3-12-1292/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1292 Otsuse kuupäev 27.11.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida Päästekeskuse 22.05.2012 ettekirjutuse nr 7.2-6/31-8 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

Menetlusvorm

Menetlusosalised Kirjalik menetlus

Kaebaja OÜ M-Nar Kinnisvara, esindaja Aleksei Rumjantsev Vastustaja Päästeamet, esindaja Kalev Timberg

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 27.11.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED

21.06.2012 saabus Tartu Halduskohtule OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 22.05.2012 ettekirjutuse nr 7.2-6/31-8 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tartu Halduskohtu 21.06.2012 kohtumäärusega keelati vastustajal kõik toimingud seonduvalt Päästeameti Ida Päästekeskuse 22.05.2012 ettekirjutusega nr 7.2-6/31-8 kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määrus saadeti viivitamata täitmiseks vastustajale ja teadmiseks kaebajale (HKMS § 252 lg 5-6). Kaebaja palub halduskaebuses ( lk 1 jj) Päästeameti Ida päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor Liana Sokolov poolt 22.05.2012 antud ettekirjutuse nr 7.2-6.3/ 31-8 (lk 6 jj) tühistamist, kuna kaebajat ei ole haldusmenetluses ärakuulatud ning ta pole saanud anda

2 selgitusi. Vastustaja pole rakendanud kaalutlusõigust, kaebaja jaoks on vastustaja ettekirjutuses väljendatud punktid 1,3,7 -30.06.2012 ja punktid 2,4,5-30.07.2012 ebamõistlikult koormavad.

Vastustaja Päästeamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab kirjalikus vastuses, et toimunud haldusmenetluses ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud ning Päästeameti Ida päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor Liana Sokolov poolt 22.05.2012 antud ettekirjutus nr 7.2-6.3/ 31-8 on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele ( lk 17 jj).

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja kinnitusel seisnes kaebaja õiguste rikkumine selles, et ta ei saanud haldusmenetluses esitada oma seisukohti ja arvamust, sellega rikkus vastustaja kaebaja ärakuulamiskohustust. Kaebaja leiab ka, et ettekirjutuses pole järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Ettekirjutuse punkte 1,3,7 ja 2,4,5 on ebamõistlikult koormav täita ühe-kahe kuu jooksul. Vastustaja meelest pole ta rikkunud ärakuulamiskohustust ning Päästeameti Ida päästekeskuse peainspektor on valinud ettekirjutuses võimalikest meetmetest leebeima meetme, nimelt tegi ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks. Valitud meede on ka igati kohane ja proportsionaalne saavutamaks ettekirjutuse eesmärki, milliseks on tagada ohutu evakuatsioon Kangelaste 2 hoonest Narva linnas.

Seega on pooled eri meelt selles, kas vaidlusaluses ettekirjutuses on järgitud ärakuulamiskohustust ning kas valitud meede on ka igati kohane ja proportsionaalne saavutamaks ettekirjutuse eesmärki, milliseks on tagada ohutu evakuatsioon Kangelaste 2 hoonest Narva linnas või mitte.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud ettekirjutuse on teinud pädev haldusorgan.

Vaidlustatud ettekirjutusest (lk 6jj) nähtuvalt on selle tegemise tinginud 14.03.2012 Päästeameti Ida päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor Liana Sokolovi poolt läbiviidud paikvaatlus osaühingule M-Nar Kinnisvara kuuluvas hoones aadressil Kangelaste 2, Narva (lk 21 jj). Ettekirjutuse aluseks olnud 14.03.2012 paikvaatluse ja selle kohta koostatud paikvaatlusprotokolli nr 7.2-5.3/31-6 kohaselt viibis paikvaatluse juures OÜ M-Nar Kinnisvara juhatuse liige Aleksander Rumjantsev ning enne paikvaatluse algust tutvustas peainspektor talle kui menetlusosalisele haldusmenetluse seaduse §-dest 13, 36, 37, 38 lõikest 3 ja § 40 ning riigivastutuse seaduse § 5 lõikest 1 tulenevaid menetlusosalise õigusi ning kohustusi. Eelnimetatu on fikseeritud ka koostatud paikvaatlusprotokollis (lk 21). Paikvaatluse käigus keskendus vastustaja just evakuatsiooniteede ja evakuatsiooniteedele jäävate uste kontrollimisele. Kontrollimise aluseks oli kaebuse esitaja poolt paikvaatluse käigus esitatud evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaan (lk 23jj). Nimetatud plaani kohaselt on hoonel kaks evakuatsiooni trepikoda ja need on eraldi tuletõkkesektsioonid tulepüsivusega EI 60. Paikvaatluse käigus tuvastas vastustaja, et mitmed evakuatsiooniteel paiknevad uksed ei vasta nõuetele, mitmes kohas on evakuatsioonitee vastava märgiga tähistamata ning mitmes kohas on evakuatsioonitee takistatud. Kaebuse esitaja juhatuse liige A. Rumjantsev viibides paikvaatluse juures andis selgitusi, mis paikvaatlusprotokollis fikseeriti (lk 22). Samuti on protokollis kajastatud kaebaja poolt paikvaatluse käigus esitatud dokumendid ja tema kui menetlusosalise taotlus, ütlused ja vastuväited, mis konkreetselt ja paikvaatlusprotokollis fikseeritud sõnastuses on järgmised:

3 „1. A. Rumjantsev´i sõnadele tuginedes oli väljastatud peale hoone aadressil Kangelaste pr 2, Narva ümberehitamist ja rekonstrueerimist kasutusluba. 2. A. Rumjantsev´ i sõnadele tuginedes pole õige ega õiglane nõue tuletõkkeuste paigaldamisest ehitises, mis oli ehitatud enne 2004 aasta ning mille ehitusprojektiga pole tuletõkkesektsioonid ette nähtud“. Ettekirjutuse aluseks olnud registreeritud ja allkirjastatud paikvaatlusprotokoll saadeti 02.04.2012 Aleksander Rumjantsevile tema poolt menetluse käigus antud meiliaadressile info@kangelaste.ee. Protokoll saadeti dokumendihaldusprogrammi vahendusel ja sellele oli lisatud järgmise sisuga kiri: „Lugupeetud menetlusosaline, saadame Teile 14.03.2012 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.3/31-6, mis on eraldi failina lisatud. Protokolli kohta Teil on õigus esitada omapoolseid selgituseid ja vastuväiteid 15 päeva jooksul. Kirja kättesaamisest palume viivitamatult teavitada e-aadressile liana.sokolov@rescue.ee. Juhul kui kättesaamiskinnituse saatmine ei ole elektroonilisel teel võimalik, tuleb sellest viivituseta teavitada muul viisil. Kättesaamiskinnituses tuleb märkida haldusmenetluse number ja kinnituse saatja andmed (nimi, seos menetlusosalisega). Käesolev kiri on Ida Päästekeskusest saadetud menetlusdokument. Kui Teie ei ole kirja adressaat või kiri on muul põhjusel sattunud teie kätte ekslikult, palume sellest Ida Päästekeskuse Tuleohutuskontrolli bürood viivitamatult teavitada e-posti aadressil liana.sokolov@rescue.ee. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine kõrvalistele isikutele on lubamatu. Lugupidamisega Liana Sokolov peainspektor Tuleohutuskontrolli büroo Ida Päästekeskus 339 1946.“

Vastustaja esitas kohtule dokumendihaldusprogrammist Postipoiss vastava dokumendilogi, mis eelnimetatut kajastab (vt tõend lk 26). Vastustaja väitel A.Rumjantsev kirjalikult paikvaatlusprotokollile vastuväiteid ei esitanud, küll aga helistas ja soovis tekkinud olukorda arutada ja suuliselt selgitusi anda. Vastav arutelu toimus 09.04.2012 aadressil Lai 7, 30328 Kohtla-Järve, teisel korrusel kabinetis nr 214 (Ida päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektori kabinet) ja sellel osalesid OÜ M-Nar Kinnisvara juhatuse liige A.Rumjantsev ja paikvaatluse läbi viinud peainspektor Liana Sokolov. Määratud kohtumisest ja arutelust oli teadlik nii Päästeameti Ida päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Marti Siim kui ka Päästeameti Ida päästekeskuse tuleohutuskontrollibüroo juhataja Carmen Kond, kes asusid samal ajal ja päeval kõrval kabinettides. Kohtumine ja arutelu ning selgituste andmine kestis kokku kaks ja pool tundi. Arutelu käigus tegi Liana Sokolov ettepaneku see protokollida, kui A. Rumjantsev ütles, et selleks pole vajadust.

Halduskohus nõustub vastustajaga, et seadusandja ei sätesta ärakuulmisele konkreetseid vorminõudeid, seega võib see toimuda ka suuliselt vabas vormis toimuval arutelul. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väited, et talle ei ole antud võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Vastupidi – talle on antud võimalus ja ta on saanud seda teha paikvaatluse käigus, soovi korral kirjaliku vastusena talle saadetud paikvaatluse protokollile ning ka suuliselt toimunud arutelul Ida päästekeskuses. Seega on vastustaja järginud kaebaja ärakuulamiskohustust ning kaebaja väited selle rikkumise kohta, on alusetud ja tõendamata.

Vaidlustatud 22.05.2012 ettekirjutus nr 7.2-6.3/ 31-8 ja selle õiguslik alus

Ettekirjutusega (lk 6-10) pandi kaebuse esitajale kokku seitse kohustust ja nendeks olid tagada evakuatsiooniteedel paiknevate uste avatavus korruse poolt ilma abivahendita ehk ilma võtmeta. Nimetatud nõue esitati konkreetselt viie evakuatsiooniteele jääva ukse osas. Lisaks pandi kaebuse esitajale kohustuseks tähistada evakuatsioonipääsud nõuetekohaselt evakuatsioonimärgistusega, konkreetselt kolmes kohas ning tagada evakuatsiooniteede läbitavus teisaldades sinna paigaldatud mööbli ning tagada evakuatsiooniteede nõuetekohane laius. Seega kõik ettekirjutuses esitatud nõuded olid seotud evakuatsiooniga.

4

Nõuete esitamise õiguslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mis on kehtestatud ehitusseaduse § 3 lõike 11 alusel. Määruse rakendussätetes (§ 40 lg 1) on sätestatud, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. Nendeks nõueteks on: inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda ja inimesi on võimalik ehitisest evakueerida.

Kõik Päästeameti Ida päästekeskuse poolt ettekirjutuses nr 7.2-6.3/ 31-8 esitatud nõuded ongi seotud võimalusega evakueerida ja evakueeruda. Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktist algav ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee. Evakuatsiooniteel olev evakuatsioonivalgustuse tabloo peab tagama, et ohu korral on väljumistee ja väljapääs üheselt äratuntav ja valgustatud nii, et oleks võimalik turvaline liikumine ohutusse kohta või selle suunas. Seega on valgustuse eesmärgiks isikute ohutu väljapääsu võimaldamine sobivate visuaalsete tingimuste loomise ja suunanäidu kaudu evakuatsiooniteel ja evakuatsioonipääsu tähistamine.

Evakuatsiooni täpsemalt reguleerib juba nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" neljas peatükk.

Määruse § 21 sätestab et evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja – pääse. Nimetatud teed ja pääsed ongi objekti omanik ja kaebuse esitaja ise oma skemaatilisel plaanil konkreetselt määranud. Evakuatsioonipääsu märgistamist reguleerib määruse § 22 ning konkreetselt selle lõige 5 sätestab, et evakuatsioonipääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitiste ruumides, mis ei ole avalikus kasutuses.

Määruse § 24 lg 3 sätestades nõuded evakuatsiooniteele, ütleb, et see 1) peab olema kergesti identifitseeritav, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav; 2) seina-, laeja põrandakatted ei tohi ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral; 3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni; 4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral.

Määruse § 27 lg 1 sätestades nõuded evakuatsiooniteel paiknevale uksele, sätestab et uks peab: 1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon; 2) olema laiusega, mis vastab ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule; 3) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks; 4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled.

Määruse § 26 lg 1 sätestab evakuatsioonitee laiuse ning määrab, et evakuatsioonitee laius on üldjuhul vähemalt 1200 mm ja kuni kahekorruselises elamus vähemalt 900 mm. Sama § lg 2 kohaselt võib evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune.

5 Kõik ülalnimetatud õiguslikud alused on ettekirjutuses eraldi ja iga konkreetse ettekirjutusega pandud kohustuse osas nimetatud ja lisaks veel ka täiendavalt iga nõude sisu ja aluseid selgitatud. Seega pole vastustaja rikkunud ka selgitamiskohustust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Tuleohutuse seaduse § 40 lg 1 sätestades riikliku järelevalvet teostava ametniku õigused, määrab, et ametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles: 1) esitab nõude tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; 2) esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamiseks; 3) kohustab tegema tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks või päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid.

Käesoleval juhul valis Päästeameti Ida päästekeskuse peainspektor võimalikest meetmetest leebeima, nimelt tegi ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, et eesmärgi oleks võinud saavutada tunduvalt vähem koormava meetmega. Valitud meede on ka igati kohane ja proportsionaalne saavutamaks ettekirjutuse eesmärki, milliseks on tagada ohutu evakuatsioon Kangelaste 2 hoonest Narva linnas. Samuti on kaebuse esitajale ettekirjutuse punktide 6 ja 7 osas antud võimalus ise otsustada, kuidas neid täita ja määruse nõuetele vastavus saavutada ning vastustaja on kirjeldanud alternatiivseid täitmise võimalusi, et kaebuse esitaja saaks valida endale sobivaima ja vähem koormavama (lk 9-10). Konkreetselt evakuatsiooniuste suluste osas sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 § 27, et need peavad olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Ettekirjutusega on kaebuse esitajalt nõutud, et uks oleks avatav korruse poolt ilma abivahendita ehk ilma võtmeta, seega on ka siin jäetud kaebuse esitajale võimalus ettekirjutuse täitmiseks ise valida erinevate suluste (väändenupp ehk liblik, link, paanikalatt) vahel ja leida just talle hinna ja kvaliteedi ja muu poolest sobiv. Kaebuse esitaja poolt nimetatu, et haldusaktiga piiratakse kolmandate isikute huve, ei vasta tõele ja on paljasõnaline. Vastupidi – haldusakt on kõikide majas tegutsevate rentnike ja neid külastavate klientide huvides, et vajadusel tagada nende ohutu evakuatsioon.

Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajale on antud igati mõistlik aeg ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks. Arvestades, et ettekirjutusega esitati nõue viie ukse avatavuse osas, kolme evakuatsioonipääsu tähistamise osas ja mööbli ümber paigutamise osas, siis on vastustaja seisukohal, et kõikide nimetatud nõuete täitmiseks kulub reaalselt aega vähem kui üks tööpäev. Seega olid ettekirjutuses antud tähtajad 30.06.2012 ja 30.07.2012 igati mõistlikud. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmine ei ole ka rahaliselt liigselt koormav, ustele vajalike suluste hinnaklassid on äärmiselt erinevad, odavaimad isegi alates 10 eurost (ASSA lukkudele) ning ustel ei tule vahetada kogu lukku vaid ainult selle suluse osa. Seega võiks minimaalseks kuluks olla viiele sulusele umbes 50 eurot ja midagi tuleks kaebajal ilmselt tasuda töömehele, kes sulused vahetab. Evakuatsioonipääsu tähistavate valgustite hinnad on vahemikus 30 - 40 eurot, seega kuluks neile umbes 100 eurot ning ka see ei ole vastustaja arvates liigselt koormav. Ettekirjutuse punktis 6 pandud kohustuse, kui töömahukaima, täitmise tähtaeg on 30.09.2012, mis on vastustaja arvates samuti piisav ja mõistlik (lk 9). Tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve asutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud

6 korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]. Kirjeldatu alusel vastav vaidlustatud ettekirjutus tuleohutuse seaduse §-is 40 loetletud nõuetele, sest selles on kirjas tegemise aeg ja koht, koostaja ja kohustatud subjekti andmed, ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja õiguslikud viited, kohustatud subjekti kohustused ja nende täitmise tähtajad, viide punktis 7 ette nähtud kohustuste täitmata jätmisel kohaldatava konkreetse suurusega sunnivahendi rakendamise võimalusele, viide ettekirjutuse vaidlustamise korrale ja tähtajale ning ettekirjutus on selle koostaja poolt ka digitaalselt allkirjastatud. Kaebajale on õigesti rakendatud hoiatusena sunnivahendisunniraha 300 € iga täitmata jäetud punkti eest, kokku 2100 €, juhul kui riikliku tuleohutusjärelevalve vaidlustatud ettekirjutuse punkte 1-7 ei täideta määratud tähtajaks (lk.10). Halduskohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Päästeameti Ida päästekeskuse 22.05.2012 antud ettekirjutus nr 7.2-6.3/ 31-8 tühistamata. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja OÜ M-Nar Kinnisvara kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik