2-12-43495/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-43495

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. november 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-43495

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Valeri Vahemäe vastu

1298,13 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1567,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650;

asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Alar Kondratjev,

e-post inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja Valeri Vahemäe (isikukood 36503262713; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Valeri Vahemäe vastu osaliselt.

2. Välja mõista Valeri Vahemäelt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 1259 (üks tuhat

kakssada viiskümmend üheksa) eurot ja 79 senti, millest 998,50 eurot on tagastamata

krediidisumma, 69,15 eurot järelmaksuintress, 12,95 eurot krediidiintress, 25,56 eurot

võla sissenõudmisega seotud kulud ja 153,63 eurot sissenõutavaks muutunud viivis

08.10.2012 seisuga.

3. Välja mõista Valeri Vahemäelt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27% aastas

tagastamata

krediidisummalt

998,50 eurot

alates

09.10.2012

kuni

tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 844,87 eurot.

4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda hagilt

tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel

tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud Valeri

Vahemäe kanda 97% ulatuses ja OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda 3% ulatuses.

5. Välja mõista Valeri Vahemäelt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud 213

(kakssada kolmteist) eurot ja 40 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

2(4)

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Valeri Vahemäe võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Valeri Vahemäe

(kostja) vastu 1298,13 euro (tagastamata krediidisumma 998,50 eurot, järelmaksuintress

69,15 eurot, krediidiintress 12,95 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 153,63 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue

tuleneb poolte vahel 17.10.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1101963/96ta rikkumisest.

2. Kohus kohustas kostjat 29.10.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 24-25). Kohus hoiatas, et

kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja

vastu üleandmisega 01.11.2012 (tl 27). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

5. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopia

17.10.2011

järelmaksulepingust nr 1101963/96ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega,

21.12.2011 ja 18.01.2012 võlateatistest, 21.02.2012 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 14.03.2012

lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest (tl 7-15).

6. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma

majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 34 tähenduses.

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63,90 eurot (1000 krooni). Hagist

nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla

menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja

hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka

töövahendite, töö ja ajakulu maksumust.

3(4)

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab,

on tühine. Järelmaksulepingu nr 1101963/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 9) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud

kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega

seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast

(tl 14) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot (200 krooni) ning

lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot (400 krooni).

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1101963/96ta

nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad

kasutada

krediidiandja

hinnakirjas

kehtestatud

hindasid.

Eelnevast

tuleneb,

et

järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste tasu ei sisalda pelgalt

postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.

Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe

lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike

teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale.

Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda

krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja

järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste

maksumus 6,39 eurot (100 krooni), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

25,56 eurot (4 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402,

§ 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

tagastamata

krediidisumma

998,50 eurot,

krediidiintress

12,95 eurot,

järelmaksuintress

69,15 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

153,63 eurot 08.10.2012 seisuga ja lisanduv viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt

998,50 eurot alates 09.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte

enam kui 844,87 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

9. TsMS § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt on avalduse või kaebuse

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam

riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja

esitas hagiavalduse e-posti teel ja tasus riigilõivu täismääras (tl 1, 22).

Arvestades hagi osalist rahuldamist ning TsMS § 162 lg-d 1, 2 ja 5, § 163 lg-t 1 ning § 173 lg-d

1 ja 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta hagilt tasutud riigilõiv

osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat

4(4)

madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda 97% ulatuses ja hageja

kanda 3% ulatuses.

10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 225 eurot ning lepingulisele

esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 eurot väljamõistmist.

Käesoleva tsiviilasja hind on 1567,73 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 kohaselt avalduse

elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 175 eurot, täismääras aga

225 eurot. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel, tasudes riigilõivu 225 eurot. Arvestades

eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 175 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte

vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 220 eurot (175 + 45).

11. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks

välja 97% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 213,40 eurot.

Kohtunik