3-12-1141/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1141 Otsuse kuupäev 30.11.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.S. kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 03.05.2012 käskkirja nr. 6-2/738 peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2012, kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta E.S. kaebus haldusasjas 3-12-1141 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 31.12.2012. Asjaolude kirjeldus

E.S. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb (kehtetuks tunnistada) tühistada Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi käskkiri 03.05.2012 nr. 6-2/738 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ . Nimetatud käskkirjaga on otsustatud karistada E.S. ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga Vangistusseaduse § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kinnipeetav E.S. 10.04.2012 kella 20.50 paiku E -hoone 9 sektsioonis kambris 3001 toime pannud järgmise rikkumise: ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele minna tööle. Kaebaja on läbinud kaevatava käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes vaidemenetluse ning vaideotsusega 31.05.2012 nr. 1-11/200 on jäetud E.S. vaie rahuldamata.

Kaebaja põhjendused ja taotlused

Kaebaja taotleb ( tunnistada kehtetuks) tühistada Tartu Vangla käskkiri nr. 6-2/738 03.05.2012 , kuna kaebaja väidete kohaselt on teda alusetult karistatud. Kaebaja on seisukohal, et temal oli õigust tööst keelduda, kuna ta oli olnud tööta rohkem kui kolm kuud ning tema suhtes ei viidud läbi täiendavat juhendamist vastavalt Töötervishoiuja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 7 lg 1 p. 2. Kaebaja on seisukohal, et temal oli tööst keeldumiseks õiguslik alus ning kinnipeetav võib keelduda tööst kuna temaga ei viidud läbi täiendjuhendamist tööle asumiseks ning hetkeks kui kaebajat tööle kutsuti, oli kaebaja tööta olnud üle viie kuu.

2 Kaebaja on märkinud, et vangla pakub koristustööd, mida vangla peab lihtsaks tööks, kuid kaebaja leiab, et on vahe kambri koristamisel ja sektori koristamisel. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla väitel on ainuke töö koristustöö, mida kaebajale pakkuda oli. Kaebaja märgib, et Tartu Vanglal ei ole ka tööinspektorit, kes hindaks täiendjuhendamise vajalikkust.

Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et asi ei ole mitte ainult täiendjuhendamises, vaid kaebaja on loonud lisatingimused, mida vangla peab täitma kui kaebaja tööle asub, milleks on tööriiete ja jalanõude väljastamine, pärast töö tegemist pesemisvõimaluse tagamine ja kuna öörahu algab Tartu Vanglas kell 20.30 , ei tohi kaebajat tööle sundida pärast öörahu kehtima hakkamist. Lisaks märgib kaebaja, et sektsiooni koristajaid ei ole nii palju vaja määrata, kuna varasemalt tegi selle töö ära üks kinnipeetav. Kaebaja on märkinud ka, et tema tööle kutsumisega on tegemist tema tagakiusamisega vangla poolt, mis on tingitud tema arvukatest kaebuste esitamisest halduskohtule.

Vastustaja vastuväited ja taotlused

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on märkinud, et kaebuse lahendamisel on vajalik hinnata, kas rikkumise toimepanemisel oli kaebajal alus tööst keeldumisest ning kas see oli rikkumist välistavaks asjaoluks. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seadusest ei tulene teisiti. VangS § 37 lg 2 sätestab ammendavad juhud, mil kinnipeetav on vabastatud töökohustusest. Kaebaja suhtes ühtegi VangS § 37 lg 2 alustest ei esine ja kaebaja ka ühelegi sellisele alusele ei tugine. Samas ei sätesta VangS § 37 lg 2 töökohustusest vabastamise alusena esmasevõi täiendõppe läbiviimata jätmist.

Kaebaja heidab vanglale ette ainult asjaolu, et tema suhtes jäeti täiendjuhendamine läbiviimata, kuid ei too distsiplinaarega ka vaidemenetluses välja ühtegi asjaolu, kuidas koristustööle asumine oleks ohustanud tema või teiste isikute tervist või milline vältimatu õnnetusoht oleks saabunud. Pelgalt asjaolu, et kaebaja suhtes ei ole läbi viidud täiendjuhendamist, ei anna iseseisvalt alust tööst keeldumiseks. Abitöölise ametikohale määratud kinnipeetavad teevad neid töid, mida vanglal on parasjagu pakkuda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd. Seega võimaldati kaebajale niisugust tööd, mida vanglal oli pakkuda ja selleks oli elusektori koristamine. Tartu Vangla on 02.05.2012 läbiviinud kaebaja suhtes täiendjuhendamise, kuid vaatamata sellele on kaebaja 14.05.2012 keeldunud töökohustuse täitmisest. Kaebajat karistati 14.06.2012 käskkirjaga nr 6-2/1005 distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Nimetatud asjaolu ilmestab kaebaja käitumist ja näitab, et viide täiendjuhendamise puudumisele oli pigem otsitud kui tõsiseltvõetav põhjus töökohustuse täitmata jätmiseks. Vastuse täienduses on vangla märkinud, et tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited , mis on seotud teiste kinnipeetavate isikute töötamise või tööst keeldumisega, kuna need ei ole asjassepuutuvad ning ainuüksi kaebaja oletus, et kaebajal võiks kaasneda töötamisega ettenägematu oht, ei ole alus tööst keeldumiseks. Vangla märgib ka, et pole eluliselt usutav, et kaebaja ei saa hakkama puhastusvahendite kasutamisega ilma instrueerimata.

Kohtu seisukohad ja põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

3 Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 03.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/738 karistati kaebajat distsiplinaarkorras ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 10.04.2012 kella 20.50 paiku ei allunud E.S. vanglateenistuse ametniku korraldusele ning keeldus minemast tööle. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav Tartu Vanglas tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning seega pidi olema teadlik, et kinnipeetav on kohustatud töötama.

VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kindlaks arst kinnipeetava võimelisuse tööd teha. Asja materjalide kohaselt ei ole 10.04.2012 vangla arsti selgituste kohaselt E.S. meditsiinilist näidustust tööst keeldumiseks ning kaebaja suhtes ei ole ka VangS § 37 lg 2 tulenevat alust töökohustustest vabastamiseks. VangS § 37 lg 2 sätestab juhud, mil kinnipeetav ei ole kohustatud töötama.

Kaebaja on leidnud, et kuna ta on tööst eemal olnud üle kolme kuu, tulnuks teda instrueerida, kaebaja on viidanud sotsiaalministri määrusele nr. 80/14.12.2000, millega on kinnitatud Töötervishoiuja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 7 lg 1 p. 2 ja p. 8, mille kohaselt korraldatakse töötajale täiendjuhendamine seonduvalt töökorralduse muutmisega või kui töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg ning täiendjuhendamine korraldatakse kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt on E. S. enne tööle asumist 04.07.2011 viidud läbi esmane instrueerimine, mis on ka allkirjastatud kaebaja poolt.

Töötervishoiuja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 7 lg 2 kohaselt määrab täiendjuhendamise sisu ja mahu tööandja. Vangla on märkinud, et käesoleval juhul ei ole tõepoolest enne 10.04.2012 kirjalikult fikseeritud täiendjuhendamise läbiviimise fakti. Samas on koristustöö vanglas oma olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Sektori koristamisel ei kasutata eriotstarbelist puhastusvahendit, vaid tavapärast olmekeemiat. Sama olmekeemiat kasutas kaebaja ka töötamisel majandusabitöölisena köögis pindade puhastamiseks. Samuti on võimalik koristustööd teha ka ainult veega olmekeemiat kasutamata. VangS § 67 p-st 4 tuleneb kinnipeetavale kohustus hoida korras tema kasutuses olevad eluja olmeruumid. Seega ka elukambri koristamisel kasutab kaebaja samu töövõtteid, mida tuleks kasutada sektori koristamisel. Vahe on ainult koristatavate pindade suuruses. Seega puudus kaebajal alus tööst keelduda isegi juhul, kui Tartu Vangla tegevuses esines puudujääke täiendjuhendamise osas.

Vangla on võrdluseks toonud välja asjaolu, et 02.05.2012 on läbi viidud kaebaja suhtes täiendjuhendamine, kuid vaatamata sellele on kaebaja 14.05.2012 keeldunud töökohustuse täitmisest. Kaebajat karistati 14.06.2012 käskkirjaga nr 6-2/1005 distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Nimetatud asjaolu ilmestab kaebaja käitumist ja näitab, et viide täiendjuhendamise puudumisele oli pigem otsitud kui tõsiseltvõetav põhjus töökohustuse täitmata jätmiseks.

Samuti nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et E. S. töös ei ole tekkinud kolmest kuust pikemat vaheaega ning viidates Töötervishoiuja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 7 lg 1 p. 8 nõustub kohus vangla tõlgendusega nimetatud sätte kohta, et vanglas korraldatakse töötaja täiendjuhendamist kui vangla seda vajalikuks peab.

Kaebaja on märkinud, et koristajaid ei ole ühte sektsiooni vaja rohkem kui üks või maksimaalselt kaks koristajat ning esitab lisatingimused, mida vangla peaks arvestama tööle määramisel. Kohus märgib, et kinnipeetaval puudub alus keelduda koristustööst põhjusel kui vangla ei võimalda koheselt peale töö tegemist kinnipeetaval kasutada dušši või ei anna vastavaid tööriideid ja jalanõusid. Kohus märgib, et kuna kaebaja oli määratud majandustöödele, see on

4 koristustööd vanglasisestes ruumides, puudus vajadus erilise tööriietuse järele ning kinnipeetaval on võimalus elukambris kasutada dušši neljal korral nädalas ning samas on kambris olemas veevarustus ning külma veega saab kinnipeetav end pesta ööpäevaringselt. Samas on töö korraldamine vanglas vangla pädevuses ning seega ei saa kinnipeetav ka teha ettekirjutusi vanglale töö korraldamisel kellaaegade osas, millal koristustöid tuleb läbi viia ega teha ettepanekuid töötajate arvu osas, kes koristustöid peavad tegema. Abitöölise ametikohale määratud kinnipeetavad teevad neid töid, mida vanglal on parasjagu pakkuda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei saa hakkama puhastusvahendite kasutamisega ilma vanglapoolse täiendjuhendamiseta.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja on keeldunud põhjendamatult talle pandud töökohustustest ning rikkunud seoses tööst keeldumisega VangS § 37 lg 1 nõudeid. Kaebajale on karistus määratud põhjendatult ja kaalutletult. Kaebaja on toime pannud teo tahtlikult, olles teadlik, et põhjendamatult tööst keeldumisel on vanglal õigus määrata distsiplinaarkaristus. Kaebajat on karistatud varasemalt samalaadsete rikkumiste eest, kuid see pole andnud soovitud tulemust. Kaebaja suhtes on arvesse võetud kaebaja poolt toimepandud süülist distsipliinirikkumist ning on peetud proportsionaalseks karistuseks - üks pikaajalise kokkusaamise keeld, juhindutud on VangS § 63 lg 1 p. 2.

Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1.

Kohtunik Mare Priks