3-11-2667/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2667 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.12.2011. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2011. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 13.11.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes kaebaja põhjendamatult kartseris hoidmises. Kaebuse kohaselt on kaebajat viimased kolm ja pool aastat õigusvastaselt hoitud kartseris ning lisakaristusena on ta jäetud ilma õigusest õppida, käia kirikus, töötada, tegeleda spordiga jne. Kartserikambris hoidmisega on kahjustatud kaebaja tervist, kuna kartserikambris on külm ja kaebaja on sunnitud lamama külmal betoonil.

2. Tartu Halduskohtu 05.12.2011. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse perspektiivituse tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad A. Streltsovi kaebusel eduväljavaated, kuna kaevatav tegevus ei saanud ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Vangla poolt esitatu tõendab, et kaebaja ei ole kogu aeg kartseris viibinud. A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja ja sagedane kaebaja, kes on korduvalt vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristusi ning ei ole tuvastatud, et teda oleks kolm ja pool aastat õigusvastaselt ja põhjendamata kartseris hoitud. Kaebaja on ise oma käitumisega viinud end olukorda, kus tema õigused on piiratud ja tal tuleb korduvalt kartseris viibida. Vanglas kinnipidamise ja kartserikaristuse kandmisega kaasnevad paratamatult ebameeldivused.

2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. A. Streltsov esitas 13.12.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 05.12.2011. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega saata asi menetlusse võtmiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus käsitlenud kaebust ebaõigesti. Viru Vangla kartseri tingimused on õudsed ja ebainimlikud. Kaebuse olemus seisnes küsimuses, miks võib vastustaja ühe käskkirjaga määrata kaebajale mitme ööpäevase kartserikaristuse. Vastustaja rikub põhimõtet, et ühe teo eest ei või korduvalt karistada, kuna lisaks kartserisse paigutamisele määratakse täiendavaid karistusi, näiteks päevaseks ajaks madratsi äravõtmine, käekella, kalendri jm esemete mittelubamine.

4. Viru Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on määruskaebus alusetu ning vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 05.12.2011. a määruses väljatooduga. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel on lubatav määrata ühe rikkumise eest kartserisse paigutamine rohkem kui üheks ööpäevaks. Kartseris viibimisega kaasnevad VangS-st ja vangla sisekorraeeskirjast tulenevalt täiendavad piirangud võrreldes tavakambris viibimisega. Kaebaja viidatud piirangud ei ole käsitletavad eraldiseisva karistusena, vaid osana kartserikaristuse režiimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, sest halduskohus on esitatud kaebuse põhjendatult tagastanud HKMS vr § 11 lg 31 p 5 alusel.

6. Esitatud kaebuses palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mis seisnes kaebaja väidetavalt põhjendamatult kartseris hoidmises viimase kolme ja poole aasta jooksul ning õigusvastaste lisakaristuste kohaldamises – kartseris olles ei ole ta saanud õppida, käia kirikus, töötada, tegeleda spordiga jne. Kartserikambris hoidmisega on kahjustatud ka kaebaja tervist, kuna kartserikambris on külm ning madratsid võetakse päevaks ära ja lavatsit ei saa ka päeval kasutada.

7. VangS § 63 lg 1 p 4 alusel on lubatud ühe rikkumise eest kinnipeetav kartserisse paigutada ka rohkemaks kui üheks ööpäevaks korraga. Seega ei ole õigusvastane vangla tegevus, kui ühe käskkirjaga määratakse kinnipeetavale mitme ööpäeva pikkune kartserikaristus. VangS ei takista samuti määratud kartserikaristusi täide viimast üksteise järel. Kartseris viibimisega kaasnevad VangS-es (nt § 651) ja vangla sisekorraeeskirjas (nt §-d 7 lg 4 ja 60) ka täiendavad piirangud võrreldes tavakambris viibimisega, kambri sisustusega jne ning seetõttu on kaebaja poolt viidatud piirangud tulenenud just sellest, et ta on distsiplinaarkaristuse kandmiseks paigutatud kartserisse ja need ei ole käsitatavad eraldiseisva karistusena lisaks juba määratud distsiplinaarkaristusele.

Lisaks sellele nähtub toimiku materjalidest (tl 11-159, et A. Streltsov on vanglas süstemaatiline distsipliinirikkuja, kellele on ka viimastel aastatel määratud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi ning kuna tema toime pandud rikkumised on enamasti olnud rasked, on kaebajale enamasti määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine. Kui vangla on leidnud, et kaebajale määratud kartserikaristused ei ole olnud määratud õiguspäraselt, tunnistas vangla 17.09.2010 nr 6-3/2018-D ja 27.04.2011 nr 6-3/1073-D käskkirjad ise kehtetuks ning vangla on alusetult kartseris viibimisega tekkinud kahju vastavalt senisele kohtupraktikale A. Streltsovile ka hüvitanud (tl 10). Kui teised A. Streltsovile määratud kartserikaristused on jõus, siis ei ole nende määramist alust õigusvastaseks pidada, samuti

3 nagu kehtivate karistuse määramise käskkirjade alusel kaebaja kartserisse paigutamist üldiselt. Seega on ebaõige A. Streltsovi väide, et teda on kolm ja pool aastat põhjendamatult kartseris hoitud. See väide ei ole õige ka seetõttu, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole A. Streltsov viibinud kolm ja pool aastat järjest kartserikambris. A. Streltsov on viibinud nii kartseris kui ka vangla tavaosakonnas, samuti teistes vanglates ning arestimajades. Mis puudutab väidet, et kartserikambris oli kogu aeg külm ja sooja oli seal vaid kuni +3 kraadi, siis selle kummutamiseks on vangla esitanud finants-ja majandusosakonna peaspetsialisti 28.11.2011. a õiendi kambri nr 1289 mõõtmistulemuste kohta, milles kaebaja alates 15.10.2011 kartserikaristust kandis ja õiendis kirjeldatud mõõtmistulemuste kohaselt on seal temperatuur püsinud vahemikus +21,1 kuni 21,8°C.

8. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigustatult esitatud tuvastamiskaebuse tagastanud ja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu seisukohtade ümberlükkamiseks.

Agu Timmi Tiit Lõhmus Maili Lokk