3. Ehitusloa andmise menetlust ei ole võimalik kuidagi õigusvastaseks tunnistada. Ehitusloa menetlus on haldusmenetlus, mille raames on teiste hulgas ka kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi ning esitada seisukohti või mittenõustumisi. Haldusmenetlus on isiku õiguste kaitse tagamisele suunatud menetlus ja on absurdne esitada kohtule nõue see menetlus õigusvastaseks tunnistada.

4.4. Kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, nt kaebajal puudub kaebeõigus, pole ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-76-04, öelnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus, kui kaebuse perspektiivitus on ilmselge. Vastustaja selgitab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu osas, millele kaebaja on üles ehitanud oma kaebuse. Esialgse õiguskaitse taotluse puhul ei ole lubatud selle esitamine objektiivsetel kaalutlustel, kolmandate isikute õiguste kaitseks või vaidlusesemega seostamatuna. Kaebaja õigused ei ole ohustatud ei otseselt ega ka kaudselt, pigem saavad nad ohustatud siis, kui kohus rahuldaks kaebaja taotlused ning seega ei ole taotlus lubatav. EÕK taotlus oleks lubatav ainult juhul, kui esineb reaalne ja usutav õiguste rikkumise oht.

4.5. J.A.il on võimalik oma õigusi kaitsta ehitusloa menetluses ja esitada haldusorganile oma kahtlused üldkoosoleku otsuse pädevuse osas, mida siis haldusorganil on võimalik üle kontrollida ning küsida kaasomanike nõusolekut ise. J.A.il on võimalik ka vaidlustada väljaantav ehitusluba. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb tagastada läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ning esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

EELDATAV KOLMAS ISIK KÜ KUHLBARSI 6/ PÄRNA 1 SEISUKOHAD

5. Eeldatav kolmas isik palub kaebust mitte menetlusse võtta, kuna xxxxxx kortermaja 24 korteriomanikust 23 ootab pikisilmi, et maja korda teha pööningu väljaehitamise kaudu.

Eeldatav kolmas isik selgitab, et J.A. pole kunagi selles majas füüsiliselt elanud ja pole kursis maja reaalsete probleemidega. Tema kaebekirjade tõttu venis ehitusloa taotlemine nii palju, et sel aastal maja renoveerima ei saadud hakata. Selle tulemusel ei saanud KÜ muuhulgas vastavalt ehitusprojektile ehitada uut ja tõhusat küttesüsteemi, mille tõttu peavad elanikud veel ühe talve maksma suuri küttearveid ja osadel elanikel pole korteris normaalset temperatuuri, kuna vana süsteem on ebaefektiivne.

KÜ juhatus on püüdnud lugematu arv kordi kodanik J. A. ga ühendust saada, et tema seisukohti arutada, kuid see pole õnnestunud, kuna ta ei vasta telefonikõnedele ega lase KÜ juhatuse liikmeid oma tööruumidesse. Samuti pole ta vastanud kahele tähitud kirjale. Ka pole ta osalenud KÜ üldkoosolekutel enam kui 3 aastat.

5

KÜ palub eeltoodut arvesse võtta, et KÜ saaks maja säilitada ja korda teha.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

7. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule kaks nõuet 1) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2.01.2012 projekteerimistingimuste nr PT-146510 väljastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja 2) Tallinna Linnaplaneermise Ameti poolt aadressil xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

8. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

9. Kohus leiab, et kaebus on kohtule esitatud ennatlikult, kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi kaebuses toodud asjaoludel.

EhS 19 lg 1 sätestab, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused.

EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi.

EhS § 22 lg 1 p 3 sätestab, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

10. Eelmises punktis nimetatud sätetest tulenevalt on kaebaja asunud ekslikult seisukohale, et projekteerimistingimuste alusel saab toimuda mingit ehitustegevust, mis võiks seada ohtu kaebaja ja teiste korteriühistu liikmete vara säilimise, kasutamise ja käsutamise ning seetõttu tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada ehitusloa väljastamiseks alustatud menetlus. Kohus on lähtudes EhS § 22 lg 1 p 3 seisukohal, et ehitustegevuseks annab loa üksnes ehitusluba, mistõttu projekteerimistingimused selliseid tagajärgi kaebajale kaasa ei saa tuua.

6 11. Kohus selgitab kaebajale, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Vaidlustatud projekteerimistingimustega on sätestatud nõuded, millele peab ehitusprojekt vastama.

Sellest tulenevalt ei anna projekteerimistingimused veel õigust midagi ehitada, mistõttu kaebuses toodud motiividel ei saa projekteerimistingimused ja nende väljastamine rikkuda kaebaja õigusi. Oma õiguste kaitseks tuleb kaebajal vaidlustada lõplikku haldusakti ehk käesoleval juhul ehitusluba, kui see välja antakse. Kohus selgitab siinkohal, et kaebajal tuleb soovi korral ehitusluba vaidlustada tühistamiskaebuse esitamisega järgides seaduses sätestatud nõudeid (kaebetähtaeg 30 päeva jms). Koos ehitusloa tühistamiskaebuse esitamisega saab kaebaja taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamist näidates ära kuidas oleks takistatud talle soodsa kohtuotsuse täitmine juhul, kui ehitusluba hakataks realiseerima.

12. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud kohtule taotluse projekteerimistingimuste väljastamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisega ei ole võimalik saavutada projekteerimistingimuste kehtivuse lõppemist. Isegi kui kohus tuvastaks projekteerimistingimuste väljastamise õigusvastasuse, siis kehtiks need edasi ning nendest juhindumine oleks haldusorganile ja taotlejale endiselt kohustuslik.

13. Kohus selgitab kaebajale, et õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks on eeldus, et see annab kaebuse esitajale mingi õigusliku hüve, millega kaebaja kaitseb mingit konkreetset endale seaduse alusel kuuluvat hüve või õigust. Seetõttu tuleb tuvastamiskaebuses ka selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ( HKMS § 38 lg 4). Käesolevast kaebusest vastavat põhjendust ei nähtu. On teoreetiliselt võimalik, et viidatud puuduse saaks kaebuse esitaja küll kõrvaldada, kuid kohus ei pea sellise võimaluse andmist kaebajale antud juhul vajalikuks, kuna kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu.

14. Kohus nõustub eeldava vastustaja seisukohaga, et projekteerimistingimustes ei ole esitatud konkreetseid kõrgusi, kaugusi, mahte, kujundust ja muid lahendusi ning seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja õigusi rikutakse. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi õigust, mis temal on ja mida tingimuste väljastamisega on rikutud. Hinnanguid kaebaja õiguste võimaliku või reaalse rikkumise kohta saab anda konkreetse projekti olemasolul ja ehitusloa taotlemise menetluses. Kaebajale on seejuures seadusega võimalus esitada oma seisukohad ja võimalikud vastuväited ehitusloa menetluses. Projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

15. Ka nõustub kohus eeldava vastustaja seisukohtadega selles, et kaebaja väited, et projekteerimistingimused väljastati isikule, kellel puudub volitus neid saada tuleb jätta käesoleval juhul tähelepanuta. EhS § 19 lg 3 kohaselt koostatakse ja väljastatakse projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel. Huvitatud isikut seadus ei defineeri ja seega ei ole haldusorganil kohustust hakata projekteerimistingimuste väljastamisel uurima, milline seos on taotluse esitajal aadressiga, millele projekteerimistingimusi taotletakse. Kohus märgib, et väljastatud projekteerimistingimustes on eelviimases ja viimase lõigus selgelt ja igaühele arusaadavalt kirjas, et ehitusprojektile tuleb lisada korteriühistu üldkoosoleku otsus ja ehitusloa taotlemisel esitada kõikide nõutud kooskõlastustega ehitusprojekt TLPA-le. Projekteerimistingimuste andmisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Tingimuste andmisega ei tee kohalik omavalitsus siduvat otsustust selle kohta, milline ehitis krundile tuleb või milline saab olema rekonstruktsioon ja kas ta sellisel kujul kellegi õigusi rikub.

7 16. Kaebaja mittenõustumisel tema poolt viidatud 13.10.2011 KÜ xxxxxx üldkoosoleku protokolliga ja selle otsuste ning koosoleku seaduslikkusega, tuleb tal need asjaolud vaidlustada seaduses sätestatud korras tsiviilkorras. Nimelt on KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitaja seda ka teinud (tsiviilasi nr 2-11-57494), kuid hagi on tagastatud läbivaatamatult, kuna kaebaja ei kõrvaldanud hagis esinenud puudusi. Seega on kaebaja ise jätnud vajalikud toimingud sooritamata kui ta ei nõustunud 13.10.2011 üldkoosoleku otsusega. Halduskohtul puudub pädevus vastava otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Küll aga saab halduskohus ehitusloa väljastamise puhul ja selle vaidlustamisel kontrollida, kas haldusorgan on kontrollinud ehitusloamenetluses kõiki asjaolusid ning teinud põhjendatud otsuse. Selleks peab aga kaebuse esitaja esitama kõik oma väited ja seisukohad ning neid kinnitavad tõendid kohases haldusmenetluses ehk käesoleval juhul ehitusloa menetluses haldusorganile, kes peab kaebaja vastavaid väited kontrollima ja tõendeid hindama.

17. Kaebaja EÕK taotluses toodud väited seoses teiste ühistuliikmete huviga nende vara säilimise tagamisele, kastumisele ja käsutamisele ei ole kaebuse seisukohalt asjakohased, kuna kaebuse esitajal puudub tulenevalt HKMS § 44 lg 2 kaebeõigus esitada kaebust teiste isikute huvides.

18. Kaebaja on valinud vaidlusaluseks eelhaldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude, mille andmisel silmas peetud lõpphaldusakt on käesolevaks ajaks veel väljastamata. Seega ei saavutaks kaebaja projekteerimistingimuste vaidlustamisega kaebuse eesmärki ehk seda, et ehitusluba projekteerimistingimuste alusel ei väljastata. Sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik 2.01.2012 projekteerimistingimustele nr PT 146510 tühistamiskaebuse esitamisega, kuid kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on vastava kaebuse esitamise tähtaeg ilmselgelt möödunud.

Ka seetõttu leiab kohus, et kõige õigem on kaebajal kaitsta oma õigusi esiteks kohases haldusmenetluses ning seejärel, kui peaks väljastatama ehitusluba, siis vaidlustades seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel ehitusluba tühistamiskaebusega.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja nõue Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2.01.2012 projekteerimistingimuste nr PT 146510 väljastamise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel tagastada.

20. Teiseks taotles kaebaja Tallinna Linnaplaneermise Ameti poolt aadressil xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamist. Kohus leiab, et ehitusloa menetluse alustamine iseseisvalt ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning kaebus on ka selles nõudes esitatud kohtule ennatlikult.

21. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Riigikohus on oma 17.11.2011 kohtumääruses nr 3-3-1-64-11 märkinud, et menetlustoimingut saab vaidlustada ka siis, kui on tehtud niivõrd oluline viga, et juba menetluse käigus saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes (sisuliselt) õiguspärane (vt ka Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja selles viidatud lahendid; planeerimismenetlusega seoses vt 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 10). Kehtiv õigus ei

8 määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitatavad eelnimetatud tähenduses oluliste ja ilmsete menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 21).

Riigikohtu 28.02.2007 lahendis nr 3-3-1-86-06 on Riigikohus selgitanud, et haldusmenetluse alustamise vaidlustamine on põhjendatud siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane.

21. Käesoleval juhul leiab kohus, et kaebuse asjaoludest ning materjalidest ei nähtu, et ehitusloa väljastamise menetluse alustamisel oleks rikutud selget keelunormi või ehitusloa menetluse eesmärk ei oleks õiguspärane. Kaebaja on küll kahtluse alla seadnud 13.10.2011 xxxxxx üldkoosoleku protokolli, mille alusel väljastati projekteerimistingimused, mis on aluseks ehitusprojekti koostamisele, mis on omakorda ehitusloa taotluse alusdokumendiks (EhS § 23 lg 2 p 2), kuid on jätnud ise kasutamata seaduslikud võimalused üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Kaebajal puudub siinkohal ilmselgelt kaebeõigus.

22. Siinkohal nõustub kohus eeldatava vastustaja seisukohaga, et haldusmenetlus (käesoleval juhul ehitusloa taotluse menetlus) on isiku õiguste kaitse tagamisele suunatud menetlus. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta ehitusloa menetluses ja esitada haldusorganile oma kahtlused üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse (üldkoosoleku pädevuse) osas, mida siis haldusorganil on võimalik üle kontrollida ning vajadusel küsida kaasomanike nõusolekut ise. Samuti ei ole välistatud, et menetluse käigus korraldatakse uus korteriühistu üldkoosolek ja see annab täiendavalt ja õiguspäraselt vajalikud kooskõlastused ja nõusolekud. Kaebajal on võimalik ka vaidlustada väljaantav ehitusluba, mis sellisel juhul on lõplikuks haldusaktiks.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja nõue Tallinna Linnaplaneermise Ameti poolt aadressil xxxxxx hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

24. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 teine lause sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise. Viidatud säte seob esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtuotsuse hilisema täitmise võimalikkusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus hindama, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks või oluliselt raskemaks, kas kaebusel on eduväljavaateid.

Kuna kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada, siis ei saa esineda kaebajal õiguskaitsevajadust (HKMS § 249 lg 1) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).

25. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna

9 kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik