2-11-17865/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-17865

1(6)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-17865 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Viktor Vorobjovi vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 153,39 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood: CH-020.3.020.910-7; aadress: XXX) Hageja esindaja: Intrum Justitia AS Dagne Niit (lepinguline esindaja) Kostja: Viktor Vorobjov (IK 35703102256) Kostja esindaja: Liudmila Zueva (seaduslik esindaja) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Viru Maakohtu 18. aprilli 2012 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-11-17865 kirjeldava ja põhjendava osaga.

2. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 18. aprilli 2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-17865 osa.

3. Hagi rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista Viktor Vorobjovilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 39 senti.

5. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses Viktor Vorobjovi kanda.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-11-17865

2(6)

Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 153,39 eurot, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Täiendav otsus

Viru Maakohtu 18. aprilli 2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-17865 rahuldas kohus hagi osaliselt ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

Kohus täiendab Viru Maakohtu 18. aprilli 2012 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-11-17865 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 18. aprilli 2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-865 osa.

ASJAOLUD

2-11-17865

3(6) Hagiavaldus ja hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 01. veebruaril 2007 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi teel. Laenuandja andis kostjale laenu tagastamise tähtajaga 16. veebruar 2007. Laenuandja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kuna kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud, edastas hageja 02. aprillil 2007 kostjale meeldetuletuskirja.

Hageja on arvestanud rahalise kohustuse täitmata jätmise eest viivist määras 0,25% päevas alates 17. veebruarist 2007 põhinõudelt 153,39 eurot. Kokku moodustab viivis 153,39 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 153,39 eurot ja viivis 153,39 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja väitel on laenuleping sõlmitud mobiiltelefoni tekstisõnumi teel ning kostjale on laenusumma üle kantud. Hageja on kostjale edastanud meeldetuletuskirjad kostja poolt laenutaotluses märgitud aadressile 23. märtsil 2007 ning kordvalt 13. aprillil 2007 ja 03. mail 2007.

Hageja ei nõustu kostja vastuväitega nõude aegumise kohta. Hageja väitel kohustus kostja laenu tagastama 16. veebruariks 2007 ja seega hakkas tehingust tulenev kolme aastane aegumistähtaeg kulgema 17. veeruarist 2007. Hageja esitas 12. veebruaril 2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille tagajärjel aegumine peatus. Kohus tegi maksekäsu kiirmenetluses 21. juulil 2010 määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, hageja sai kohtumääruse kätte 18. märtsil 2011. Hageja esitas 12. aprillil 2011, s.o enne kohtumääruse kättesaamisest 30 päeva möödumist, hagi kohtule. Hageja leiab, et hageja nõude aegumine on katkematult peatunud alates 12. veebruarist 2010 ning seetõttu ei saa hageja nõudele kohaldada aegumist.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: laenutaotluse info (t.l.- 4, tõlge t.l.-78); maksekorraldus (t.l.-5, tõlge t.l.-79); laenulepingu üldtingimused (t.l.-6-9); nõuete loovutamise leping (t.l.-10-15); meeldetuletuskiri (t.l.-16); võlateatis (t.l.-70); viimane hoiatus (t.l.- 71); menetluse andmed (t.l.-72).

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on hageja nõue aegunud. Kostja leiab, et kui hageja nõue muutus sissenõutavaks 17. veebruaril 2007, siis tehingust tuleneve nõude aegumistähtaeg kolm aastat lõppes enne hagiavalduse esitamist, s.o enne 15. aprilli 2011. Hagiavaldusest ei selgu, et aegumine oleks peatunud või katkenud. Kostja palub hageja nõude osas kohaldada aegumist.

Kostja esitas vastuväite, et tema ei ole laenulepingut sõlminud ega laenu saanud. Kostja ei olnud enne kohtumenetlust laenust teadlik. Kostja ei ole hagejalt kirjalikke teateid saanud.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks kohtule tõendeid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 153,39 eurot ja viivis 153,39 eurot.

2-11-17865

4(6) Kostja hagi õigeks ei võta.

Aegumine

Kostja esitas vastuväite, et hageja nõue on aegunud.

Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumine peatus kohtumenetluse ajaks.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

Vaidlust ei ole, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 17. veebruarist 2007 (t.l.-4, tõlge t.l.- 78). Menetluse andmete väljatrükist (t.l.-72) selgub, et hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12. veebruaril 2010, s.o enne kolme aastase aegumistähtaja möödumist. Kohus on teinud avalduse rahuldamata jätmise määruse 21. juulil 2010 ja määrus on hagejale kätte toimetatud 18. märtsil 2011. Hagi on esitatud kohtule 15. aprillil 2011 (t.l.-1), s.o enne 30 päeva möödumist maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest. Hagi on kostjale seaduslikule esindajale kätte toimetatud 22. novembril 2011 (t.l.-51).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2, aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Lähtuvalt TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3, aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 483 lg 6, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte.

Kohus jõuab järeldusele, et nõude aegumine on peatunud alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 12. veebruarist 2010 ning aegumise peatumine ei ole lõppenud.

Kohus leiab, et hageja nõude osas ei saa kohaldada aegumist.

Põhivõlgnevus

Hageja väitel on kostja saanud laenu tähtajaga kuni 16. veebruar 2007 ning tagastatav summa moodustab 153,39 eurot.

Kostja väitel ei ole ta laenulepingut sõlminud ega laenu saanud.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

2-11-17865

5(6)

Vastavalt laenutaotluse infole (t.l.-4, tõlge t.l.-78) on kostja esitanud 01. juulil 2007 laenutaotluse nr 42124 kokku 2000 krooni saamiseks, laenusummale lisandub käsitluskulu 400 krooni. Laenutaotlusel on taotluse esitaja andmed identsed kostja andmetega, s.o isikukood ja rahvastikuregistri aadress (t.l.-35), märgitud on ka kostja pangakonto number. Laenu tagasimakse tähtaeg on 16. veebruar 2007. Maksekorraldusest (t.l.-5, tõlge t.l.-79) selgub, et kostja pangakontole on 01. veebruaril 2007 laenuandja poolt kantud summa 2000 krooni.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on saanud laenu, tagastamise tähtajaga 16. veebruar 2007, kokku 2000 krooni, millele lisandub laenu käsitluskulu 400 krooni vastavalt laenulepingu üldtingimuste (t.l.-6-9) p 6.1. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laenu tagastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2400 krooni ehk 153,39 eurot.

Viivis

Hageja palub välja mõista kostjalt viivis rahalise kohustuse täitmata jätmise eest määras 0,25% päevas alates 17. veebruarist 2007 põhinõudelt 153,39 eurot. Kokku moodustab viivis 153,39 eurot.

Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus ei tuvastanud, et laenulepingu sõlmimisel oleks pooled kokku leppinud hageja poolt märgitud viivisemääras 0,25% päevas. Laenulepingu üldtingimuste (t.l.-6-9) p 7.3. ja p 8.1 kohaselt on laenutaotleja kohustatud tasuma maksetega hilinemise eest viivist alates laenu tagastamise tähtpäevast kuni maksmisele kuuluva summa täieliku laekumiseni; p 8.3 kohaselt on viivise määraks võlaõigusseadusega lubatud maksimaalne määr.

Kohus järeldab, et laenulepingu sõlmimisel lepingupooled viivise määras 0,25% päevas kokku ei leppinud ja seega kohaldub laenulepingule VÕS § 94 märgitud viivisemäär.

Lähtuvalt VÕS § 94, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kohtule esitatud viivise arvestusest ei selgu, millise perioodi eest on hageja viivist arvutanud ning seega ei ole kohtul endal võimalik ebapiisavate andmete tõttu viivist välja arvutada.

2-11-17865

6(6)

Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud ning seega tuleb viivise nõue jätta rahuldamata.

Hagi lahendamine

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 153,39 eurot. Viivise nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hagi hind

Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 153,39 eurot ja viivis 153,39 eurot.

Lähtuvalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi esitamise ajal 15. aprillil 2011 kehtinud TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/ ning vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis.

Hageja põhinõue on 153,39 eurot ja seega hagihind moodustab 153,39 eurot.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik