3-12-1569/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1569

Haldusasi

Novaelement Metall OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.04.2012 maksuotsuse

nr 12.2-3/5521-13 tühistamiseks määratud tulumaksu

2 328,61 euro osas ja Maksu- ja Tolliameti 22.06.2012

vaideotsuse

nr

6-1/858-2

tühistamiseks

vaide

rahuldamata jäetud osas.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: Novaelement Metall OÜ;

Esindaja: Diana Rints.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet;

Esindaja: Meelis Rohtlaan.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Saata kohtuotsuse ärakiri kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 12.01.2012 korralduse nr

12.2-3/5521-1 alusel Novaelement Metall OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi 2011 november osas.

2. PMTK koostas 28.03.2012 kontrollakti nr 12.2-3/5521-11 Novaelement Metall OÜ suhtes

läbiviidud kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavate faktiliste ja

õiguslike asjaolude kohta. 11.04.2012 esitas Novaelement Metall OÜ kontrollaktile

eriarvamuse.

3. PMTK otsustas 16.04.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5521-13 vähendada Novaelement

Metall OÜ maksustamisperioodil november 2011 deklareeritud sisendkäibemaksu summas

5214,05 eurot, määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodi

november 2011 eest kokku summas 2328,61 eurot ja jätta november 2011 tagastusnõue

summas 7542,66 eurot rahuldamata.

4. 18.05.2012 esitas Novaelement Metall OÜ Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) vaide

PMTK 16.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5521-13 kehtetuks tunnistamiseks.

5. MTA rahuldas osaliselt 22.06.2012 vaideotsusega nr 6-1-858-2 Novaelement Metall OÜ

vaide ning tunnistas PMTK 16.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5521-13 kehtetuks osas, millega

vähendati Novaelement Metall OÜ maksustamisperioodil november 2011 deklareeritud

sisendkäibemaksu summas 5214,05 eurot ja jäeti november 2011 tagastusnõue summas

7542,66 eurot rahuldamata. Ülejäänud osas, so tulumaksu määramise osas, jättis MTA vaide

rahuldamata. MTA tegi lisaks PMTK-le ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks.

6. 25.07.2012 esitas Novaelement Metall OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK

16.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5521-13 tühistamiseks määratud tulumaksu osas ja MTA

22.06.2012 vaideotsuse nr 6-1/858-2 tühistamiseks vaide rahuldamata jäetud osas.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

7. Kuna maksuhaldur kontrollis vaid Novaelement Metall OÜ käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodi november 2011 osas, siis puudus

maksuhalduril, arvestades haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtteid, õigus nõuda kõiki

2011 novembri kuu kohta käivaid dokumente, sh kõiki, ka asjasse puutumatuid kontosid,

pangaväljavõtteid ja muid dokumente. Maksumenetluse piiridest väljuvate uute dokumentide

nõudmisega rikkus maksuhaldur nii haldusmenetluse (HMS) § 3 lg-t 2 kui ka maksukorralduse

seaduse (MKS) § 10 lg-t 3. Üksikjuhtumi kontrolli raames puudub maksuhalduril õigus nõuda

maksukohustuslaselt väljaspool haldusaktiga piiritletud konkreetse maksumenetluse käigus

maksumenetluse väliseid dokumente ja teavet.

8. Haldustoimingus valitud vahendid peavad olema vastavuses soovitud eesmärgiga.

Maksumenetluses on keelatud rakendada ülemäärast sundi. Maksumenetluse piiridest väljuvate

dokumentide nõudmine polnud kohane, vajalik ega proportsionaalne meede seatud eesmärgi

suhtes. Selle asemel, et viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältimaks

üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja

tagades menetlusosaliste õiguste kaitse, venitas maksuhaldur pahatahtlikult ja põhjendamatult

maksumenetlust ning kõigele lisaks, kulutades maksumaksja raha ja aega, määras ta

maksukohustuslasele täiendavalt maksumenetluse piiridest väljuva maksu.

9. Maksuhaldur oleks pidanud uue menetluse alustamiseks tegema korralduse ja toimetama

selle maksukohustuslasele kätte. Kuna seda ei tehtud, on maksuhalduri tegevus

maksumenetluse välise kontrolli teostamise tõttu alusetu. Ühtlasi on sellest tulenevalt

ebaseaduslik ka täiendava maksu määramine. Kuigi menetlustoimingutele ei saa laiendada

otseselt HMS §-s 56 haldusaktidele sätestatud nõudeid motiveerimise osas, ei tähenda see siiski

seda, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Kuna teatud tingimustel on

menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka iseseisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste

efektiivse kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada. Käesoleval juhul seda aga tehtud

ei ole.

10. Maksukohustuslane ei jätnud pahatahtlikult nõutud kuludokumente esitamata, vaid ei

esitanud neid seetõttu, et maksuhaldur laiendas pahatahtlikult maksumenetluse venitamise ja

maksukohustuslase raha ja aja kulutamise eesmärgil ebaseaduslikult ja omavoliliselt

maksumenetluse piire. Sellest on maksukohustuslane maksuhaldurit korduvalt ka teavitanud ja

viidanud seejuures konkreetsetele sätetele.

11. Isegi kui maksuhaldur oleks vastavad nõuded teinud seadust järgides vastavate aktide

esitamise teel maksukohustuslasele, jääb arusaamatuks, mille alusel üldse maksuhaldur on

määranud täiendavat maksu. Selgusetuks jääb, millest maksuhaldur järeldab, et raha ei

kasutatud seoses ettevõtlusega ja millise seaduse alusel on ettevõttel kohustus arveldusarvelt

väljavõetud sularaha samal kuul kohe ära kulutada? Vaidlusalused haldusaktid on selles osas

motiveerimata, mistõttu lasub maksuhalduril selles osas tõendamiskohustus.

12. Ettevõttel on seadusega antud õigus anda ettevõtlusega seotud vahendite, materjalide jm

asjade ostmiseks isikutele majandusraha, mille ära kasutamise kohustus ei pea jääma ühe kuu

lõikesse, vaid võib kanduda järgmisse perioodi. Maksuhalduri järeldused ja motivatsioon peavad

tuginema seadusele ja olema viitega konkreetsetele paragrahvidele. Kuna haldusaktides ei ole

seda välja toodud, on neid võimatu kontrollida ja jääb selgusetuks, millise seaduse ja paragrahvi

alusel on maksuhalduri arvates ettevõttel keelatud majandada sularahaga ja kohustus sularaha

realiseerida ühe kuu lõikes. Samuti tulenevalt maksuhalduri järeldustest ja hinnangutest on

keelatud ettevõttel üldse oma arveldusarvelt võtta sularaha välja ilma selle pealt tulumaksu

maksmata, sõltumata sellest, milleks sularaha üldse kasutama hakatakse. Eeltoodust tulenevalt

palub kaebaja haldusaktid vaidlustatud osas tühistada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ja motiveeritud, mistõttu

puudub igasugune alus nende tühistamiseks. Kaebaja seisukoht, et haldusmenetlust oleks

pidanud algatama menetlusosalise teavitamisega, on ebaõige. HMS § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt

algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kas menetlusosalise

teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega.

Käesoleval juhul on vastustaja hinnangul selliseks esimeseks menetlustoiminguks 13.02.2012 e-

kiri, millega maksuhaldur soovis saada teavet pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta.

Nimetatud kuupäevast oli alustatud kontrolli ka tulumaksu osas. Seega ei saa nõustuda väitega,

et maksuhaldur oleks kuidagi väljunud maksumenetluse piiridest.

14. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase

majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud

dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud

teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja

üldkontrolliks ehk revisjoniks. MKS § 75 kohaselt on maksuhalduril kohustus teavitada isikut

revisjonist ja selle ulatusest korraldusega. Üksikjuhtumite kontrolli alustamiseks ei pea

maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast. Sellist kohustust ei tulene HMS-ist ega ka

MKS-ist ning vastavale õiguslikule alusele ei ole viidanud ka kaebaja.

15. MKS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja

tasumise õigsust. Seega, kui maksuhaldur näiteks sisendkäibemaksu kontrollimisel tuvastab, et

tulumaksu arvestamise ja tasumise osas on küsitavusi ning ebaselgust, siis on maksuhalduri

kohustuseks uurida asjaolusid ka tulumaksu osas ning vajadusel määrata tasumisele kuuluv

maksusumma.

16. Kaebaja väited nagu oleks tulumaksu määramine jäänud motiveerimata, on ebaõiged.

Puudub vaidlus selles, et kaebaja on pangakontolt välja võtnud 8760 eurot. Ühtlasi puudub

vaidlus selles, et kaebaja ei ole esitanud dokumente, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et

välja võetud raha on kasutatud ettevõtluses. Olukorras, kus sellised dokumendid puuduvad, on

maksuhaldur igati õigustatult lähtudes tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p-st 3 asunud seisukohale, et

tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb

jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

18. Kohtu hinnangul on kaebajale tehtud maksuotsus seaduslik ja põhjendatud.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuteates või maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet ega tõendit

maksuotsuses tehtud järelduste kummutamiseks. Kaebaja on pangakontolt välja võtnud 8760

eurot, esitamata raamatupidamise algdokumente, mis võimaldaks anda hinnangut välja võetud

raha on kasutamise kohta kaebaja ettevõtluses. Olukorras, kus sellised dokumendid puuduvad,

on maksuhaldur igati õigustatult lähtudes tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p-st 3 asunud

seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga ja määranud sellelt õiguspäraselt

tasumisele tulumaksu. Maksuotsuses on põhjaliult analüüsitud ka sisendkäibemaksu arvestuse

korrigeerimise põhjusi.

19. Õige ei ole kaebaja väide, et menetlus jäi nõuetekohaselt alustamata. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või

toimingu sooritamiseks kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise

suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud

juhul on selliseks esimeseks menetlustoiminguks 13.02.2012 e-kiri, millega maksuhaldur soovis

saada teavet pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta.

20. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase

majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud

dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud

teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks ja

üldkontrolliks ehk revisjoniks. MKS § 75 kohaselt on maksuhalduril kohustus teavitada isikut

revisjonist ja selle ulatusest korraldusega. Üksikjuhtumite kontrolli alustamiseks ei pea

maksuhaldur sellest teavitama maksukohustuslast. Sellist kohustust ei tulene HMS-ist ega ka

MKS-ist ning vastavale õiguslikule alusele ei ole viidanud ka kaebaja.

21. Alustades üksikjuhtumi kontrolli (või ka revisjoni) käibemaksu arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsuse suhtes, ja leides asja uurides, et deklareerimata on jäetud tulumaks, on

maksuhalduril kohustus MKS § 10 lg 2 p 1 tulenevalt uurida ka tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik