2-10-30471/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06. detsembril 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-30471 Tsiviilasi RM(M ) hagi AJ vastu elatusraha vähendamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks Tsiviilasja hind 1265.45 eurot (19 800.00 Eesti krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RM(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: AJ(isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) Menetluse liik ja viis kirjalik lihtmenetlus Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata RM(M ) hagi AJ vastu elatusraha vähendamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 23.06.2010 esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on pooltel ühised lapsed P (sünd. XXX) ja MM (sünd. XXX). Harju Maakohtu 14.05.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-68732 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis järgmiselt: pojale 1500.00 Eesti krooni kuus alates 20.10.2008 kuni täisealiseks saamiseni ja tütrele 1500.00 Eesti krooni kuus alates 20.10.2008 kuni täisealiseks saamiseni. Hageja haigestus 20.11.2009 ja oli haiguslehel kuni 19.03.2010, samuti viibis hageja haiglas 12.04.2010-10.05.2010. Hagejal on tuvastatud 2010. a raske puue ja töövõime kaotus 80%. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension 3065.00 Eesti krooni kuus ja sotsiaaltoetus 596.00 Eesti krooni kuus, s.o kokku 3661.00 Eesti krooni. Haigestumise tõttu ei ole hageja võimeline töötama, OÜ-s F puudub majandustegevus. Hageja ei ole võimeline väljamõistetud elatist lastele tasuma.

Hageja palub vabastada ta elatusraha võlgnevusest alates 20.11.2009 igakuises summas 2200.00 Eesti krooni ning välja mõista elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 400.00 Eesti krooni ulatuses kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, hoidnud selle täitmisest kõrvale ning hageja haigestumine ei ole tõenäoline.

Kohtuotsuse põhjendused 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (edaspidi PKS) laieneb PKS § 210 lg 1 järgi põhimõtteliselt kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna hagi esitamise ajal, s.o 23.06.2010, kehtinud seadus võimaldas ühel vanemal esitada väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagi teise vanema vastu, siis asub kohus seisukohale, et asjad, kus hagi esitati enne 01.07.2010, võib asja lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei pea mõjutama menetluse korda ega tulemust. Kuna nõue on esitatud alates 23.06.2010, siis kuulub kohaldamisele perekonnaseadus, mis kehtis kuni 30.06.2010 ning samuti seadus, mis hakkas kehtima alates 01.07.2010. (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 a otsus nr 3-2-1-33-11 p-d 14, 16).

Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 60 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määrati elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei võinud igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 3 alusel võis kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 6 kohaselt võis kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada mh kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täitnud ülalpidamiskohustust, mõistis kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 järgi võis kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6 lõikes nimetatud asjaolud. PKS § 71 järgi võis kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt

3 mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

Alates 01.07.2010 jõustunud PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKs § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 103 lg 1 järgi võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel, õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu, õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. PKS § 103 lg 2 alusel ei kohaldata PKS § 103 lg-t 1vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459.

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350.00 Eesti Eesti krooni kuus, millest ½ on 2175.00 Eesti Eesti krooni. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on alates 01.01.2011 palga alammäär 2780.02 eurot kuus, millest ½ on 139.01 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel on alates 01.01.2012 palga alammäär 290.00 eurot kuus, millest ½ on 145.00 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltel on ühised lapsed P (sünd. XXX) ja MM (sünd. XXX), kes elavad kostjaga. Samuti selles, et Harju Maakohtu 14.05.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-68732 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis järgmiselt: pojale 1500.00 Eesti krooni kuus alates 20.10.2008 kuni täisealiseks saamiseni ja tütrele 1500.00 Eesti krooni kuus alates 20.10.2008 kuni täisealiseks saamiseni.

Pooled vaidlevad selle üle, kas peale Harju Maakohtu 14.05.2009 otsust tsiviilasjas nr 2-08-68732 on muutunud hageja majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa mõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Harju Maakohtu 14.05.2009 otsusest nr 2-08-68732 nähtuvalt oli hageja majanduslik seis tollel ajal järgmine (tl 10-12). Hageja oli OÜ F juhatuse liige, äriühing oli majanduslikes raskustes,

4 tellimusi ei olnud. Hageja ei ole palgatööd leidnud. Samuti ei olnud hageja lastele elatist tasunud. Lisaks oli hageja ülalpidamisel XXX. a sündinud tütar LM ning nüüdseks täisealine tütar ML.

Nüüdseks on muutunud hageja tervislik seisund: tal on töövõime kaotus 80% (tl 15-18, 90-92, 117-119), tema sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused (tl 14, 19-20, 179, 182). Hageja on jätkuvalt OÜ F juhatuse liige, ühingus majandustegevust ei toimu (tl 22-35). Harju Maakohus on 14.05.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-68732 hagejalt välja mõistnud elatise alla tol ajal kehtinud miinimummäära. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole poolte ühistele lastele elatist maksnud, ei 2009. a kohtuotsusega väljamõistetud määras ega soovitavas määras, s.o 400.00 Eesti krooni lapse kohta kuus. Ta ei ole seda teinud enne tsiviilasja nr 2-08-68732 menetlust, selle ajal ega hiljem (vt nt tl 11, 75, 113 pöördel). Samuti ei ole hageja töötanud tsiviilasja nr 2-08-68732 menetluse ajal ega hiljem. Seega ei ole töövõime osaline kaotus aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks ja võlgnevusest vabastamiseks. Hageja on küll osaliselt kaotanud töövõime, kuid ta ei töötanud ka töövõimelisena. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole olnud võimalik aastate jooksul sobilikku tööd leida. Kohus leiab, et selliselt käitudes ei toimi vanem laste huvidest lähtuvalt. Hageja püüab vabaneda poolte ühiste laste ülalpidamise kohustuse täitmisest. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Laste ülalpidamise kohustus on laste mõlemal vanemal.

Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et RM hagi AJ vastu elatusraha vähendamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik