3-12-2184/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-12-2184

Määruse kuupäev

6. detsember 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Aili Henno kaebus Valga Maavanema 13. novembri 2006

korralduse nr 692 tühistamiseks.

Resolutsioon

1. Jätta ennistamata tähtaeg Valga Maavanema 13.

novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamise

kaebuse esitamiseks.

2. Lõpetada menetlus Aili Henno kaebuses Valga

Maavanema 13. novembri 2006 korralduse nr 692

tühistamiseks.

3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 17. oktoobril 2012 Aili Henno kaebus Valga Maavanema 13.

novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamiseks. Korraldusega nr 692 tunnistati kehtetuks Valga

Maavanema 22. oktoobri 1999 korraldus nr 1432, millega määrati maa erastamise tingimused.

Kaebaja on seisukohal, et Valga Maavanema 13. novembri 2006 korraldus nr 692 on õigusvastane.

Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatava korralduse kätte 20. septembril 2012.

2. Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2012 määrusega jäeti kaebus käiguta.

Muu hulgas selgitas kohus, et kaevatava korralduse andmisest 13. novembril 2006 on möödunud

oluliselt rohkem aega kui seaduses sätestatud kaebetähtaeg ning kohustas kaebajat esitama tõendid

haldusaktist teadasaamise aja kohta.

Samuti selgitas kohus kaebaja õigust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kaebetähtaja

ennistamise korda ja aluseid.

3. 5. novembri 2012 määrusega võttis kohus A. Henno kaebuse menetlusse ja andis kaebajale 14-

päevase tähtaja kaebuse tähtaegsuse põhistamiseks või kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks.

4. 19. novembril 2012 esitas kaebaja kohtule täiendavad seisukohad. Kaebaja leidis, et kaebus on

esitatud tähtaegselt. Valga Maavanem ei ole vaidlustatud korraldust kaebajale edastanud ja kaebajal

ei ole olnud võimalust korralduse sisuga tutvuda. Kaebaja elab ise alaliselt Venemaal, Sankt-

Peterburgis, mistõttu ei ole ta kursis tema suhtes tehtavate toimingutega. Erastamismenetluse kulgu

2

asus ta uurima 2012. aasta sügisel, volitades selleks Gunnar Lapi, kellele on vastav volikiri

väljastatud 26. septembril 2012.

Eesti Vabariik on maa erastamise eest tasumiseks üle kantud EVP-kroonid tagastanud kaebaja tütre

Ksenija Henno kontole osamaksetena perioodil 2007-2011. Viimane osamakse laekus 2011. aasta

lõpus. Seetõttu ei ole midagi ebamõistlikku asjaolus, et kaebaja on palunud oma esindaja abi

asjaolude selgitamiseks järgneval, s.o 2012. aastal. EVP-kroonide tagastamisest ei pidanud tegema

ühest järeldust, et kaebaja suhtes on antud negatiivne haldusakt. Muud asjaolud ei viidanud, et

erastamise korraldaja on loobunud erastamislepingu sõlmimisest. Ka kohalik omavalitsus andis

korralduse maa ostueesõiguse nõusoleku tühistamiseks 2012. aastal ehk 6 aastat pärast seda, kui

maavanem keeldus maa erastamisest.

Kaebaja esitas alternatiivse taotluse kaebetähtaja ennistamiseks juhuks, kui kohus peaks leidma, et

kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja elab alates 2005. aastast alaliselt Venemaal, Sankt-

Peterburgis. Kaebajal on küll eestipärane nimi ja pooleldi Eesti päritolu, kuid kaebaja ei valda eesti

keelt ega orienteeru kohalikus asjaajamises. Kaebajal ei ole olnud alates 2005. aastast võimalik

saada kätte temale Eestisse adresseeritud kirju, sh. haldusakte ja seda objektiivsetest põhjustest

tulenevalt. Kaebaja eeldas, et maade erastamised siiski mingil moel liiguvad, kuigi kohalik

omavalitsus on näidanud üles tähelepanuväärset aeglust.

5. 3. detsembril 2012 esitas Valga Maavanem seisukoha A. Henno kaebuse tähtaegsuse ja

kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta.

Maavanem hinnangul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ning puudus alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Valga Maavanem võttis 22. oktoobri 1999 vastu korralduse nr 1432, millega määrati kindlaks Karula

vallas Kaagjärve külas asuva Uue-Londi maaüksuse erastamise tingimused ning edastas kaebajale

kutse tulla tutvuma ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa toimiku nr EM-1631 materjalidega ja

sõlmima maa müügilepingut. Kaebaja pöördus maavanema poole 2005. aasta lõpus s.o kuus aastat

hiljem, sooviga vormistada järelmaksuga maa müügileping, tasudes Valga Maavalitsuse

erastamisväärtpaberiarvele 42 146 EVP krooni. Erastamise korralduse vastuvõtmisest oli möödunud

kuus aastat ning erastamise korraldaja pidas vajalikuks kontrollida, kas erastaja ning ehitis, mille

juurde maad soovitakse erastada, vastavad jätkuvalt maareformi seaduses sätestatud tingimustele.

Paikvaatlusel 6. oktoobril 2005 selgus, et kaebajale kuuluvad ehitised on lagunenud ja kasutusest

välja langenud. Seetõttu otsustas erastamise korraldaja menetluse lõpetada.

Valga Maavanem selgitas kaebajale 11. augusti 2006. a kirjaga nr 3.2-3/3620 pooleliolevate

erastamismenetluste käiku ning teatas ühtlasi, et Uue-Londi elamu juurde 50 ha maa erastamine ei

ole enam kooskõlas maareformi seadusega, kuna ehitised ei vasta maareformi seaduses sätestatud

nõuetele. Samuti teavitati kaebajat kavatsusest tunnistada kehtetuks 22. oktoobri 1999 korralduse nr

1342. Seega teadis kaebaja juba 2006. aastal, et maa müügilepingut ei sõlmita. Kaebaja ei olnud

erastamise korraldaja otsusega nõus ning pöördus 9. oktoobril 2006. a protestiga maavanema poole

ning soovis maa erastamise lõpuni viia. Seejärel algatas maavanem antud asjas järelevalvemenetluse

ja võttis 13. novembril 2006 vastu korralduse nr 692 „Maavanema 22.oktoobri 1999. a korralduse nr

1432 „Karula vallas Kaagjärve külas asuva Uue-Londi maaüksuse erastamise tingimused“ kehtetuks

tunnistamine ja enammakstud summa tagastamine“.

Valga maavanema 13. novembri 2006 korraldus nr 692 edastati tähitud kirjaga kaebaja poolt Valga

Maavalitsusele esitatud aadressile Riia tn 5 Valga linn. A. Hennole tagastati tema poolt maavalitsuse

erastamisväärtpaberiarvele kantud 42 146 EVP krooni 23. novembril 2006. Erastamisseaduse § 29

lõikest 1 tulenevalt sai erastamisväärtpabereid kasutada 2006. aasta 31. detsembrini.

Erastamisseaduse § 291 lõike 3 kohaselt oli õigustatud subjektil õigus kuni 2007. aasta 1. juulini

esitada avaldus krediidiasutusele kasutamata jäänud erastamisväärtpaberi eest makstava hüvitise

kandmiseks tema näidatud pangakontole. Sama lõike teine lause sätestab, et kui õigustatud subjekt ei

esita tähtaegselt avaldust hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole, siis erastamisväärtpaberit

ei hüvitata. Seega oli kaebaja hiljemalt 2007. aasta esimesel poolel teadlik 42 146 EVP krooni

3

tagastamisest, kuna ta asus oma kasutamata jäänud erastamisväärtpabereid realiseerima, esitades

krediidiasutusele tähtaegselt avalduse erastamisväärtpaberi eest makstava hüvitise kandmiseks tema

näidatud pangakontole.

Valga Maavalitsus on A. Hennoga suhelnud telefoni kaudu 2010. aasta kevadel seoses

järelmaksuvõlgnevustega kinnistul Väike Saprani Karula vallas Valgamaal. Kuna kaebajal oli

võimalus, aga ta ei tundnud huvi Uue-Londi kinnistu erastamise menetluse vastu, siis see näitab, et

kaebaja oli teadlik tema suhtes vastuvõetud eitavast korraldusest, saades aru, et EVP-de

tagastamisega on erastamise protsess tema jaoks lõppenud.

Kui kaebaja otsustas 2005. aastal erastamismenetluse ajal elukohta muuta, oleks ta pidanud teatama

maavalitsusele oma uue aadressi. Ka veel 27. juunil 2006 avaldusele on kaebaja oma aadressiks

märkinud Riia tn 5 Valga linn. Kui kaebaja otsustas Venemaale elama asuda, oleks ta pidanud oma

elu korraldama nii, et erastamismenetluse ajal tema suhtes vastu võetud haldusaktid jõuaksid temani

või volitama kellegi enda nimel tegutsema Eestis. Ka eesti keele mitte valdamine ei saa olla

põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal oli võimalus paluda abi oma Eestis elavalt tütrelt,

kes 27. juunil 2006. a Valga maavalitsuses viibides avaldas, et valdab piisavalt hästi eesti keelt.

Kohtu seisukoht

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-le 1 kohus kontrollib

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse

pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

7. Kaebuses on A. Henno taotlenud Valga Maavanema 13. novembri 2006 korralduse nr 692

tühistamist, väites, et kaevatav korraldus sai talle teatavaks 2012 aasta septembris.

HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Ka kaevatava korralduse andmise ajal kehtinud halduskohtmenetluse

seadustiku § 9 lg 1 nägi tühistamiskaebuse esitamiseks ette 30-päevase tähtaja.

8. Kohus nõustub vastustajaga selles, et haldusmenetluse seaduse § 26 lg 4 kohaselt juhul, kui

menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument

viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Seega

saaks lugeda vaidlustava korralduse kaebajale kättetoimetatuks, kuna talle on varem samal aadressil

dokumente kätte toimetatud ja ta ei ole vastustajale teatanud aadressi muutumisest. Vastustaja on

küll väitnud vaidlustatud korralduse saatmist tähitud kirjaga, kuid ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et korraldus kaebaja aadressil tegelikult saadeti. Kuna korralduse saatmine ei ole tõendatud,

siis ei pea kohus võimalikuks lugeda korraldust kaebajale kättetoimetatuks vastavalt HMS § 26 lg-le

4. 9. Vastavalt HKMS § 46 lg-le 7 kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid

ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult

tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Samasugune

põhimõte tulenes korralduse andmise ajal kehtinud halduskohtmenetluse seadustiku § 9 lg-st 9.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks

tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust

arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta

mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt

Riigikohtu 10. juuni 2009 määrus nr 3-3-1-25-09 p 11 ja selles viidatud lahendid).

10. Vastustaja 3. detsembri 2012 seisukoha lisadena esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kaebaja oli

juba 2006. aastal teadlik vähemalt sellest, et vastustaja kavatseb tühistada kaebajat soodustava

haldusakti ning keelduda kaebaja maa erastamise lepingu sõlmimisest. 11. augusti 2006 kirjas on

vastustaja kaebajale selgitanud, et Uue-Londi maaüksuse müügileping on vormistamata põhjusel, et

maaüksusel asuva talu hooned ei vasta maareformi seadus § 6 lg 32 sätestatud tingimustele ning

vastustaja tunnistab kehtetuks 22. oktoobri 1999 korralduse nr 1432.

4

Kaebaja on vastustaja 11. augusti 2006 kirja kätte saanud. Seda kinnitab asjaolu, et 7. oktoobril 2006

esitas A. Henno Valga Maavanemale protesti seoses Uue-Londi maaüksuse erastamise menetluse

lõpetamise kavatsusega, nõude erastamise toimingute lõpuleviimiseks ja maa müügilepingu

sõlmimiseks. Muu hulgas viitas kaebaja sellele, et on tasunud vajalikud EVP kroonid Valga

Maavalitsuse erastamise väärtpaberi arvele.

Vastustaja vastas kaebaja protestile 13. novembri 2006 kirjaga, mille kohaselt edastati ühtlasi ka

käesolevas asjas vaidlustatud korraldus.

11. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui 13. novembri 2006 kiri koos vaidlustatud korraldusega

kaebajani ei jõudnud, oli kaebajale eelnevast kirjavahetusest teada vastustaja kavatsus tühistada

kaebajat soodustav haldusakt. Seetõttu pidi kaebaja mõistliku aja möödudes ise huvi tundma

erastamismenetluse käigu vastu ning vastavalt astuma samme, et vaidlustatav korraldus talle

teatavaks tehtaks. Kohtu hinnangul muudab kaebaja kohustuse tunda ise aktiivselt huvi

erastamisemenetluse vastu kaalukamaks asjaolu, et kaebaja oli vahetanud elukohta, sellest

vastustajat teavitamata. Teise riiki elama asumisega oli kaebaja ise loonud olukorra, kus vastustajal

ei olnud võimalik korraldust talle teatavaks teha ega välja selgitada kaebaja uue elukoha andmeid.

Seega suurenes ka kaebaja risk, et tema õigusi puudutavad haldusaktid jäävad talle kätte

toimetamata.

12. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ka selles osas, et sõltumata varasemast kirjavahetusest

vastustajaga, pidi kaebaja EVP-kroonide tagastamise tõttu hiljemalt 2007. aastal mõistma, et

maavanem on otsustanud maa müügilepingut kaebajaga mitte sõlmida. Vastustaja ei ole esitanud

küll tõendeid EVP kroonide tagastamise kohta 2006. aastal, kuid erastamisseaduse § 29 lg 1 tuleneva

EVP kroonide kasutamise lõpptähtaja ja EVP kroonide hüvitamiseks avalduse esitamise tõttu saab

järeldada, et kaebaja oli teadlik EVP kroonide tagastamisest. Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvad

maksed pärast 31. detsembrit 2006 ei saa olla vastustaja maksed kaebajale EVP kroonide

tagastamiseks, kuna EVP kroonide kasutamise tähtaeg oli juba saabunud ning igaaastane osamakse

vastab VV 2. novembri 2006 määrusega nr 230 kehtestatud kasutamata erastamisväärtpaberite

hüvitamise korras ettenähtule.

13. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole täitnud kohustust astuda samme

vaidlustatavast korraldusest teadasaamiseks mõistliku aja jooksul. Arvestades, et kaebetähtaeg

käesolevas asjas on 30 päeva, kaebajale oli juba 2006. aastal teada vastustaja kavatsus kaebajat

soodustav haldusakt tühistada ning kaevatava korralduse andmisest on möödunud peaaegu kuus

aastat, on kaebus esitatud kaebetähtaja ilmse rikkumisega.

14. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse olulised ja kestvad takistused kaebuse

esitamisel. Eelkõige saavad sellised takistused olla objektiivsed, näiteks kaebaja haigus.

Subjektiivsed asjaolusid saab kaebetähtja järgimata jätmise mõjuvaks põhjuseks pidada üksnes

erandlikel juhtudel. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla küll õiguslikult kogenematu isiku

eksimus menetlustoimingute tegemisel, kuid mitte juhul, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas

vaidluse algatamise korra ja tähtaja väljaselgitamisel.

15. Kaebaja on kaebetähtaja möödalaskmist põhjendanud Vene Föderatsiooni elama asumise ja

puudulikust eesti keele oskusest tulenevate raskustega asjaajamisel.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja vähesed teadmised õigusest või puudulik eesti keele oskus olulised

takistused korralduse vaidlustamise korra ja tähtaja väljaselgitamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et

2006. aastal, vastuseks vastustaja kirjale esitas kaebaja eesti keeles vormistatud seisukoha, milles

esitas arusaadavalt taotluse ja selle põhjendused. Seega, ka juhul, kui kaebaja ise ei mõistnud

piisaval tasemel eesti keelt, oli kaebajal võimalik korraldada asjaajamine nõuetekohasel viisil

kasutades selleks oma tütre või kolmanda isiku abi. Samuti kinnitab kohtu seisukohta see, et

5

käesoleval aastal on kaebaja just selliselt, s.o esindaja kaudu astunud samme korraldusest

teadasaamiseks ja selle kohtus vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid

takistanud teda sarnaselt toimimast 2006. või sellele järgnenud aastatel. Kaebetähtaja ennistamine

oleks põhjendatud juhul, kui esineks püsiv takistus mistõttu kaebajal endal ei olnud võimalik

erastamismenetluse kohta järelepärimisi esitada ega volitada selleks ka teisi isikuid. Kaebaja ei ole

sellise takistuse olemasolu väitnud.

Ka Vene Föderatsiooni elama asumine iseenesest ei ole käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja

ennistamisel. Kuna kaebaja oli teadlik pooleliolevast haldusmenetlusest, milles ta oli

menetlusosaline, siis pidi kaebaja hoolitsema selle eest, et haldusmenetlust oleks võimalik jätkata ka

pärast elukoha vahetust ning vajadusel ei jääks kaebaja õigused kohtuliku kaitseta. Muu hulgas pidi

kaebaja teatama vastustajale elukoha vahetusest ning vajadusel korraldama haldusmenetluses

osalemise esindaja kaudu.

16. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi

kaebetähtaja möödalaskmiseks sedavõrd pika aja jooksul ning kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata.

Menetlus A. Henno kaebuses Valga Maavanema 13. novembri 2006 korralduse nr 692 tühistamiseks

tuleb lõpetada vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

Tanel Saar

kohtunik