3-12-14/60 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-14 Haldusasi E L kaebus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Kutsekomisjoni 10.10.2011 otsuste tühistamiseks ning eksamitaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E L apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 02.10.2012 Menetlusosalised Kaebaja E L, esindaja vandeadvokaadi abi Rait Ratasepp Vastustaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, esindajad advokaat Aarne Akerberg, Tiia Redi ja Martin Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E L apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-14 osas, millega E Llt mõisteti Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu kasuks välja menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 3. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-12-14

2(15) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (edaspidi ka EKHÜ) üldkoosolek kiitis 12.11.2010 otsusega heaks näidistööde juhendi (I kd tl 49), kutsekompetentsuse hindamise korra (I kd tl 174 pöördel – 175), kinnisvara hindajate täiendõppe alused ja korra (I kd tl 46-48, edaspidi ka täiendõppe kord), kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise korra (I kd tl 33-39, edaspidi ka auditeerimise kord) ja kutse andmise korra (üldkoosoleku protokoll, I kd tl 69-73).

Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu (edaspidi ka EKGK) kinnitas 15.12.2010 otsusega nr 10 kutse andmise korra hindaja assistendi, kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutsetele (I kd tl 40-45, edaspidi kutse andmise kord).

2. E L esitas 03.10.2011 EKHÜ Kutsekomisjonile avaldused kutsekvalifikatsiooni taastõendamiseks ja kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.

03.10.2010 e-kirjaga (I kd tl 9) teavitati kaebajat tema 03.10.2011 avaldustes esinevatest puudustest ning anti nende kõrvaldamiseks aega kuni 05.10.2011. Puudustena toodi esile järgmised asjaolud: puuduvad täiendõppe läbimist tõendavate dokumentide koopiad vastavalt täiendõppe korrale (kutse andmise korra p 5.3.6); puuduvad eksperthinnangute näidised – minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile (kutse andmise korra p 5.3.7); puuduvad kahe spetsialisti kinnitused taotleja kompetentsuse kohta vastavalt kutse andmise korra p-le 5.3.8.

Vastuseks esitas kaebaja 04.10.2011 EKHÜ-le kolm näidistööd ja kahe spetsialisti kinnitused ning märkis, et täiendõppe kord ja näidistööde juhend on EKGK poolt kinnitamata. Kuna kõik kutse andmise asjaolud peavad sisalduma kutse andmise korras, on kaebajale esitatud nõuded alusetud (I kd tl 9).

3. EKHÜ Kutsekomisjon tegi 10.10.2011 kolm otsust, millega ei lubatud kaebajat kutsekompetentsuse hindamisele 2011. a sügisel.

3.1. Kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutsekvalifikatsiooni andmise taotluste suhtes tehtud otsuseid (I kd tl 15-18) põhjendati järgmiselt. 3.1.1 Kutse taotleja peab vastavalt taotletavale kutsetasemele tähtajaks esitama kõik kutse andmise korras nimetatud dokumendid. EKHÜ teavitas 03.10.2011 kaebajat, et kutse taotlemiseks esitatud dokumendid on puudulikult komplekteeritud, ning andis puuduste kõrvaldamiseks, sh täiendavate dokumentide ja andmete esitamiseks tähtaja 05.10.2011.

3-12-14

3(15) 3.1.2 EKHÜ teavitas, et esitamata on täiendõppe läbimist tõendavate dokumentide koopiad. Kutse andmise korra p 5.3.6 kohaselt peab kutse esmataotleja esitama täiendõppe läbimist või varasemat kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad vastavalt täiendõppe korras sätestatule. Vastavalt täiendõppe korra p-le 3.2 on Kutsekomisjonil õigus nõuda kutse taotlejalt asjakohaseid tõendavaid dokumente, mis võimaldavad Kutsekomisjonil kontrollida esitatud andmete õigsust, vastavust täiendõppe eesmärgile ja täiendõppe läbimist täiendõppe korras sätestatud mahus ja tingimustel. Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks kaebaja täiendavaid andmeid ja dokumente ei esitanud. 3.1.3 EKHÜ teavitas, et esitamata on eksperthinnangute näidised. Kutse andmise korra p 5.3.7 kohaselt peab kutse esmataotleja esitama eksperthinnangute näidised (minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile), mis peavad võimaldama hinnata taotleja vastavust taotletavale kutsetasemele. Kaebaja poolt 05.10.2011 esitatud näidistööd ei vasta nõuetele. Eramuga kinnistu Saare 12 eksperthinnangus puudub viide tellimuslepingule, parima kasutuse analüüs hinnatava objekti kohta, ülevaade majanduslikust taustsüsteemist, hindamiskuupäev ja väärtuskuupäev, laiem võrdlusbaas. Kinnistu Punaoja ekspertarvamus ei vasta EVS 875 eksperthinnangule kehtestatud nõuetele. Vastavalt näidistööde juhendile tuleb kutse taotlemisel esitada eksperthinnangute näidised EVS 875 standardite nõuetele vastavas eksperthinnangu vormis. Korteriomandi Fr Tuglase 13-19 eksperthinnangus puudub viide tellimuslepingule. Kutsetaseme taotlemisel tuleb esitada minimaalselt 3 eksperthinnangut spetsialiseerumisega eluotstarbelisele varale. Taotleja esitatud kolmest näidistööst vastasid ainult kaks eksperthinnangu vorminõuetele ning neist kahest ühes (Saare 12) esines olulisi puudusi võrreldes EVS 875 nõuetega. Ekspertarvamus ei ole käsitletav eksperthinnanguna ning ei vasta EVS 875 eksperthinnangute sisuja vorminõuetele. 3.1.4 EKHÜ teavitas, et esitamata on kahe spetsialisti kinnitused taotleja kompetentsuse kohta. Kutse andmise korra p 5.3.8 näeb ette, et kui kutse taotleja ei ole EKHÜ liige, siis peab ta esitama vähemalt kahe spetsialisti (kutselise hindaja, EKHÜ liikme, riigi või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnituse taotleja kompetentsuse kohta. Kaebaja poolt 05.10.2011 esitatud üks kinnitustest (maakler K. Väljaots) ei vasta kutse andmise korras esitatud nõuetele. Taotleja kompetentsust saab kinnitada spetsialist, kelle pädevuses on varade hindamine. Maakleri pädevuses ei ole varade hindamine.

3.2. Vara hindaja kutsekvalifikatsiooni taastõendamise taotluse suhtes tehtud otsust (I kd tl 19- 20) põhjendati järgmiselt. 3.2.1 Taotlus ei vasta Kutse andmise korras sätestatud nõuetele. Kutse taotleja peab vastavalt taotletavale kutsetasemele tähtajaks esitama kõik kutse andmise korras nimetatud dokumendid. EKHÜ teavitas 03.10.2011 kaebajat, et kutse taastõendamiseks esitatud dokumendid on puudulikult komplekteeritud, ning andis puuduste kõrvaldamiseks, sh täiendavate dokumentide ja andmete esitamiseks tähtaja 05.10.2011. 3.2.2 EKHÜ teavitas, et esitamata on auditeerimise läbimist tõendav dokument. Kutse andmise korra p 5.2.3 alusel on auditeerimise läbimine auditeerimise korras sätestatud tingimustel kutse taastõendamisel üheks kohustuslikuks nõudeks. 3.2.3 EKHÜ teavitas, et esitamata on täiendõppe läbimist tõendavate dokumentide koopiad. Kutse andmise korra p 5.2.4 kohaselt on taastõendajale üheks esitatavaks nõudeks täiendõppe nõuete täitmine vastavalt täiendõppe korrale. Vastavalt täiendõppe korra p-le 3.2 on Kutsekomisjonil õigus nõuda kutse taotlejalt asjakohaseid tõendavaid dokumente, mis

3-12-14

4(15) võimaldavad Kutsekomisjonil kontrollida esitatud andmete õigsust, vastavust täiendõppe eesmärgile ja täiendõppe läbimist täiendõppe korras sätestatud mahus ja tingimustel. 3.2.4 Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks kaebaja täiendavaid dokumente ja andmeid ei esitanud. Dokumentide menetlemise korra p 7.1.3 alusel on Kutsekomisjonil õigus jätta avaldus läbi vaatamata, kui taotleja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

4. Kaebaja esitas otsuste peale 21.11.2011 vaided (I kd tl 21-24), milles paluti EKHÜ Kutsekomisjoni 10.10.2011 otsused tühistada ja kohustada Kutsekomisjoni kaebaja eksamitaotlusi uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis, et temalt nõutakse alusetult auditeerimise läbimist tõendava dokumendi esitamist, sest auditeerimise kord ei kehti, kuna on EKGK poolt kinnitamata. Kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras, mille kinnitamine on EKGK ainupädevuses. Samal põhjusel ei oma täiendõppe kord õiguslikku jõudu, mistõttu ka selle korra järgimise nõudmine ning eksamitele lubamise eeltingimuseks seadmine on õigusvastane. Ka näidistööde juhendile tuginemine on eeltoodud põhjusel lubamatu.

5. EKHÜ juhatuse 30.11.2011 vaideotsusega (I kd tl 26-29) jäeti vaided rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtvalt järgmiselt. 5.1 Kutseseaduse (KutS) § 12 lg 1 p 2 kohaselt korraldab kutse andja kutsekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise. Nimetatud normi alusel on EKHÜ kutse andjana välja töötanud täiendõppe korra, auditeerimise korra ja näidistööde juhendi, mis on heaks kiidetud EKHÜ üldkoosoleku 12.11.2010 otsustega. KutS ei sätesta, et need dokumendid tuleks esitada kinnitamiseks kutsenõukogule, ega seda, kes ja kas üldse peaks need kinnitama või heaks kiitma. Mittetulundusühingute seadusega on kooskõlas nende heakskiitmine EKHÜ kõrgeima organi - üldkoosoleku - poolt. Kui seadusandja tahe oleks ka KutS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentide kinnitamine kutsenõukogu poolt, siis oleks seadus ette näinud kutse andja kohustuse esitada need dokumendid kutsenõukogule ja kutsenõukogu ülesande need kinnitada, nagu see on ette nähtud kutse andmise korra puhul. Seega on täiendõppe kord, auditeerimise kord ja näidistööde juhend kehtivad dokumendid, millest Kutsekomisjon sai juhinduda ja pidigi juhinduma. Korrad kehtivad kõigile kutset taotlevatele isikutele nende EKHÜ liikmelisusest sõltumata. 5.2 Kutse andmise korra p 5.2.3 näeb ette eksamile pääsemise eeldusena auditeerimise läbimise auditeerimise korras sätestatud tingimustel vähemalt rahuldavale tulemusele, kutsealasele vestlusele pääsemiseks vähemalt heale tulemusele. Kutse andmise korra p 5.4.6 näeb ette kutse taastõendamiseks auditeerimise läbimist tõendava dokumendi esitamise. Isegi kui kaebaja asus ekslikule seisukohale, et auditeerimise kord ei kehti, ei saanud ta sellest järeldada, et automaatselt ei kehti ka kutse andmise korra p-d 5.2.3 ja 5.4.6. Auditeerimise korra puudumise korral oleks kutse andmise korras olevate lünkade tõlgendamine EKHÜ Kutsekomisjoni pädevuses. 5.3 Kutse andmise korra p 5.1.1.2 sätestab kutse esmataotlejale nõudeks kutse andja poolt tunnustatud täiendõppe läbimise vastavalt täiendõppe korrale. Kutse andmise korra p 5.2.4 sätestab sama nõude taastõendajale. Kutse andmise korra p 5.3.2 sätestab kutse esmataotlejale täiendõppe loetelu esitamise kohustuse. Kutse andmise korra p 5.4.2 sätestab sama nõude taastõendajale. Isegi kui kaebaja asus ekslikule seisukohale, et täiendõppe kord ei kehti, ei saanud ta sellest järeldada, et automaatselt ei kehti ka kutse andmise korra p-d 5.1.1.2, 5.2.4,

3-12-14

5(15) 5.3.2 ja 5.4.2. Täiendõppe korra puudumise korral oleks kutse andmise korras olevate lünkade tõlgendamine EKHÜ Kutsekomisjoni pädevuses. 5.4 Kutse andmise korra p 5.3.7 sätestab kutse esmataotlemisel kohustuse esitada eksperthinnangute näidised (minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile). Isegi kui kaebaja asus ekslikult seisukohale, et näidistööde juhendile tuginemine on lubamatu, siis ei saanud ta sellest järeldada, et automaatselt ei kehti ka kutse andmise korra p-s 5.3.7 toodud kohustus esitada vähemalt 3 eksperthinnangute näidist. Isegi näidistööde juhendi puudumisel oleks EKHÜ Kutsekomisjonil võimalik hinnata eksperthinnangute näidiste nõuetele vastavust. Kaebaja ei saanud eeldada, et EKHÜ Kutsekomisjon aktsepteerib standardile EVS 875 mittevastavat näidistööd. 5.5 Vaidlustatud otsuseid on põhjendatud ka asjaoluga, et kaebajal on esitamata kutse andmise korra p-s 5.3.8 nõutud vähemalt kahe spetsialisti (kutselise hindaja, EKHÜ liikme, riigivõi kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnitus taotleja kompetentsuse kohta, sest üks kinnitustest ei vasta maakleril varade hindamise pädevuse puudumise tõttu nõuetele. Kaebaja ei ole selles osas otsuseid vaidlustanud ega põhjendanud, miks tema puhul ei peaks kutse andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud nõue kehtima. Kutse andmise korra kehtivust kaebaja ei vaidlusta. Seega ei saaks otsuste, millega lahendati kaebaja taotlused vara hindaja kutsekvalifikatsiooni andmiseks ja kinnisvara hindaja kutsekvalifikatsiooni andmiseks, peale esitatud vaideid rahuldada ka siis, kui eeldada vaietes toodud põhjenduste õigsust.

6. E L esitas 02.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse EKHÜ Kutsekomisjoni 10.10.2012 otsuste tühistamiseks ja kaebaja eksamitaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. 6.1 Vastustaja lähtus otsuste tegemisel alusetult auditeerimise korrast ning nõudis auditeerimise läbimist tõendava dokumendi esitamist. Ka jäeti kaebaja ebaõigesti taastõendamise hindamisele lubamata, kuna ta ei olnud läbinud kutse andmise korra p 5.3.2 alusel auditeerimise korraga ettenähtud auditeerimist. Ebaõige on seisukoht, et auditeerimise korra EKGK poolt kinnitamine pole nõutav. Kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras KutS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 p 8), mille kinnitamine on EKGK ainupädevuses (KutS § 9 lg 2 p 4). Järelikult on auditeerimise korra kehtivuse formaalseks tingimuseks selle kinnitamine EKGK poolt. Lisaks KutS § 16 lg 2 p-le 8 toetab seda seisukohta ka KutS § 12 lg 1 p 2, mis määratleb kutse andja pädevusena juhendite jm kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise. Dokumendi väljatöötamise all saab ja tuleb mõista üksnes dokumendi koostamist ning sellest dokumendi kinnitamise õiguse tuletamine on meelevaldne. Vaideotsuses on asutud ebaõigele seisukohale, et KutS ei kohusta EKHÜ-d esitama auditeerimise korda (nagu ka täiendõppe korda, näidistööde juhendit vms) EKGK-le kinnitamiseks. Kaebaja ei jaga EKHÜ ekslikku seisukohta, et eelnimetatud kordade väljatöötamine ja heakskiitmine on EKHÜ pädevuses. Kui seadusandja oleks soovinud kordade heakskiitmise anda kutse andja pädevusse, oleks see sõnaselgelt seaduses ka sätestatud. Kaebaja positsiooni toetab KutS regulatsioon. Näiteks on KutS § 16 lg-ga 1 ette nähtud, et kutse andmise korra töötab välja kutse andmise õigust taotlev organ ja kinnitab kutsenõukogu. 6.2 Isegi kui nõustuda seisukohaga, et EKGK-l on õigus delegeerima auditeerimise korra kinnitamine EKHÜ-le, ei ole auditeerimise kord kehtiv, kuna see on vastu võetud enne kutse andmise korra kinnitamist EKGK poolt. See on võrreldav nt sellise õigustühise olukorraga, kus täitevvõim on asunud määrusega kehtestama seaduses sisalduvat üldkorda tehniliselt täpsustavat korda enne, kui seadus ja selles sisalduv täitevvõimu tegutsemise (s.o määruse

3-12-14

6(15) andmise) aluseks olev volitusnorm on vastu võetud ja jõustunud. Samuti peavad mistahes õiguste edasi delegeerimisel olema järgitud delegeerimise formaalsed nõuded, st lisaks volitusnormi kehtivusele ja jõustumisele peab volitusnormist tulenema volituse täpne sisu ja selle adressaat. Ka need nõuded on eeltoodud hüpoteetilise olukorra puhul täitmata. 6.3 Arusaamatu on vaideotsuse järeldus, et isegi kui kõnealused korrad ja juhendid ei kehtiks, ei saanud kaebaja järeldada, et ka kutse andmise korra punktid 5.1.2, 5.2.3, 5.2.4, 5.3.2, 5.4.2 ja 5.4.6 ei kehti. EKHÜ arvates oleks kordade ja juhendite puudumise korral EKHÜ-l õigus kutse andmise korras esinevad lüngad tõlgendamise abil täita. Olukorras, kus EKHÜ heaks kiidetud korrad ja juhendid ei kehti, on kutse andmise korra punktid sisutühjad ning EKHÜ poolt nende sisustama asumine nn tõlgendamise kaudu oleks sisuliselt kutse andmise korra muutmine/täiendamine. Kutse andmise korra täiendamine, muutmine, tühistamine, uue kehtestamine on aga EKGK ainupädevuses. 6.4 Kaebaja kõigi kolme avalduse rahuldamata jätmise ühe põhjusena tõi EKHÜ välja täiendõppe korraga sätestatud nõuete mittejärgimise. Sarnaselt auditeerimise korrale ei oma täiendõppe kord õiguslikku jõudu ning selle järgimise nõudmine ja eksamitele lubamise eeltingimuseks seadmine on õigusvastane. Ka näidistööde juhendile tuginemine on ülaltoodud põhjustel lubamatu. Pealegi on näidistööde juhend EKHÜ üldkoosoleku otsuse kohaselt üksnes soovituslik dokument. 6.5 Ka enne 01.01.2008 kehtinud KutS § 6 lg 2 p 1 kohaselt oli kutsenõukogu ülesandeks muu hulgas kutsestandardite ja muude antud kutseala kehtivate nõuete kinnitamine. 01.01.2008 kehtima hakanud KutS seletuskirja kohaselt põhimõttelisi muudatusi kutsenõukogu tegevuse eesmärgi ja ülesannete kirjelduses seni kehtinud KutS §-ga 6 võrreldes ei tehtud. Selline seadusandja tahe on väljendatud ka kehtivas KutS regulatsioonis, nimetades EKHÜ kui kutse andja ülesandena üksnes kutse andmiseks vajalike dokumentide (sh kordade ja juhendite) väljatöötamise korraldamist. Seda seisukohta kinnitavad ka KutS § 15 lg-d 1, 3 ja 4. 6.6 Isegi kui oletada, et EKGK ei pidanud EKHÜ välja töötatud kutsekompetentsuse hindamise nõudeid kinnitama, oleks seda pidanud KutS § 18 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel tegema EKHÜ Kutsekomisjon, mitte EKHÜ üldkoosolek. On oluline, et KutS § 18 lg 1 kohaselt on kutsekomisjoni puhul tegemist kutse andmise erapooletuse tagamiseks moodustatud komisjoniga, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutseja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled. Kutsekomisjoni koosseis ning nõuded kutsekomisjoni liikmetele määratakse kutse andmise korras. Seega on kutsenõukogu poolt vähemalt mingil määral tagatud järelevalve kutse andja tegevuse üle. 6.7 Kaebaja on esitanud kutse andmise korra p-s 5.3.8 ette nähtud kahe pädeva spetsialisti kinnitused. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et maakleri kinnitus ei vasta nõuetele. Kutse andmise korra p-s 5.3.8 on sulgudes toodud üksnes näitlik mitteammendav loetelu võimalikest spetsialistidest. EKHÜ Kutsekomisjon on viidatud punkti väära tõlgendamise tulemusena järeldanud, justkui ei saaks spetsialistiks olla maakler.

7. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing palus jätta kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja menetluskulu 1 350 eurot. Vastustaja TsMS § 177 lg 2 alusel esitatud taotluse märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses, jättis kohus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

3-12-14

7(15) 8.1 Vaidlus on tekkinud kaebaja soovimatusest täita EKHÜ üldkoosoleku otsustega heaks kiidetud auditeerimise korras ning täiendõppe korras kutsekvalifikatsioonide taastõendamisele ja taotlemisele ettenähtud nõudeid, samuti näidistööde juhendi nõudeid. Kaebaja ei vaidlusta otsustes märgitut, et nõuete täitmata jätmise tõttu ei vastanud tema taotlused kas auditeerimise korra või täiendõppe korra nõuetele ning esitatud ekspertarvamus ei lähtunud näidistööde juhendi nõuetest. Otsused on vaidlustatud põhjusel, et kaebaja arvates ei pidanudki ta auditeerimise korrast ja täiendõppe korrast nende formaalse õigusvastasuse tõttu ning näidistööde juhendist selle fakultatiivse iseloomu tõttu lähtuma. Seega pole vaidluse esemeks taotluste auditeerimise korra, täiendõppe korra ja näidistööde juhendi nõuetele vastavus, vaid see, kas EKHÜ-l oli õigus kaebajalt neist kordadest ja juhendist tulenevate nõuete täitmist nõuda. 8.2 Kaebaja leiab, et kuna EKGK ainupädevuses on kutse andmise korra kinnitamine, millega määratakse kindlaks kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid, siis on ka kõnealuste kordade kehtivuse formaalseks tingimuseks nende kinnitamine EKGK poolt. Kohus ei nõustu kaebajaga mitmel põhjusel. Kaebaja seostab kordi ebaõigesti KutS-s viidatud kutsekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega. On õige, et KutS § 15 lg 3 kohaselt määratakse kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid kutse andmise korras ning korra kinnitab EKGK. Ebaõige on aga seisukoht, et korrad on kutsekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega võrdsustatavad või reguleerivad neid. Kutsekompetentsuse hindamise vormid on määratletud kutse andmise korra p-s 7.1 ning nendeks on esmataotleja puhul kirjalik ja suuline eksam ning taastõendajal kutsealane vestlus või kirjalik ja suuline eksam vastavalt kutsekompetentsuse hindamise korrale. Kaebaja eksami või vestluseni ehk kutsekompetentsuse hindamiseni ei jõudnud. Kutsekompetentsuse hindamise korra kehtivust kaebaja ei vaidlusta. Auditeerimise kord, täiendõppe kord ning näidistööde juhend kutsekompetentsuse hindamise viise ja vorme ei reguleeri. Seetõttu on kaebaja KutS § 15 lg 3 ning § 16 lg 2 p 8 alusel tehtud järeldus väär. Küll aga võib neid üldistatult paigutada KutS § 12 lg 1 p-s 2 märgitud teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide alla, mistõttu tuleb kontrollida ka seda, kas KutS § 12 lg 1 p-s 2 märgitud dokumendid peab kinnitama EKGK. 8.3 EKGK ei peaks kinnitama ka KutS § 12 lg 1 p-s 2 märgitud dokumente. Sellist seisukohta toetab KutS ning kutse andmise korra grammatiline ja süstemaatiline tõlgendus. Kui seadusandja tahe oleks olnud KutS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentide kinnitamine kutsenõukogu poolt, siis oleks vastav regulatsioon olnud analoogne KutS § 12 lg 1 p-ga 1 ning dokumentide kinnitamine nähtuks ka kutsenõukogu KutS §-s 9 sätestatud ülesannete hulgas analoogselt KutS § 9 lg 2 p-ga 4. Kutsenõukogu poolt KutS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentide kinnitamist ei näe ette ka kutse andmise kord, mille p-d 2.1.1 ja 2.1.3 teevad EKHÜ-le küll ülesandeks esitada kutsenõukogule kinnitamiseks kutse andmise korra muudatuste kavand ning kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasude suurus, kuid mitte muud kutsekompetentsuse hindamiseks vajalikud dokumendid. 8.4 Sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda ka mõlema organi KutS-st tulenevast pädevusest ja ülesannetest. EKGK on KutS mõistes kutsenõukogu, kelle tegevuse eesmärgiks on oma kutsetegevuse valdkonnas kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine (Kuts § 9 lg 1), sh ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks; kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset andva organi kutse andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves; kutsestandardite, kutse andmise korra ning kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruse kinnitamine; kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine ning muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine (lg 2). EKHÜ on KutS §-s 10 sätestatud kutset andev organ, kes peab kutse andmisel lähtuma KutS-st, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast (§ 10 lg 5). Muus osas on aga EKHÜ-l võimalus oma tegevust kutse andmisel ise reglementeerida. Nii sätestab KutS § 11 lg 1 p 2, et kutse andmise

3-12-14

8(15) korraldab kutse andja, kellel peavad selleks olema vahendid ja võimalused. KutS § 12 lg 1 p 2 kohaselt korraldab kutse andja ka kutsekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise. Kutsenõukogu KutS § 9 lg-s 2 sätestatud ülesanded eeltoodud juhendite ja eksamimaterjalide kinnitamist ette ei näe. Küll aga peab EKHÜ juhendite ja eksamimaterjalide väljatöötamise korraldamisel KutS § 10 lg-st 5 ja § 16 lg 2 p-st 8 tulenevalt lähtuma EKGK kinnitatud kutsestandardist ja kutse andmise korrast ning selles korras sätestatud kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viisidest ja vormidest. Seega tegutseb EKGK organina, kes kinnitab EKHÜ tegevuseks vajaliku raamistiku, millele tuginedes ja millest kinni pidades on EKHÜ-l võimalik oma tegevust kutse andjana iseseisvalt planeerida, korraldada ja reglementeerida. Mõlema organi tegevust pärssiv ja seetõttu mõeldamatu oleks olukord, kus EKGK oleks sunnitud eelnevalt kinnitama kõik EKHÜ-le kutse andmiseks vajalikud dokumendid. Sel juhul tekiks küsimus iseseisva kutse andja kui organi vajalikkusest üleüldse. Kohtu tõlgendust toetab kehtiva KutS väljatöötamise töörühma liikme K Ki poolt vastustaja järelepärimisele 13.03.2012 antud vastus, mille kohaselt on kõigi kutse andmisega seotud detailsete dokumentide väljatöötamine kutse andja kohustus ja neid kutsenõukogule kinnitamiseks ei esitata. 8.5 Kohus möönab, et KutS § 10 lg-ga 5 võib olla vastuolus olukord, kus KutS § 12 lg 1 p-s 2 märgitud kutse andmiseks vajalikud dokumendid, mille all saab mõista ka auditeerimise korda ja täiendõppe korda, mis näevad kutse taotlemise eeltingimusena ette kutse taotleja poolt dokumentide esitamisel teatud nõuete täitmise, võetakse vastu enne kutse andmise korra kui dokumendi, millest korrad peavad lähtuma, kinnitamist. 01.02.2012 vastuses kohtunõudele asus SA Kutsekoda seisukohale, et kordade näol on tegemist KutS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud dokumentidega, mille kehtivuseks piisab EKHÜ heakskiidust. SA Kutsekoda sellise seisukohaga võib nõustuda. Samas asus SA Kutsekoda ka seisukohale, et kuna korrad ei kehti ainult kutse andmisel, vaid ka kutset pidavate isikute suhtes, ei tugine nad kutse andmise korrale. Ühtlasi leidis SA Kutsekoda, et selleks, et kutsenõukogu saaks kutse andmise korra kinnitada ning kordadele viidata, oli vajalik, et kõik kutse andmise korras mainitud dokumendid oleksid eelnevalt välja töötatud ja EKHÜ poolt heaks kiidetud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et SA Kutsekoda seisukoht kordade ja kutse andmise korra omavahelise nn õigushierarhia osas on väär, kuna see ei lähtu KutS § 10 lg-s 5 sätestatud obligatoorsest nõudest, mille järgi lähtub kutse andja kutse andmisel muu hulgas kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Kuna täiendõppe korrast ja auditeerimise korrast lähtutakse taotleja kutsekompetentsuse hindamisele lubamisel ehk seega kutse andmise menetluses, peab täiendõppe korra ja auditeerimise korra regulatsioon lähtuma kutse andmise korrast, mitte vastupidi. Samuti ei saa KutS § 10 lg 5 kohaldamise seisukohast olla oluline see, millises õigussuhtes ning kelle puhul korrad veel kehtivad. 8.6 Eeltoodust olenemata ei tähenda kordade vastuvõtmine enne kutse andmise korra kinnitamist per se vastuolu kutse andmise korraga. KutS § 10 lg 5 sätestab küll kutse andjale kohustuse lähtuda kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast, kuid see ei tähenda seda, et kutse andmise kord on kordade vastuvõtmise aluseks. Nagu ka SA Kutsekoda märkis, on kordade vastuvõtmise aluseks KutS § 12 lg 1 p 2, mitte kutse andmise kord. Ka KutS § 10 lg-t 5 tuleb mõista vaid kui keeldu minna kutse andmisel vastuollu kutse andmise korra sätestatud reeglitega. Seega on kaebaja viide analoogiale seaduse alusel antud määrustega asjassepuutumatu ning auditeerimise korda ega täiendõppe korda ei saa pelgalt vastuvõtmise ajast lähtudes tühiseks või õigusvastaseks pidada. Vastuseks kaebaja väitele, et korrad pidanuks KutS § 18 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel kinnitama Kutsekomisjon, selgitab kohus, et viidatud sätted puudutavad otseselt kutsekompetentsuse hindamise vorme ja viise eksami läbiviimisel. Kuna vaidlustatud otsustega kaebajat kutsekompetentsuse hindamisele ei lubatud, on väide asjakohatu. Seoses kaebaja vastuväitega näidistööde juhendile märgib kohus järgmist. Kutse andmise korra p 5.3.7 kohaselt on kutse esmataotlemiseks esitatavateks

3-12-14

9(15) dokumentideks muu hulgas eksperthinnangute näidised (minimaalselt 3 eksperthinnangut, mis on koostatud vastavalt näidistööde juhendile). Kutse andmise korras näidistööde juhendile viitamisega on EKGK muutnud juhendis esitatud nõuete kasutamise taotlejale kohustuslikuks olenemata dokumendi pealkirjast. Näidistööde juhendis toodud nõuete mõju kaebajale on dokumendile viitamisega muudetud samasuguseks, nagu see oleks siis, kui kutse andmise korras oleks näidistööde juhendi nõuded lahti kirjutatud. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, nagu ei oleks näidistööde juhendi nõuded tema suhtes kehtivad ega kohustuslikud. Samasugune efekt on kutse andmise korras saavutatud ka täiendõppe korrale ja auditeerimise korrale viitamisega. Kuna mõlemad korrad olid koostatud ja EKHÜ poolt heaks kiidetud enne kutse andmise korra EKGK poolt kinnitamist, tuleb eeldada, et EKGK pidi kutse andmise korras neile viitamisel kontrollima ka kordade vastavust kutse andmise korrale. Selline õigus oli EKGK-l nii tulenevalt KutS § 9 lg 2 p-st 3 kutset andva organi tegevuse üle järelevalve teostajana kui ka tulenevalt KutS § 10 lg-st 5, mis sätestab kutse andja kohustuse lähtuda kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Järelevalve teostamine ei pea tingimata tähendama kutse andja tegevuse ja iseseisvuse piiramist ning viimase ülesannete ülevõtmist. Kohus möönab, et olukorras, kus EKHÜ pärast kutse andmise korra kinnitamist selles viidatud kordasid muudab, ei pruugi need enam kutse andmise korraga kooskõlas olla. Samas ei ole kaebaja käesolevas asjas väitnud ega põhjendanud sarnase olukorra tekkimist, sh seda, et kordadest tulenevad ning kaebajat puudutavad nõuded oleksid sisuliselt KutS või kutse andmise korraga vastuolus. Kohtule vastuolud ei nähtu. Seetõttu pole alust tuvastada auditeerimise korra või täiendõppe korra tühisust. Ka näidistööde juhend on kaebaja suhtes kehtiv. 8.7 Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsustes märgituga ka selles, et maakler K. Väljaotsa näol ei ole tegemist kutse andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud spetsialistiga, kes saaks anda kinnituse kaebaja kompetentsuse kohta. Korra p 5.3.8 sätestab, et kui kutse taotleja ei ole EKHÜ liige, siis peab kutse esmataotleja esitama vähemalt kahe spetsialisti (kutselise hindaja, EKHÜ liikme, riigi või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnituse taotleja kompetentsuse kohta. Seega seondub kutse andmise korra kohaselt spetsialisti mõiste isikuga, kes on pädev varasid hindama. K. Väljaots on Eesti kinnisvaramaaklereid ühendava mittetulundusühingu Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja veebilehel oleva Kinnisvaramaakler III kutsestandardi kohaselt peab maakler omama küll üldteadmisi kinnisvara väärtusest, hindamise põhimõtetest ja hindamismeetoditest, kuid kutsestandardist ei nähtu, et kinnisvaramaakler on pädev varasid hindama. Eeltoodust tulenevalt oli vastustajal õigus mitte lugeda maakler Kristi Väljaotsa kinnitust kaebaja kompetentsuse kohta vastavaks kutse andmise korra p-s 3.5.8 toodud nõudele. 8.8 Vastustaja taotlus 1 350 euro suuruse menetluskulu kaebajalt väljamõistmiseks tuleb täies ulatuses rahuldada. Kuna vastustaja näol on tegemist mittetulundusühinguga, kelle palgal ei ole elukutselist juristi ning kelle õigusabikulud maksavad kinni mittetulundusühingu liikmed, tuleb taotlust pidada põhjendatuks. Ka ei ole käesoleva haldusasja näol tegemist tavapärase, vaid üsnagi spetsiifilise vaidlusega. Menetluskulude nimekirjas toodud kulud on vajalikud ja põhjendatud. HKMS 11. ptk, milles on ammendavalt toodud menetluskulude regulatsioon, ei anna halduskohtule võimalust tugineda TsMS §-le 177.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-12-14

10(15) 7. E L apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või tühistada vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmise osas ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 7.1 Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et auditeerimise kord, täiendõppe kord ja näidistööde juhend ei kehti ja puudub alus neist lähtumiseks. KutS § 15 lg-st 3, § 16 lg 2 p-st 8 ja § 9 lg 2 p-st 4 tuleneb, et need korrad ja juhend peavad olema kinnitatud EKGK poolt. Kohtu seisukohaga, et korrad ja juhend ei ole võrdsustatavad kutsekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega ega reguleeri kutsekompetentsuse hindamist, kaebaja ei nõustu. Kutsekompetentsuse hindamise korra p-dest 6.2 ja 6.3 nähtuvalt on auditeerimise kord ja täiendõppe kord sõnaselgelt seotud kutsekompetentsuse hindamisega. Järelikult on ebaõige seisukoht, et vaidlusalused korrad ja juhend kutsekompetentsuse hindamist ei reguleeri. Lisaks märgib kaebaja, et kutsekompetentsuse hindamise korra viidatud punktidest nähtuvalt ei oleks tohtinud auditeerimise korra ja täiendõppe korra nõuete mittetäitmine kaebaja eksamile pääsemist mõjutada. Kutsekompetentsuse hindamise korra p 6.3 näeb ette, et kui kutse taastõendaja ei vasta täiendõppe korra p-s 2 ja auditeerimise korras kehtestatud nõuetele, siis tuleb tal läbida kirjalik ja suuline eksam. Eeltoodust ja KutS § 15 lg-st 3 tulenevalt ei saa vaidlusalused kutsekompetentsuse korrad ja juhend olla kutse andmise korrast sõltumatud dokumendid. Kutse andmise korra ja juhendite omavahelist seotust on kinnitanud ka EKGK, märkides, et EKGK poolt kutse andmise korra kinnitamine eeldas EKHÜ poolt vaidlusaluste kordade ja juhendite väljatöötamist. Nii EKGK kui EKHÜ on kinnitanud, et EKGK ei ole kordade ja juhendi kinnitamise õigust EKHÜ-le delegeerinud. See aga kinnitab veelkord kaebaja seisukohta, et korrad ja juhend on osa kutsekompetentsuse hindamisest ning peavad seetõttu olema kutse andmise korras määratletud. Kuigi kutse andmise korras on tehtud auditeerimise korrale, täiendõppe korrale ja näidistööde juhendile viiteid, ei oma need kaebaja kui EKHÜ liikmeks mitteoleva isiku suhtes mingisugust õiguslikku jõudu, sest EKGK ei ole neid kinnitanud. Ka ei ole nende kinnitamise õigust EKHÜ-le edasi delegeeritud. Vaidluse puudumise tõttu selle üle, et kinnitamise õigust ei delegeeritud, ei olnud kohtul vajadust asuda hindama, kas delegeerimine on üldse võimalik. Kaebaja hinnangul ei ole delegeerimine võimalik. Kutse andmise korras puudub volitusnorm (volituse täpne sisu ja adressaat). Õiguste delegeerimisena ei saa käsitleda dokumendi nimetuse märkimist. Isegi kui kutse andmise korras sisalduks volitusnorm, ei oleks vaidlusalused korrad ja juhend kehtivad, sest need on vastu võetud enne volitusnormi kehtestamist. 7.2 KutS § 15 lg-s 4 on sätestatud põhimõte, et kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sh ei või nõuda taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetses õppeasutuses. Vaidlusaluste kordade ja juhendi ning muude kutsekompetentsuse hindamist puudutavate nõuete kehtestamine EKHÜ üldkoosoleku poolt rikub KutS § 15 lg-t 4, sest EKHÜ liikmeteks mitteolevaid isikuid ei kohelda võrdselt liikmetega. Ebavõrdsus väljendub selles, et liikmed otsustavad küsimuste üle, mis puudutavad ka mitteliikmeid, kes nende küsimuste otsustamisel kaasa rääkida ei saa. Tegemist on vastustaja liikmelisuse eelistamisega. Kohus ei ole kaebaja selle seisukoha osas omapoolset hinnangut andnud, ehkki kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu ühe või teise poole väidetega. 7.3 Kohus jättis seisukoha kujundamata kaebaja alternatiivse seisukoha osas, et isegi kui EKGK ei pidanud EKHÜ poolt välja töötatud kutsekompetentsuse hindamise nõudeid kinnitama, pidanuks seda KutS § 18 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel tegema EKHÜ Kutsekomisjon, mitte EKHÜ üldkoosolek. 7.4 Näidistööde juhendis sätestatud nõuete järgimise kohustuse hindamisel ei ole kohus käsitlenud kõiki kaebaja tõstatatud küsimusi. Lisaks asjaolule, et juhend on EKGK poolt kinnitamata, juhtis kaebaja kohtu tähelepanu ka juhendi soovituslikule iseloomule, mis nähtub

3-12-14

11(15) EKHÜ 12.11.2010 üldkoosoleku protokollist. Seega puudus EKHÜ-l õigus kaebajalt näidistööde juhendi järgimist nõuda. 7.5 Kaebaja eksamile mittelubamist põhjendati muu hulgas asjaoluga, et üks kaebaja esitatud spetsialisti kinnitustest ei vasta nõuetele, kuna maakleri pädevuses ei ole varade hindamine. Kaebaja ei jaga kohtu seisukohta, et vastustajal oli õigus mitte lugeda maakleri kinnitust vastavaks kutse andmise korra p-s 5.3.8 toodud nõuetele. Kaebaja kordab, et viidatud punktis on sulgudes toodud üksnes näitlik mitteammendav loetelu võimalikest spetsialistidest. Kord nimetab pädevate spetsialistidena ka nt EKHÜ liiget, omavalitsuse ja krediidiasutuse töötajat, kuigi neil isikutel puudub samuti pädevus varasid hinnata. Kui maakler K. Väljaots oleks EKHÜ liige, siis vastanuks tema kinnitus nõuetele. Taaskord on tegemist näitega KutS § 15 lg-s 4 sätestatud põhimõtete rikkumise kohta. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et EKHÜ ja EKGK poolt Haridusja Teadusministeeriumile andnud selgituse kohaselt ei ole kutse andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud spetsialisti kinnitus kutse andmise otsuse aluseks ning seda saab kutseeksamil hinnata üksnes koosmõjus teiste dokumentide ja andmetega taotleja kompetentside olemasolu kohta. Seega puudus kohtul vajadus hakata kutse andmise korra p-s 5.3.8 sätestatut tõlgendama, sest EKHÜ on ise avaldanud, et kinnitus ei ole aluseks kutseeksamile mittelubamiseks. Selline seisukoht on ka põhjendatud, sest taotleja pädevuse hindamiseks ongi kutseeksam ette nähtud. 7.6 Sõltumata kaebuse rahuldamisest tuleb kohtuotsus tühistada menetluskulude jagamise osas. Riigikohus on selgitanud, millal ei ole haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorgani kasuks õigustatud (3-3-1-50-11). Ka käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga. Kutsesüsteemi arendamise korraldamine on antud Haridusja Teadusministeeriumile, kes on kasutanud võimalust sõlmida kutseasutuste ülesannete täitmiseks haldusleping SA-ga Kutsekoda. Kutsekoja juurde on loodud vastava kutseala küsimustega tegelev organ (kutsenõukogu), kes on andnud EKHÜ-le kutset andva organi õigused. Tegemist on vastustaja põhitegevusega seotud vaidlusega. Sellisel juhul tuleb eeldada, et vastustajal on endal pädevad isikud esindamaks teda vaidluses organi tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse kohaldamise üle. Koosseisulise juristi puudumine ei oma tähtsust, kuid vajab märkimist, et EKHÜ tegevjuht T. R on õigusalane haridus. Riigikohtu praktikast tulenevalt on keskse tähtsusega siiski see, et tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega. Kuna EKHÜ osaleb kutse andmist puudutava regulatsiooni (kutse andmise kord, juhendid, standardid) väljatöötamisel, tuleb eeldada pädevate inimeste olemasolu käesolevas vaidluses esindamiseks.

8. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited on järgmised. 8.1 Halduskohus leidis, et auditeerimise kord, täiendõppe kord ja näidistööde juhend kusekompetentsuse hindamise viise ja vorme ei reguleeri. Kaebaja üritab ringkonnakohut eksitada väitega, nagu oleks halduskohus leidnud, et vaidlusalused korrad ja juhend kutsekompetentsuse hindamist ei reguleeri. Sellist järeldust kohtuotsuses ei sisaldu. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse p-des 18-20 esitatud põhjendustega, miks ei ole vajalik kordade ja juhendi kinnitamine EKGK poolt. Kaebaja pole kohtu põhjendusi ümber lükanud. Korrad ja juhend on KutS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud teised kutse andmiseks vajalikud dokumendid, mida EKGK ei pea kinnitama. Samuti ei tulene seadusest nõuet, et need dokumendid peaks kinnitama EKHÜ Kutsekomisjon. Seega on ekslik ka kaebaja alternatiivne seisukoht. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et kutsekompetentsuse hindamise korra p-dest 6.2 ja 6.3 tulenevalt ei oleks auditeerimise korra ja täiendõppe korra nõuete mittetäitmine tohtinud kaebaja eksamile pääsemist mõjutada. Tegemist on uue asjaoluga, mida kaebaja halduskohtus

3-12-14

12(15) ei esitanud. Uus asjaolu tuleks HKMS § 198 lg 3 kohaselt jätta ringkonnakohtul tähelepanuta. See asjaolu puudutab üksnes vastustaja otsust mitte lubada kaebajat vara hindaja kutsekvalifikatsiooni taastõendamisele ega puuduta ülejäänud kaht vaidlustatud otsust. Apellatsioonkaebuses väidetakse jätkuvalt, et EKGK ei ole kordade ja juhendi kinnitamise õigust EKHÜ-le delegeerinud. Väide ei puutu asjasse, sest vastustaja ei ole väitnud ja halduskohus pole asunud seisukohale, et selline õigus oleks EKHÜ-le delegeeritud. Nende dokumentide väljatöötamine on KutS § 12 lg 1 p-st 2 tulenevalt EKHÜ pädevuses, mistõttu ei olegi delegatsiooninorm ega kinnitamise õiguse delegeerimine vajalik. 8.2 Apellatsioonkaebuses heidetakse vastustajale ette KutS § 15 lg-s 4 sätestatud põhimõtte rikkumist seoses kordade ja juhendi kinnitamisega EKHÜ üldkoosoleku poolt, ning kohtule heidetakse ette selle seisukoha osas hinnangu andmata jätmist. Kohus ei saanud anda hinnangut asjaolule, mida kaebaja halduskohtus ei esitanud. Halduskohtus esitas kaebaja asjas tähtsust mitteomava väite, et mitteliikmetelt nõuti oluliselt kõrgemat kutsetunnistuse aastatasu. Kaebaja ei väitnud halduskohtus, et EKHÜ üldkoosoleku poolt kordade ja juhendi kinnitamine oleks KutS § 15 lg-s 4 toodud diskrimineerimiskeelu rikkumine, kuna mitteliikmed ei saa kinnitamisel kaasa rääkida. Kaebajal on õigus valida, kas kuuluda EKHÜ liikmete hulka või mitte. Sellest kutse andmine ei sõltu. Kuna seadus on andnud dokumentide väljatöötamise õiguse EKHÜ-le, siis ei saa pidada diskrimineerimiskeelu rikkumiseks nende dokumentide EKHÜ poolt väljatöötamist. Kaebaja nõuab enda eelistamist EKHÜ liikmetele, kuna leiab, et tema kui mitteliikme suhtes EKHÜ poolt väljatöötatud dokumendid ei kehti ja tema ei pea neist tulenevaid kohustusi täitma. Hoopis kaebajale lihtsustatud korras kutse andmine oleks diskrimineerimiskeelu rikkumine. Kui kaebaja soovib kutset taotleda, peab ta ennast allutama kõigist asjaomastest dokumentidest tulenevatele nõuetele. 8.3 Väidetavalt ei ole kohus kujundanud seisukohta kaebaja alternatiivse seisukoha suhtes, et korrad ja juhendi pidanuks kinnitama KutS § 18 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel EKHÜ Kutsekomisjon. KutS § 18 lg 2 p 3 kohaselt kutsekomisjon vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi. Sellest sättest ei saa tuletada kutsekomisjoni pädevust kinnitada korrad või juhend. KutS § 18 lg 2 p 5 kohaselt kutsekomisjon kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid. Kordade ja juhendi puhul ei ole tegemist hindamise korraldamise juhendiga (ei reguleeri hindamist) ega eksamimaterjalidega (ei sisalda eksamiülesandeid ja –küsimusi). Ka sellest sättest ei saa tuletada vaidlusaluste kordade ja juhendi kinnitamise pädevust. EKHÜ-l on lisaks nimetatud dokumentidele olemas kutsekompetentsuse hindamise kord (sisaldab ka hindamise korraldamise juhendit) ja eksamimaterjalid, kuid nende kehtivuse üle käesolevas asjas ei vaielda. 8.4 Väidetavalt on kohus jätnud käsitlemata kaebaja väite näidistööde juhendi soovitusliku iseloomu kohta. Etteheide ei ole põhjendatud. Kohus võttis otsuse p-s 22 seisukoha juhendi väidetava soovitusliku iseloomu kohta. Vastustaja lisab, et näidistööde esitamise kohustus tuleneb kutse andmise korra p-st 5.3.7, mille kehtivust ei ole kahtluse alla seatud. Isegi kui näidistööde juhend oleks soovituslik või puuduks üldse, siis peaksid näidistööd Eesti standardiseeria EVS 875 standarditele ikkagi vastama. Vastasel korral ei peaks nad mingitele nõuetele vastama, mis oleks kindlasti väär. Kahes vaidlustatud otsuses on välja toodud kaebaja näidistööde mittevastavused EVS 875 nõuetele. Kaebaja ei ole neid mittevastavusi vaidlustanud, leides ekslikult, et näidistööd ei peagi standardile vastama. 8.5 Halduskohus on otsuse p-s 23 põhjendanud, miks vastustajal oli õigus mitte lugeda maakler K. Väljaotsa kinnitust nõuetele vastavaks. Vastustaja nõustub nende põhjendustega. Kaebaja üritab kohut eksitada väitega, justkui võiks kutse andmise korra p 5.3.8 kohaselt olla pädevad spetsialistid ka vastustaja liikmed, omavalitsuse ja krediidiasutuse töötajad, kellel puudub pädevus varasid hinnata. Viidatud punkt sätestab üheselt, et aktsepteeritav on üksnes

3-12-14

13(15) spetsialisti, kelle pädevuses on varade hindamine, kinnitus. Seda nõuet ei saa pidada KutS § 15 lg-s 4 toodud keelu rikkumiseks. Väidetavalt on vastustaja avaldanud, et kutse andmise korra p-s 5.3.8 nimetatud kinnitus ei ole aluseks kutseeksamile mittelubamiseks. Väide ei vasta tõele – tegelikult on vastustaja kahes vaidlustatud otsuses põhjendanud kaebaja kutseeksamile mittelubamist spetsialisti kinnituse puudumisega. 8.6 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja menetluskulud peaksid jääma tema enda kanda sõltumata kaebuse rahuldamisest. EKHÜ on mittetulundusühing, kes finantseerib oma tegevust liikmemaksudest. Vastustaja eelarves ei ole ette nähtud õigusabikulusid. Vastustaja ei ole riigiega kohaliku omavalitsuse asutus ning teda ei finantseerita riigiega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Vastustajal puuduvad töötajad, kes oleksid suutelised vastustajat halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis oli vastustajaks ministeerium, kelle puhul võib tõepoolest pädevate ametnike olemasolu eeldada. Vastustaja tegevjuht T. R on sotsiaalteaduste bakalaureuse kraad. HKMS § 31 lg 3 ja TsMS § 218 lg 1 p 2 eeldavad esindajal õiguse õppesuunal omandatud magistrikraadi olemasolu. 8.7 Isegi kui kaebaja väited auditeerimise korra, täiendõppe korra ja näidistööde juhendi tühisuse kohta on õiged, ei ole võimalik kohustamiskaebust rahuldada, sest vastustajat ei saa kohustada hindama kaebaja kutsekompetentsust tühiste kordade alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et KutS § 15 lg-st 3, § 16 lg 2 p-st 8 ja § 9 lg 2 p-st 4 tulenevalt peavad auditeerimise kord, täiendõppe kord ja näidistööde juhend olema kinnitatud EKGK poolt ning vastasel juhul need kaebaja suhtes, kes pole EKHÜ liige, ei kehti ja nendele tuginemine vaidlustatud otsuste tegemisel oli lubamatu.

KutS § 15 lg 3 näeb ette, et kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras. KutS § 16 lg 2 p 8 sätestab, et kutse andmise korras peavad muu hulgas sisalduma kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid. KutS § 9 lg 2 p 4 kohaselt on kutsenõukogu ülesandeks muu hulgas kutse andmise korra kehtestamine.

Halduskohus leidis õigesti, et kõnealused korrad ja juhend pole kutsekompetentsuse hindamise viiside ja vormidega võrdsustatavad ega reguleeri neid. Kutsekompetentsuse hindamise vormid on tõepoolest sätestatud kutse andmise korra p-s 7 ning nendeks on esmataotleja puhul kirjalik ja suuline eksam ning taastõendajal kutsealane vestlus või kirjalik ja suuline eksam. Kohus osutas õigesti ka sellele, et kaebaja kutsekompetentsuse hindamiseni ei jõudnudki, sest vaidlustatud otsustega ei lubanud EKHÜ Kutsekomisjon kaebajat kutsekompetentsuse hindamisele. Seega pole kaebaja viited KutS § 15 lg-le 3 ja § 16 lg 2 p-le 8 asjakohased.

Samas näeb KutS § 16 lg 2 ette, et muu hulgas peavad kutse andmise korras vähemalt sisalduma ka järgmised andmed: kutse taotlemise eeltingimused (§ 16 lg 2 p 4) ja kutset taotleva isiku poolt esitatavad dokumendid (§ 16 lg 2 p 5). KutS § 12 lg 1 p 6 kohaselt on kutse andja ülesandeks muu hulgas võtta vastu kutset taotleva isiku avaldus ja dokumendid ning lähtuvalt kutse andmise korras sätestatud kutsetunnistuse taotlemise eeltingimustest hinnata taotleja sobivust taotletavale kutsetasemele ning esitada nõuetekohased dokumendid

3-12-14

14(15) otsustamiseks kutsekomisjonile. Kutse andmise korra p 5 sätestab kutse taotlemise eeltingimused ja esitatavad dokumendid, nähes ette kutse esmataotlejatele esitatavad nõuded (p 5.1), taastõendajale esitatavad nõuded (p 5.2), kutse esmataotlemiseks esitatavad dokumendid (p 5.3) ning kutse taastõendamiseks esitatavad dokumendid (p 5.4). Kutse andmise korra p 5.5 näeb ette, et nimetatud nõuetele peab taotleja vastama avalduse esitamise ajal. Just kutse andmise korra p-s 5 sätestatud dokumentide esitamata jätmise tõttu ei lubatud kaebajat kutsekompetentsuse hindamisele. Kutse taotlemise eeltingimuste ja esitatavate dokumentide sätestamisel viidatakse kutse andmise korras nii täiendõppe korrale, auditeerimise korrale kui ka näidistööde juhendile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kutse andmise korras nimetatud kordadele ja juhenditele viitamisega on EKGK muutnud neis sisalduvad nõuded taotlejale kohustuslikuks – dokumentidele viitamise tõttu on neis toodud nõuete mõju kaebajale samasugune, nagu see oleks siis, kui kutse andmise korras oleks samad nõuded lahti kirjutatud. Kuna kutse andmise korra järgimine on kaebajale kohustuslik, on talle kohustuslikud ka selles viidatud dokumentidest tulenevad nõuded sõltumata sellest, kas ta on EKHÜ liige või mitte.

Kaebaja viited kutsekompetentsuse hindamise korrale ei ole asjakohased, sest nimetatud kord reguleerib kutsekompetentsuse hindamise korda. Käesolevas asjas on aga vaidlus kaebaja hindamisele lubamise üle.

10. Kaebaja leiab, et vaidlusaluste kordade ja juhendi kehtestamine EKHÜ üldkoosoleku poolt rikub KutS § 15 lg-t 4, sest EKHÜ liikmeks mitteolevad isikud ei saa neid puudutavate küsimuste otsustamisel kaasa rääkida. KutS § 15 lg 4 sätestab, et kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv, sealhulgas ei või nõuda taotleja kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse või koolituste läbimist konkreetsetes õppeasutustes. Kuna vaidlusaluste kordade ja juhendi siduvus kaebaja suhtes tuleneb EKGK poolt kinnitatud kutse andmise korrast, mis kehtib ühtviisi nii EKHÜ liikmete kui ka EKHÜ liikmeteks mitteolevate taotlejate suhtes, ei esine KutS § 15 lg-s 4 sätestatud diskrimineerimise keelu eiramist.

11. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja alternatiivset seisukohta, nagu pidanuks täiendõppe korra, auditeerimise korra ja näidistööde juhendi kinnitama KutS § 18 lg 2 p-dest 3 ja 5 tulenevalt EKHÜ Kutsekomisjon. Halduskohus ei pidanud kaebaja viiteid neile sätetele asjakohaseks ja samal seisukohal on ka ringkonnakohus. KutS § 18 lg 2 p 3 näeb ette, et kutsekomisjon vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ja otsustab kutset taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi. Sama paragrahvi ja lõike p 5 sätestab, et kutsekomisjon kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid. Halduskohus osutas õigesti, et need sätted puudutavad kutsekompetentsuse hindamist, milleni kaebaja ei jõudnud, sest ei esitanud kutse andmise korras nõutavaid dokumente.

12. Kaebaja väitel ei ole kohus võtnud seisukohta näidistööde soovitusliku iseloomu suhtes. Kõnealune juhend ei saa kaebaja suhtes olla üheaegselt kohustuslik ja soovituslik. Olles võtnud seisukoha, et juhend on järgimiseks kohustuslik, on halduskohus ühtlasi avaldanud ka seisukoha selle väidetavalt soovitusliku iseloomu puudumise kohta.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, et vastustajal oli õigus mitte lugeda maakleri kinnitust vastavaks kutse andmise korra p-s 5.3.8 toodud nõuetele.

3-12-14

15(15) Kutse andmise korra p 5.3 sätestab kutse esmataotlemiseks esitatavad dokumendid ning selle alapunkt 5.3.8 näeb ette, et kui kutse taotleja ei ole EKHÜ liige, siis on nõutav vähemalt kahe spetsialisti (kutselise hindaja, EKHÜ liikme, riigi või kohaliku omavalitsuse töötaja või krediidiasutuse töötaja, kelle pädevuses on varade hindamine) kinnitus taotleja kompetentsuse kohta. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et kõigi kõnealuse sätte sulgudes loetletud isikute, sh EKHÜ liikme, pädevuses peab olema varade hindamine. Vaadeldav säte pole kuidagi tõlgendatav viisil, nagu kvalifitseeruks taotleja kompetentsust kinnitavaks spetsialistiks ka riigi või kohaliku omavalitsuse või krediidiasutuse mistahes töötaja. Kaebaja väitel on EKHÜ avaldanud, et spetsialisti kinnitus ei ole aluseks kutseeksamile mittelubamiseks. Sellist avaldust ei nähtu aga kaebaja väitest, et EKHÜ ja EKGK selgituse kohaselt ei ole spetsialisti kinnitus kutse andmise otsuse aluseks ja seda hinnatakse kutseeksamil koosmõjus teiste dokumentide ja andmetega taotleja kompetentside olemasolu kohta.

14. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kuna käesoleva vaidluse puhul on tegemist vastustaja põhitegevusega seotud vaidlusega, ei olnud vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine halduskohtu poolt põhjendatud. Tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga HKMS § 109 lg 6 mõttes. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse osas, millega mõisteti vastustaja kulud välja kaebajalt, ning jätab uue otsusega vastustaja kulud tema enda kanda. Samal põhjusel jäävad vastustaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda, ehkki põhivaidluse osas ringkonnakohus kaebust ei rahulda. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Plaks