3-11-1407/113 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1407

Haldusasi

R R kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tol-

likeskuse 09.05.2011 otsuse nr 13-7/35-5-1 tühistami-

seks, 14.04.2011 taotluse uuesti läbivaatamiseks kohus-

tamiseks ning 28.09.2009 vastutusotsuse nr 13-1/3798

tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R R

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tol-

likeskus

Kolmas isik - J K

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R R apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

06.11.2012

RESOLUTSIOON

Jätta R R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsus haldusas-

jas nr 3-11-1407 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.12.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) tegi 28.09.2009 J Kle ja R Rle vas-

tutusotsuse nr 13-1/3798, millega kohustas neid solidaarselt tasuma OÜ Camofex (äriregistrist

kustutatud 19.06.2009) maksuvõla 822 140 kr. Vastutusotsuse järgi tuvastas maksuhaldur

30.06.2006 maksuotsusega nr 12-5/268 (mis on jõustunud ja millega määrati OÜ-le Camofex

tasumiseks käibemaksu 541 028 kr ja tulumaksu 4 128 935 kr), et osaühingu maksuvõlg

summas 873 947 kr (ettevõtte tulumaksu võlg 809 016 kr ja käibemaksu võlg 13 124 kr) tek-

kis perioodil kuni 02.09.2003, so ajal, mil osaühingu juhatuse liikmeteks olid J. K ja R. R.

Käibemaksuvõlg 13 124 kr tekkis asjaolu tõttu, et perioodil juuni-august 2003 on käibedekla-

3-11-1407

2(8)

ratsioonidel esitatud valeandmeid ja deklareeritud sisendkäibemaksu ettenähtust 13 124 kr

enam. Maksumenetluses tuvastati samuti, et perioodil 08.06.1998-02.09.2003 OÜ Camofex

juhatuse liikmeteks olnud J. K ja R. R võtsid 2003. a osaühingu arvelduskontolt välja suurtes

summades sularaha, millest 2 378 400 kr kasutamise kohta pole esitatud mingeid dokumente.

R. R võttis osaühingu pangakontolt sularahas välja 949 097 kr, millest töötasude ja laenude

tagasimaksete summa on 418 097 kr; J. K võttis sularahas välja 1 158 217 kr, millest töötasu-

de summa on 14 917 kr, ning J. K nimele vormistatud deebetkaardiga on sularahas välja võe-

tud veel 704 100 kr. Lisaks selgus kontrolli käigus, et J. K ja R. kätte jäi osaühingu kassa

sularaha jääk 310 900 kr. OÜ Camofex uuele juhatuse liikmele R. Hle äriühingu varade ja

raamatupidamise dokumentide üleandmise kohta kirjalikku dokumenti ei koostatud ning osa-

ühingu dokumente pole maksuhaldurile ka esitatud, kuna isik kelle valduses need olevat ol-

nud, on surnud. Arvestades J. K ja R. R poolt OÜ Camofex maksumenetluses antud seletusi,

milles nad kinnitasid, et OÜ Camofex müümisel R. Hle (septembris 2003) ei olnud osaühingul

nõudeid ega kohustusi, on maksuhaldur seisukohal, et J. K ja R. R tasusid nende kätte jäänud

sularaha arvelt ka OÜ Camofex kohustusi. OÜ-le Camofex tehtud maksuotsusega nr 12-5/268

luges maksuhaldur R. R ja J. K poolt äriühingust väljavõetud raha kasumi väljavõtmiseks ning

jaotamata kasumi suuruse kindlakstegemisel lähtus mitte nende poolt välja võetud sularaha

summast, vaid OÜ Camofex omakapitalist seisuga 31.12.2002. J. K ja R. R võtsid enne OÜ

Camofex tegelikku üleandmist R. Hle välja sularahas omanikena neile kuulunud vara – jaota-

mata kasumi 2 302 583 kr ulatuses ning jätsid sellelt tulumaksu 809 016 kr tasumata. Kasumi

väljavõtmine viis äriühingu olukorda, kus tal ei olnud enam võimalik tasuda tekkivaid maksu-

nõudeid likviidsete vahendite arvelt ega vara võõrandamisest saadavate summade eest.

R. R esitas 08.12.2009 PMTK-le taotluse vastutusotsuse vaidlustamiseks vaide esitamise täht-

aja ennistamiseks, mille PMTK jättis 02.02.2010 otsusega nr 6-2/186 rahuldamata. R. R esitas

30.04.2010 Tallinna Halduskohtusse kaebuse PMTK 02.02.2010 otsuse nr 6-2/186

tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohus jättis

22.03.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-1135 kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnako-

hus jättis 24.11.2011 otsusega (mis on jõustunud) halduskohtu otsuse muutmata.

R. R esitas 14.04.2011 maksuhaldurile taotluse nr 1/265-T PMTK 28.09.2009 vastutusotsuse

kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning lisas taotlusele OÜ Castor Inkasso ja OÜ

Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenulepingu, väites, et leping omab olulist tähendust R.

R kui juhatuse liikme vastutuse ulatuse määramisel ning on aluseks vastutusotsuse kehtetuks

tunnistamisele maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 järgi. Laenulepingu varasemalt

esitamata jätmise põhjuseks oli OÜ Camofex raamatupidamisdokumentide kättesaamise

komplitseeritus. Alles 2011. a veebruaris esitas OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidja

Archivali Group OÜ nimetatud lepingu R. R esindajale. Samuti märgiti taotluses, et Riigikoh-

tu 04.12.2009 lahendis nr 3-3-1-75-09 toodud selgitustest tulenevalt ei ole 28.09.2009 vastu-

tusotsus õiguspärane ka asjaolu tõttu, et see on tehtud pärast OÜ Camofex äriregistrist kustu-

tamist 19.06.2009 ja seega pärast maksukohustuse lõppemist.

PMTK jättis 09.05.2011 otsusega nr 13-7/35-5-1 R. R 14.04.2011 taotluse nr 1/265-T rahul-

damata, leides, et vastutusotsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Taot-

lusele lisatud laenuleping on allkirjastatud J. K ja R. R poolt ning seega olid OÜ Camofex

endised seaduslikud esindajad lepingu olemasolust kogu aeg teadlikud. Maksuhaldur ei tea,

millised OÜ Camofex raamatupidamisdokumendid on osaühingu müümisel R. Hle üle antud.

Kontrollimisel selgus, et OÜ Castor Inkasso likvideerija I. L ega OÜ Castor Inkasso doku-

mentide hoidja Archivali Group OÜ pole kaebaja esindaja T. Pilvele kõnealust laenulepingut

väljastanud ning maksuhalduril on kahtlus, et leping oli kogu aeg J. K või R. R enda valduses.

Kaebaja pole vastutusotsust tähtaegselt vaidlustanud ning selle kehtivust ei mõjuta asjaolu, et

OÜ Camofex on äriregistrist kustutatud ja tema maksukohustus lõppenud.

3-11-1407

3(8)

R. R esitas 07.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 09.05.2011 otsuse nr 13-

7/35-5-1 tühistamiseks ning 28.09.2009 vastutusotsuse nr 13-1/3798 õigusvastasuse või al-

ternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Halduskohus võttis menetlusse kaebuse PMTK

09.05.2011 otsuse tühistamise ja 28.09.2009 vastutusotsuse tühisuse tuvastamise nõuetes ning

tagastas 23.09.2011 määrusega kaebuse vastutusotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebuses leiti, et maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet ning PMTK 09.05.2011 otsus on mo-

tiveerimata ja kaalutlusveaga, kuna selle tegemisel on tuginetud põhjendustele ja asjaoludele,

mis ei oma asja sisulisel otsustamisel määravat tähtsust. Põhjendanud pole uue tõendiga (OÜ

Castor Inkasso ja OÜ Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenuleping) mittearvestamist. Juba

25.02.2010 vaides selgitas kaebaja selle dokumenti saamise keerukust ning asjaolu, et alles

2011. a veebruaris esitas OÜ Castor Inkasso (likvideeritud ja registrist kustutatud) dokumenti-

de hoidja Archivali Group OÜ nimetatud lepingu R. R esindajale. Kuna tõendi hilisem teata-

vaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest, oli R. Ril

MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt õigus nõuda vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist. Arusaa-

matuks jääb, miks tegi maksuhaldur lepingu väljastamise asjaolude kontrollimiseks päringu

dokumendi hoidjaga mitteseotud isikule I. Lle ning viimase selgitustele tuginevalt hakanud

väitma, et laenuleping on kogu aeg olnud J. K või R. R valduses. Maksuhaldur põhjendas vas-

tutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamata jätmist üksnes kaebetähtaja ületamisega

ega analüüsinud võimalust haldusakt omal algatusel tühiseks tunnistada. HMS § 65 lg-st 2

tuleneb, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vas-

tukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vaidlustatud vastu-

tusotsus on vastukäiv, kuna sellega kohustatakse R. Ri tasuma maksuvõlga, mida ei olnud

enam vastutusotsuse koostamise hetkeks olemas, sest OÜ Camofex oli alates 19.06.2009 äri-

registrist kustutatud ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 järgi lõppenud. Seda, et

isiku maksukohustus lõpeb juriidilise isiku lõppemisega, kinnitas Riigikohus 04.12.2009 otsu-

ses asjas nr 3-3-1-75-09.

PMTK palus 27.10.2011 vastuses jätta R. R kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole uurimispõ-

himõtet rikkunud ning on 09.05.2011 otsuses selgitatud, miks vastutusotsuse muutmise taotlus

MKS § 102 lg 1 p 2 alusel rahuldamata jääb. Kaebaja pidi 24.02.2003 laenulepingust maksu-

menetluse ajal teadlik olema, sest üheks lepingu sõlmijaks oli ta ise. Vastustaja edastas märt-

sis 2009 kaebajale vastutusotsuse projekti ning pikendas kaebaja palvel vastuväidete esitamise

tähtaega, kuid kaebaja vastuväiteid vastutusotsusele ei esitanud ega teavitanud maksuhaldurit

maksukohustust väidetavalt vähendava dokumendi olemasolust. Maksuhaldurile pole esitatud

OÜ Camofex raamatupidamisdokumentide uuele juhatusele üleandmise-vastuvõtmise akti ega

üle antud dokumentide nimekirja ning maksuhaldur ei tea, millised OÜ Camofex dokumendid

J. K ja R. R osaühingu võõrandamisel R. Hle üle andsid. Tõenäoline on, et 14.04.2011 mak-

suhaldurile koos vastutusotsuse muutmise taotlusega esitatud 24.02.2003 laenuleping on kogu

aeg olnud OÜ Camofex endiste juhatuse liikmete enda valduses, kuna nii OÜ Castor Inkasso

likvideerija I. L kui ka OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidja Archivali Group OÜ juhataja

P. K kinnitusel pole OÜ Castor Inkasso dokumente kaebaja volitatud esindajale väljastatud.

Vastavalt MKS § 104 lg-le 2 kohaldatakse vastutusotsuse muutmisele või kehtetuks tunnista-

misele vaid MKS §-des 101-103 sätestatut ning MKS § 101 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi vastutus-

otsust muuta ega kehtetuks tunnistada HMS 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. Seega HMS

§-s 65 sätestatu antud juhul ei kohaldu. Vaidlustatud otsuse väidetavalt puudulik motiveerimi-

ne ei saanud mõjutada asja õiget otsustamist HMS § 58 mõttes. Asjakohatud on kaebuse väi-

ted, et maksuhaldur pole vastutusotsuse tühisust analüüsinud. 14.04.2011 taotluses vastutusot-

suse tühisusele ei viidatud ning ka kaebuses on vastutusotsuse tühisust põhjendatud minimaal-

selt, viidates seejuures tõenäoliselt ekslikult HMS § 65 lg-le 2. Haldusakti tühisuse alused on

toodud HMS § 63 lg-s 2 ning vaidlusaluse vastutusotsuse puhul normis toodud tühisuse tun-

nused puuduvad.

3-11-1407

4(8)

R. R esitas 07.03.2012 kohtule taotluse tõendite esitamiseks halduskohtu poolt antud menet-

lustähtaja (kuni 27.02.2012) pikendamiseks ning täiendavate tõendite (Advokaadibüroo Aivar

Pilv poolt 03.03.2009 ja 04.06.2009 I. Lle saadetud taotlused edastada T. Pilvele J. K ja OÜ-d

Camofex puudutavad dokumendid; kaebaja 23.02.2012 päring Archivali Group OÜ-le; J. K

02.03.2012 selgituskiri; Arhival Group OÜ 07.03.2012 vastus kaebaja 23.02.2012 päringule;

R. R ja Archivali Group OÜ 06.-07.03.2012 kirjavahetus) asja materjalide juurde võtmiseks.

Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2012 määrusega R. R taotluse pikendada tõendite esitami-

seks antud tähtaega ja võtta taotlusele lisatud dokumendid asja materjalide juurde rahuldama-

ta, leides, et menetlustähtaja pikendamiseks esitatud põhjendused pole mõjuvad ning samuti

jääb arusaamatuks, mida kaebaja esitatud dokumentidega tõendada soovib.

R. R esitas 03.04.2012 vastuväite kohtu tegevusele, milles kordas põhjendusi, miks peaks hal-

duskohus tema 07.03.2012 taotluse rahuldama, tõendite esitamise tähtaja ennistama ning

tõendid asja juurde võtma.

Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2012 otsusega R. R kaebuse rahuldamata ja asjas kantud

menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlusalune vastutusotsus tehti 28.09.2009 ning see jõustus

edasi kaebamata 07.11.2009. Seega on tegemist kehtiva ja täitmisele kuuluva haldusaktiga.

Maksuhalduri 09.05.2011 otsus jätta kaebaja 14.04.2011 taotlus rahuldamata on õiguspärane

ning selle tühistamiseks pole alust. Kaebaja väited uue asjaolu (24.02.2003 sõlmitud laenule-

pingu enda valdusesse saamise) ilmnemise ja sel põhjusel haldusmenetluse uuendamise vaja-

duse kohta on asjakohatud, kuna kaebaja oli ise 24.02.2003 laenulepingu pooleks, mistõttu

pidi ta olema kogu vastutusmenetluse aja laenulepingust teadlik. Kaebaja maksuhaldurit vas-

tutusmenetluse ajal laenulepingu olemasolust ei teavitanud, mainides lepingu olemasolu esi-

mest korda 25.02.2010 vastutusotsusele esitatud vaides. Vaidlustatud 09.05.2011 otsuses on

maksuhaldur tõendeid analüüsides jõudnud põhjendatud järeldusele, et kõnealune laenuleping

oli jäänud ilmselt J. K ja R. R poolt OÜ Camofex uuele juhatuse liikmele H. Hle üle andmata,

sest kaebaja esitas kõnealuse lepingu maksuhaldurile ise koos 14.04.2011 vastutusotsuse keh-

tetuks tunnistamise taotlusega, samas OÜ Castor Inkasso likvideerija I. L ja OÜ Castor Inkas-

so dokumentide hoidja Archivali Group OÜ juhataja P. K kinnitusel pole nemad OÜ Castor

Inkasso dokumente kaebaja esindajale väljastanud. Vastutusotsuses ei esine HMS § 63 lg 2 p-

des 1-5 sätestatud tühisuse tunnuseid. Vastutusotsusest selgub haldusakti andnud haldusorgan

ja haldusakti adressaat, antud on see pädeva haldusorgani poolt ning haldusakt ei kohusta pa-

nema toime õigusrikkumist. Vastutusotsusest selguvad selle adressaatide õigused ja kohustu-

sed (solidaarne kohustus tasuda 822 140 kr), mis ei ole vasturääkivad ja mida on võimalik

objektiivselt täita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

R R esitas 17.05.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 17.04.2012 otsus tühis-

tada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Samuti palus kaebaja võtta asja juurde hal-

duskohtule esitatud, kuid kohtu poolt vastu võtmata jäetud dokumendid. Apellatsioonkaebuses

leitakse, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust.

Menetlusnormide rikkumine seisnes selles, et kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused tõen-

dite esitamise tähtaja ennistamiseks ja uute tõendite asja juurde võtmiseks ning jättis tähelepa-

nuta ja lahendamata kaebaja 03.04.2012 HKMS § 90 alusel esitatud vastuväite. Kaebajal pol-

nud võimalik esitada tema kasuks kõnelevaid tõendeid kohtu antud tähtajaks põhjusel, et

30.01.2012 lõppes õigusabiteenuse leping T. Pilvega, mistõttu lükkamaks ümber maksuhaldu-

ri järeldust, et kõnealune laenuleping oli kogu aeg kaebaja enda valduses, pidi kaebaja vastu-

pidise tõendamiseks ise tõendeid hankima, mis arvestades tema Belgias alalist elamist ning

veebruaris 2012 ajutiselt Gruusias viibimist oli raskendatud. Tõendid, mille lisamist asja ma-

3-11-1407

5(8)

terjalide juurde kaebaja soovib, on seda enam asjakohased, et maksuhaldur oli seadnud kaht-

luse alla laenulepingu pärinemise Archivali Group OÜ-st. Ka Tallinna Ringkonnakohus nentis

06.01.2012 määruses, et seni, kuni pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid Archivali Group

OÜ-lt eelnimetatud laenulepingu saamist, pole kaebusel eduväljavaateid. Just seda asjaolu, et

laenuleping pärineb Archivali Group OÜ-st, soovis ja soovib kaebaja uute tõenditega tõenda-

da. Archivali Group OÜ juhataja P. K poolt apellandile esitatud vastuses on märgitud, et OÜ

Camofex endisele juhatuse liikmele J. Kle on 24.01.2011 väljastatud OÜ Camofex ja OÜ

Castor Inkasso vaheliste lepingute ärakirjad. Seda kinnitab ka taotlusele lisatud J. K

02.03.2012 seletuskiri. Seega on tõendatud, et OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex vahel

24.02.2003 sõlmitud laenuleping, mille vandeadvokaat T. Pilv 14.04.2011 maksuhaldurile

esitas, oli saadud Archivali Group OÜ-st. Kohus pole 17.04.2012 otsuses eelnimetatud tõendi-

tega arvestanud ning kohtu järeldused lähevad esitatud tõenditega vastuollu. Kuivõrd laenule-

pingu hilisem esitamine polnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest,

palus apellant kohtult MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt maksuhalduri otsuse kehtetuks tunnis-

tamist. Kohus on otsuses analüüsinud MKS § 102 lg 1 p 2, ent jätnud selle kohaldamata, mil-

lega kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.

PMTK palus 13.07.2012 vastuses jätta R. R apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja viida-

tud väidetavalt esindussuhte lõppemisest tingitud raskused tõendite hilinemisega esitamisel

pole tõsiseltvõetavad. Kaebaja taotluse uute dokumentide vastuvõtmiseks lahendas kohus

12.03.2012 määrusega ning selgusetuks jääb, millist menetlusnormi kohus kaebaja taotluse

lahendamisel rikkus. Apellant ei ole põhjendanud, millised objektiivsed asjaolud takistasid tal

soovitud tõendite esitamist kohtu määratud tähtajaks 27.02.2012. Kui tal endal oli tõendite

kogumine raskendatud, oleks saanud TsMS § 236 lg 2 alusel taotleda kohtult abi. Riigikohus

on analoogses asjas leidnud, et tähtaja ületamise objektiivseks põhjuseks on vaid sündmus,

mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, ning on järeldanud, et selliseks

põhjuseks ei saa lugeda nt komandeeringut (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-148-06). Arvestades

asjaolu, et apellandi volitatud esindaja esitas menetluskulude taotluse kuni 27.02.2012, võib

eeldada, et kuigi apellandil polnud võimalik oma esindajaga silmast silma kohtuda, säilisid

kõik muud võimalikud suhtluskanalid, sh helistamise ja e-posti kasutamise võimalus. Apellat-

sioonkaebuses esitatud taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks on põhjendamatu, kuna

asjas on vaieldava asjaolu osas juba piisavalt tõendeid kogutud. Samuti esitatakse apellat-

sioonkaebuses laenulepingu saamise asjaoludest sootuks uue versiooni, mille järgi kaebaja

volitatud esindaja T. Pilv sai lepingu mitte otse Archivali Group OÜ-lt, nagu maksuhaldurile

esitatud taotluses ja kohtule esitatud kaebuses väidetakse, vaid hoopis J. K käest, kes omakor-

da olevat selle saanud Archivali Group OÜ-lt. Viidatu tekitab kahtlusi nii kaebaja selgituste

kui ka täiendavalt esitatud dokumentide usaldusväärsuses. Apellandi seisukohad kohtu poolt

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning sellest tuleneva kohtuotsuse põhjendamise ja tõen-

dite hindamise kohustuse rikkumise osas on ainetud. Kohus selgitas, miks kaebaja enda allkir-

jastatud laenulepingut ei saa käsitleda MKS § 102 lg 1 p 2 kohase tõendina või asjaoluna, mis

on kaebajale hilisemalt teatavaks saanud.

07.07.2012 määrusega kaasas ringkonnakohus menetlusse kolmanda isikuna J K, kes toetas

apellatsioonkaebust ning nõustus selles esitatud seisukohtadega, leides täiendavalt, et R. Rle ja

J. Kle vastutusotsuse tegemine on aegunud, samuti toetab maksuhalduri enda praktika üleliig-

se laovaru tasu otsuste ümbervaatamisel vaidlusaluse vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonimenetluses kolmanda isiku esitatud väited maksu määramise aegumisest ei ole

asjassepuutuvad, kuna kaebaja ja kolmanda isiku suhtes tehtud vastutusotsust ei ole tähtaeg-

3-11-1407

6(8)

selt vaidlustatud ning see on kehtiv (so loob õiguslikke tagajärgi) ja täitmiseks kohustuslik

haldusakt.

Taotledes jätkuvalt kaebuse täies ulatuses rahuldamist ja seega ka PMTK 28.09.2009 vastu-

tusotsuse nr 13-1/3798 tühisuse tuvastamist, ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud, miks tuleb

apellandi arvates pidada ebaõigeks maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta haldusaktil tühi-

suse aluste puudumisest. Selliseid põhjendusi ei esitatud ka ringkonnakohtu istungil, kuigi

haldusakti tühisust jätkuvalt väideti. Haldusakti tühisuse alused on nimetatud HMS § 63 lõi-

kes 2, mille järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sel-

lest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime

panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kui kohustused on vastu-

käivad või kui seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Eriseadustes või-

vad sisalduda ka muud haldusakti tühisuse alused, kuid kaebaja ega kolmas isik pole selleko-

hastele normidele viidanud. Kolmanda isiku ja kaebaja väidetu - maksusumma määrati pärast

seadusega sätestatud tähtaja möödumist ning vastutusotsus tehti pärast algse maksukohustuse

adressaadi õigusvõime ja tema maksukohustuse lõppemist (so OÜ Camofex äriregistrist kus-

tutamist) - on vastutusotsuse õigusvastasuse ja tühistamisnõude rahuldamise aluseks, kuid ei

too kaasa vastutusotsuse tühisust, sest kummagi asjaolu puhul pole tegemist HMS § 63 lg 2 p-

des 1-5 nimetatud tühisuse aluseks oleva asjaoluga. Seetõttu on halduskohtu otsus seaduslik ja

põhjendatud osas, millega jäeti rahuldamata kaebus vastutusotsuse tühisuse tuvastamiseks.

Sisuline vaidlus käib jätkuvalt ka PMTK 09.05.2011 otsuse nr 13-7/35-5-1, millega maksu-

haldur jättis rahuldamata kaebaja 14.04.2011 taotluse vastutusotsuse MKS § 102 lg 1 p 2 alu-

sel kehtetuks tunnistamiseks, õiguspärasuse üle. Apellant heidab halduskohtule ette menetlus-

normide rikkumist tõendite kogumisel ning leiab samuti, et kohus on MKS § 102 lg 1 p 2 vää-

ralt kohaldanud. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. HKMS §-s 199 on sätestatud, millise

menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjeks on esimese astme kohtu otsuse tühistamine ning

sellist menetlusnormi olulist rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaebaja väidab eksli-

kult, et menetlusosalistele tõendite esitamiseks antud tähtaega saab kohus mõjuvatel põhjustel

ennistada. Mõjuvate põhjuste korral ennistab kohus seaduses sätestatud tähtaja (HKMS § 71),

kohtu enda määratud menetlustähtaega võib kohus põhistatud avalduse alusel või omal algatu-

sel mõjuval põhjusel pikendada. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et halduskohus

määras 01.02.2012 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ja teha otsus teatavaks

16.03.2012 ning selgitas kaebajale, et soovi korral on tal võimalik esitada täiendavaid taotlusi,

selgitusi ja tõendeid (sh taotlus õigusabikulude kohta) hiljemalt 27.02.2012, mille kohta tuleb

vastustajal esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 05.03.2012. Kohtutoimikus on ka advokaa-

dibüroo Aivar Pilv 06.02.2012 kinnitus 01.02.2012 määruse kätte saamise kohta. Halduskoh-

tus esindasid kaebajat advokaadibüroo Aivar Pilv advokaadid Häli Jürimäe ja Tarmo Pilv ning

viimane esitas 27.02.2012, so 01.02.2012 määrusega antud tähtajal menetluskulude hüvitami-

se taotluse ja kuludokumendid. Advokaadibüroo dokumendid ei sisalda viiteid esindussuhte

lõppemisele ning ka kaebaja ise pole enne 07.03.2012 kohut sellest teavitanud, kuigi taotluse-

le lisatud dokumendi järgi on volituse aluseks olev leping lõpetatud juba 30.01.2012. Taotluse

kohaselt on täiendavate tõendite hilinemisega esitamine tingitud asjaolust, et kaebaja elab

Belgias ja kuni 22.02.2012 viibis ta planeeritud reisil Gruusias. Halduskohus lahendas kaebaja

07.03.2012 taotluse 12.03.2012 määrusega ning tuginedes HKMS § 51 lg-le 4, § 62 lg-tele 1

ja 2 leidis, et kaebaja viidatud põhjused tähtaja ületamist ei vabanda ning piisavalt on tõenda-

tud asjaolud, mida kaebaja soovib täiendavate dokumentidega tõendada. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et kaebaja põhjendused selle kohta, miks tõendite kogumist taotleti

hilinenult, tähtaja ületamist ei vabanda.

Halduskohtu seisukohta, et PMTK jättis 09.05.2011 otsusega õiguspäraselt kaebaja

14.04.2011 taotluse vastutusotsuse MKS § 102 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistamiseks rahul-

3-11-1407

7(8)

damata, ei väära ka apellatsioonimenetluses kogutud tõendid. Kaebaja 14.04.2011 PMTK-le

esitatud taotluse järgi on maksuotsuse muutmist tingivaks tõendiks OÜ Castor Inkasso ja OÜ

Camofex vahel 24.02.2003 sõlmitud laenuleping, mille kättesaamine oli raskendatud, ning

täiendavaks asjaoluks on ka Riigikohtu 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, milles väljen-

dati selgelt, et vastutusotsust ei saa teha pärast juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. Kaebaja

põhjendab maksuhalduri 09.05.2011 otsuse õigusvastasust sellega, et maksuhaldur ei ole võt-

nud arvesse taotluses toodud väiteid selle kohta, et laenulepingu saamine oli pikka aega komp-

litseeritud ja see saadi Archivali Group OÜ-lt ning apellatsioonimenetluses esitatud tõenditega

soovib kaebaja tõendada kõnealuse lepingu saamist Archivali Group OÜ-lt veebruaris 2011.

Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur pole põhjendanud, miks ta ei tunnista vastutusotsust

kehtetuks omal algatusel ega loe vastutusotsust tühiseks.

Nagu eespool ringkonnakohus selgitas, vastutusotsus ei ole tühine ning maksuhaldur jättis

õigesti vastutusotsuse tühisuse tuvastamise taotluse rahuldamata. Samuti ei pidanud maksu-

haldur kaebaja 14.04.2011 taotluse lahendamisel väljuma selle taotluse piiridest ja asuma põh-

jendama, miks seda taotlust kõrvale jättes ei tunnista maksuhaldur vastutusotsust kehtetuks

oma algatusel. Samal põhjusel on asjasse puutumatud kaebaja ja kolmanda isiku apellatsioo-

nimenetluses esitatud väited üleliigse laovaru määramise otsuste kehtetuks tunnistamise kohta.

MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksukohustuse vähendamiseks saab maksuotsust muuta või

kehtetuks tunnistada, kui ilmneb mõni uus maksukohustust mõjutav asjaolu või tõend, mis

maksuotsuse tegemise ajal oli olemas ning mille hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjusta-

tud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Seaduses nimetatud tõendiks või asja-

oluks ei ole kohtuotsus ja selles avaldatud seisukohad õiguse tõlgendamise ja kohaldamise

kohta, mistõttu on ekslik kaebaja arusaam, et maksuhaldur oleks pidanud arvestama Riigikoh-

tu 04.12.2009 otsusega 3-3-1-75-09 kui maksuotsuse muutmist tingiva tõendiga. Arvestades,

et kaasaaitamiskohustust tuleb maksukohustuslasel täita võimalikult ulatuslikult juba maksu-

menetluse läbiviimise ajal, et tagada kõikide maksukohustust vähendada võivate asjaolude

arvesse võtmine maksuhalduri poolt (MKS § 56), tuleb maksukohustuslasel pärast maksuotsu-

se tegemist uut tõendit esitades veenvalt põhjendada, miks ei olnud selle esitamine võimalik

menetluse varasemas faasis ning et selle mitteesitamine ei olnud põhjustatud maksukohustus-

lase enda tahtlikust või hooletust käitumisest. Maksuhalduri väitel OÜ Camofex maksumenet-

luses ega vastutusotsuse tegemise menetluses ei ole OÜ Camofex endised juhatuse liikmed J.

K ja R. R kordagi öelnud, et osaühingust välja viidud raha on kasutatud mh ka OÜ-lt Castor

Inkasso võetud laenu tagastuseks. Maksuhaldur selgitas vaidlusaluses 09.05.2011 otsuses pii-

savalt selgelt ja arusaadavalt, miks ta ei pea kaebaja 14.04.2011 taotluses viidatud laenulepin-

gu varasema esitamise võimaluse puudumist usutavaks, ning maksuhalduri seisukohta pole

kaebaja kummutanud. Kuna kõnealuse 24.02.2003 lepingu üheks pooleks on OÜ Camofex ja

osaühingu tolleaegsete seaduslike esindajatena kaebaja ja kolmas isik allkirjastasid lepingu,

siis ei saa selle dokumendi näol olla tegemist uue tõendiga, millest kaebaja alles pärast vastu-

tusotsuse tegemist teada sai. Maksuhaldurile esitatud taotluses, kaebuses ega apellatsioonkae-

buses ei ole kaebaja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, miks OÜ Camofex maksumenetlu-

ses või hiljemalt vastutusotsuse tegemise menetluses maksuhaldurit väidetavalt maksukohus-

tust vähendava tõendi olemasolust ei teavitatud. Kolmanda isiku väide, et kuna tehinguid oli

palju, võis see konkreetne leping ununeda, viitab maksukohustuslase hooletusele ja kaasaai-

tamiskohustuse rikkumisele.

Samuti on PMTK otsuses piisava põhjalikkusega selgitatud, millel põhineb maksuhalduri

kahtlus, et OÜ Camofex võõrandamisel dokumente üle ei antud ja tõenäoline on, et kõnealune

laenuleping on kogu aeg olnud OÜ Camofex endiste juhatuse liikmete, so kaebaja ja J. K val-

duses. Kaebaja esitatud täiendavad dokumendid maksuhalduri kahtlusi ei kummuta. Advo-

kaadibüroo Aivar Pilv 03.06.2009 ja 04.06.2009 taotlustes OÜ-le Castor Inkasso (mis oli juba

3-11-1407

8(8)

2008 lõpus äriregistrist kustutatud) on palutud väljastada J. K ja OÜ-d Camofex puudutavad

dokumendid ilma konkreetset dokumenti nimetamata. Kaebaja ja J. K selgitused kõnealuse

lepingu OÜ Castor Inkasso dokumendihoidjalt kättesaamise asjaolude kohta on ebajärjepide-

vad, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kui 14.04.2011 taotluses ja kaebuses väideti, et le-

pingu OÜ-st Archivali Group sai kaebaja esindaja, kelleks oli adv T. Pilv, siis apellatsiooni-

menetluses väidetakse, et selleks isikuks oli J. K, kes dokumendihoidjalt saadud lepingu ad-

vokaadile edastas. J. K väitis 02.03.2012 halduskohtule esitatud selgituses, et kuna OÜ Castor

Inkasso likvideerija I. L ei väljastanud laenulepingut T. Pilvele, siis OÜ Camofex endise juha-

tuse liikmena pöördus ta 2011 alguses ise Archivali Group OÜ-sse. Ringkonnakohtu istungil

selgitas aga J. K, et ta ise dokumendihoidja poole ei pöördunud, vaid pöördus I. L poole, kuid

OÜ-s Archivali Group käis ise lepingul järel. OÜ Archivali Group 05.03.2012 kirjast nähtub,

et konfidentsiaalsuse tagamiseks väljastatakse ärakirju vaid likvideerija volikirja alusel. Samas

I. L volikirjale pole üheski selgituskirjas ega dokumendis viidatud ning volikirja pole ka koh-

tule esitatud. Archivali Group OÜ poolt 05.03.2012 R. Rle ja 16.11.2012 J. Kle saadetud vas-

tused sisaldavad vastukäivaid selgitusi J. Kle väljastatud dokumentide kohta, kusjuures

05.03.2012 kirjas pole kõnealust laenulepingut üldse nimetatud. Ringkonnakohtu hinnangul

dokumendihoidja vastuskirjad kaebajale ja kolmandale isikule ei kinnita ega lükka ümber

kaebaja väidet laenulepingu saamisest OÜ-st Archivali Group. Samuti märgib ringkonnako-

hus, et Archivali Group OÜ poole pöördumised ja väidetavalt sealt ka taotletud lepingu saa-

mine ei tee olematuks fakti, et kaebaja sai lepingust teada juba selle sõlmimisel, samuti ei vä-

lista see, et sama dokument või selle koopia võis OÜ Camofex endiste juhatuse liikmete endi

valduses olla.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi ning tema poolel oleva kol-

manda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg-te 1 ja 7 alusel nende endi kanda.

Silvia Truman

Kaire Pikamäe

Oliver Kask