2-12-40231/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-40231

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Sekretär Tiina Kippar Otsuse kuupäev

30. november 2012.a Tsiviilasja number 2-12-40231 Kohtuistungi kuupäev 27.11.2012.a Tsiviilasi HKPja HKPhagi TKPvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hagejad: HKP, isikukood XXX, elukoht XXX HKP, isikukood XXX, elukoht XXX Hagejate seaduslik esindaja: KL, isikukood XXX elukoht XXX) Kostja: TKP, isikukood XXX, elukoht XXX

RESOLUTSIOON Kohus otsustas:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista TKP’ilt lapse HKP’i kasuks igakuine elatis alates 05.10.2012.a Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Välja mõista TKP’ilt lapse HKP’i kasuks igakuine elatis alates 05.10.2012.a Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. TKPpeab elatise tasuma HKP’i ja HKP’i seadusliku esindaja KL’i pangakontole iga kuu 15.kuupäevaks.

5. Jätta rahuldamata HKP’i ja HKP’i hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi 06.10.2011.a kuni 05.10.2012.a eest.

6. Hagejate menetluskulud jätta hagejate kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

7. Kostja menetluskulud jätta kostja kanda koguulatuses.

8. Kohtuotsus on kummagi hageja kasuks väljamõistetud elatise osas viivitamatult täidetav.

2-12-40231

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused Hagejate esindaja KL esitas alaealiste laste HKP ja HKP nimel hagiavalduse elatise nõudes. Hagejad elavad koos emaga. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt ja elatise alammäärast väiksemas summas. Kahe lapse kulud järjest suurenevad ja elu järjest kallineb, üksi on raske lapsi ülal pidada. Hagejate esindaja taotleb elatise väljamõistmist alammääras alates hagi esitamisest 05.10.2012.a. Hagejate esindaja esitas täiendavalt nõude mõista kostjalt välja elatis tagantjärgi ühe aasta eest kahe hageja peale kokku summas 867 eurot 12 senti perioodi 06.10.2011.a kuni hagi esitamiseni 05.10.2012.a.

Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et on nõus tasuma elatist sellises määras, nagu on varemgi tasunud – kummagi lapse kohta 110 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on ka kolmas laps JEP, kes on raske puudega, selle lapse vajadustega tuleb samuti arvestada. Kostja kohtuistungil nõustus tasuma elatist kummagi lapse kasuks alammääras s.o 145 eurot kuus. Kostja ei olnud nõus tasuma elatist aasta tagantjärele, kuna temal ja hagejate esindajal ei olnud kokkulepet juba tasutava elatise summa suurendamiseks. Kostja kohtuistungil selgitas, et JEP emaga ta ei ela enam koos ning tasub ka selle lapse ülalpidamiseks igas kuus 110 eurot.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud lapsed HKP XXX.a ja HKP XXX.a. Hagejate seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras ning samas summas mõista elatis välja aasta eest tagasiulatuvalt. Kostja tunnistab hagejate nõuet osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist kummagi lapse kohta alammääras ja kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 lg 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate esindaja on hagejate kulud esitanud alljärgnevalt kummagi hageja kohta ühes kuus: eluasemekulud 36 eurot, toidukulud 127.87 eurot, transpordikulud hagejal I 10.06 ja hagejal II

3.06 eurot, sidekulud hagejal I 3.17 ja hagejal II 0 eurot, kulutused tervishoiule 2 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele hagejal I 31.19 eurot ja hagejal II 53.17 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele hagejal I 20 eurot ja hagejal II 25 eurot, muud vältimatud püsikulutused (kino, taskuraha, sünnipäevad) 20 eurot, olmekulud (pesupulber jne) 3.33 eurot. Koolikohustuse täitmise

2-12-40231

kulutused hõlmavad ka mõlema lapse matemaatika järeleaitamistunde ja huvitegevust. Kindlasti on kõik laste ülalpidamiseks nimetatud kulutused, välja arvatud kulutused koolikohustuse täitmiseks, väga tagasihoidlikud. PkS § 102 lg kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PkS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PkS § 102 lg 2 kohaselt kui vanem on PkS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PkS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PkS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on laps JEP sündinud XXX.a, lapsele on määratud raske puue. Kostja väite kohaselt tasub ta lapse ülalpidamiseks elatis igas kuus 110 eurot. Kostja on kirjalike tõenditega tõendanud, et tema keskmine bruto töötasu viimase 12 kuu jooksul on 916.9 eurot ja et ta tasub oma elamispinnana kasutatava korteri asukohaga XXX tänaval eest igas kuus üüri 200 eurot kuus. Kummagi hageja ülalpidamiseks tuleb välja mõista elatis PkS § 101 lg 1 sätestatud alammääras. Selline on hagejate nõue ja sellega nõustus kostja. Asjaolusid, mis tingiksid elatise väljamõistmise alla alammäära, ei esine. Elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest s.o alates 05.10.2012.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hagejad on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest ajavahemikus 06.10.2011.a kuni 05.10.2012.a.Hagejate esindaja on esitanud arvestuse, millise kohaselt kostja tasus elatis 2011.a oktoobrist kuni 2012.a jaanuarini kahe lapse kasuks kokku 191,72 eurot, veebruaris kahe lapse kasuks kokku 230 eurot ja märtsist alates hagi esitamiseni kahe lapse peale kokku 220 eurot kuus. Hagejate esindaja väitel oleks kostja pidanud kummagi hageja ülalpidamiseks alates oktoobrist 2011.a kuni detsembrini 2011.a tasuma 139 eurot (elatise alammäär) ja alates 2012.a käesoleva ajani kummagi hageja kohta 145 eurot (elatise alammäär) kuus, seega on kostja elatise võlg kummagi hageja kasuks 453.56 eurot ja kahe hageja peale kokku

907.12 eurot. Hagejate esindaja vähendas nõuet 40 euro ulatuses, mis on kostja poolt tasutud ja kahe hageja nõue kokku on 867.12 eurot, kummagi hageja kohta 433.56 eurot. Kostja vaidles elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisele vastu, kuna kostja väitel ei ole hagejate esindaja temaga eelnevalt kokku leppinud, et elatist tuleb tasuda rohkem, kui ta juba tasus. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus hagejate ülalpidamiseks elatist kummagi hageja kasuks ajavahemikus oktoobrist 2011.a kuni detsembrini 2011.a 95.86 eurot (kokku 191.72 eurot), veebruaris 2012.a kummagi hageja kasuks 115 eurot (kokku 230 eurot) ja alates märtsist 2012.a kuni hagi esitamiseni kummagi hageja kasuks 110 eurot (kokku 220 eurot). Hagejate esindaja on esitanud kostja ema ja enda meilivahetuse, millest nähtub, et ta on 09.03.2009.a palunud kostja emal kostjale edasi öelda, et soovib igakuiselt saada kahe lapse ülalpidamiseks kokku 3500 krooni. Hageja on põhjendanud, et elatise alammäär kahe lapse peale kokku on 4350 krooni ja sellest tulumaksu maha arvestades jääb 3500 krooni. Selle arvetuse kohaselt esitas hagejate esindaja nõude tasuda kummagi hageja kasuks 1750 krooni. Kostja ema on 04.03.2009.a vastanud, et on elatise nõude edastanud. Eeltooduga on hagejate esindaja tõendanud, et ta esitas märtsis 2009.a kostjale elatise nõude tasuda kummagi hageja kohta elatist 1750 krooni summana, kust on tulumaks juba maha arvestatud. Kohus asub seisukohale, et hagejate nõue elatise väljamõistmiseks ühe aasta eest tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on kogu selle aja regulaarselt elatist tasunud. Ajavahemikus oktoober 2011.a kuni detsember 2011.a oli elatise alammäär 139 eurot kuus ja kostja tasus kummagi hageja kasuks 95.86 eurot kuus. Ajavahemikus jaanuar 2012.a kuni hagi esitamiseni oli

2-12-40231

ja on elatise alammäär 145 eurot kuus ning kostja on tasunud elatist kummagi hageja kasuks keskmiselt 109 eurot kuus. Kostja on sellega täitnud tasumise kohustust kummagi hageja kasuks ligi 2/3 suuruses summas. Elatist on kostja tasunud regulaarselt igas kuus. Kuna kostja on ülalpidamiskohustust osaliselt täitnud ja on seda teinud regulaarselt, ei mõista kohus elatist välja tagasiulatuvalt.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejate esindaja nõue on, et elatis tuleb tasuda tema pangakontole iga kuu 15.kuupäevaks ja otsuse täitmine tuleb selliselt ka määrata. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejatele on hädavajalik, et elatist tasutakse igas kuus, kuna hagejad vajavad süüa, kodu ja riideid iga päev. Seega tunnistab kohus otsuse väljamõistetud elatise osas viivitamatult täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude 50% ulatuses, seega jäävad hagejate menetluskulud 50% ulatuses hagejate kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hagejate suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane kostja võimalike kulude nendelt väljamõistmine. Seega jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Haide Rimmel kohtunik