3-12-1373/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1373 Otsuse kuupäev 26.11.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Suuremäe Karjääri OÜ kaebus Iisaku Vallavolikogu 24.05.2012 otsuse nr 118 tühistamiseks, toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja Katrina Koha Vastustaja: Iisaku Vallavolikogu, esindaja Annely Oone Kaasatud isik: Keskkonnaamet, esindajad Tiit Kaasik, Jelena Ello, Käthlin Raudla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest ehk hiljemalt 27.12.2012. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Kõnnu liivamaardla asub Ida-Viru maakonnas Iisaku vallas Jõuga külas RMK poolt hallataval maatükil Alajõe metskond 14, katastritunnusega 22401:001:0310. Kaebaja taotles geoloogiliste uuringute tegemiseks loa, millele vald andis 18.06.2009 oma nõusoleku. Kaebaja tellis liivamaardla tarbevaru geoloogilise uuringu. Uuringu tulemusena kinnitas keskkonnaminister oma 15.12.2010 käskkirjaga nr 1852 täiteja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4,84 ha suurusel alal: täiteliiva 207 tuh. m³ ja ehitusliiva 73 tuh.m³. Kaebaja esitas 21.01.2011 vastustajale maapõueseaduse (MaaPS) § 34 lg 1 p 16 korras kaevandamistaotluse, mis 26.01.2011 avalikustati Ametlikes Teadaannetes. Avalikustamise peale avaldusi ja vastuväiteid ei laekunud.

3-12-1373

Vastustaja keeldus 24.03.2011 otsusega nr 79 nõusoleku andmisest taotletavale kaevandusloale, põhjendades mittenõustumist vastuoluga valla üldplaneeringule ning võimaliku keskkonnamõjuga lähedalasuvale Kivinõmme maastikukaitsealale. Lisaks leidis vastustaja, et vallas on juba avatud mõned karjäärid ning vallal puudub vajadus täiendavate karjääride järele, kuna Iisaku vallas ei ole lähiaastatel plaanis riikliku tähtsusega objektide ehitamist. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse, leides, et planeeritav karjäär ei ole vastuolus valla üldplaneeringuga. Geoloogiliste uuringute tulemusi arvestades puudub kaevandamisel igasugune arvestatav mõju nii kohalikule elanikkonnale kui ka läheduses asuvale Kivinõmme maastikukaitsealale. Iisaku Vallavolikogu Suuremäe Karjäär OÜ vaiet ei rahuldanud ja jäi oma senise seisukoha juurde. Kaebaja vaidlustas vaideotsuse halduskohtus. Tartu Halduskohtu 15.03.2012 otsusega haldusasjas 3-11-2030 rahuldati Suuremäe Karjäär OÜ kaebus ja kohustati vastustajat oma otsuse ülevaatamiseks.

Vastustaja on teinud 24.05.2012 otsuse nr 118 (tl 30-31), millega keeldus kaebaja esitatud kaevandusloale nõusoleku andmisest. Kaevatava otsuse põhjendused on järgmised: Iisaku valla üldplaneeringu üheks põhimõtteks on looduskauni elukeskkonna säilitamine. Üldplaneering ei näe ette Kõnnu liivamaardlas maavara kaevandamist. Üldplaneeringuga määratletud võimaliku kaevandustegevuse ala asub Tärivere külas. Iga maavara kaevandamine muudab jäädavalt kaevandamispiirkonna loodust. Kõnnu liivakarjääris planeeritav kaevandamine põhjustab kogu kaevandusala piirkonnas ja selle ümbruses looduse ja maastiku olulise rikkumise otseselt vähemalt 15 aastaks.

Kuna Varesmetsa karjääris liiva kaevandamine on tekitanud külaelanike hulgas palju probleeme, siis probleemid võivad tekkida ka Jõuga külas, eelkõige liiva transportimisel ja tolmu tekitamisel Jõuga järvede ja puhkepiirkondade läheduses. Jõuga küla elanikud on pöördunud vastustaja poole palvega keelata liivakarjääri rajamine, kuna see hakkab häirima nende elukeskkonda, mis on vastustaja arvamusel väga oluline asjaolu olenemata sellest, et oma arvamusega pöördusid elanikud alles pärast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist.

Kohaliku kogukonna ja vallavolikogu eesmärk on säilitada kohalikele elanikele elamiskõlblik elukeskkond. Ehitusvarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuandest tulenevalt ehitusmaavarade kaevandamise vääramatut mõju maastikule, elupaikadele ja veekeskkonnale saab ohjata karjääride asukoha valikuga, piirates liigsete karjääride teket. Iisaku valla territooriumil on kuus tegutsevat karjääri, mis suudavad rahuldada kohalikud vajadused. Uue karjääri rajamine on põhjendamatu. Kõnnu liivakarjääri lähedusse jääb Kivinõmme maastikukaitseala, mille piir on taotletavast karjäärist 200 meetri kaugusel.

Maastikukaitsealal asuv Linajärv jääb taotletava mäeeraldise piirist 500 meetri kaugusele. Kuigi Keskkonnaameti Viru regiooni välja toodud arvamuse kohaselt ei avalda maavara kaevandamine negatiivset keskkonnamõju Kivinõmme maastikukaitsealale ja piirkonna veerežiimile, leiab volikogu siiski, et negatiivne mõju võib avalduda. Suuremäe Karjäär OÜ asus ise oma 01.04.2010 vaides seisukohale, et kaevandamine võib avaldada negatiivset mõju. Kavandatav kaevandusala jääb ürgloodusega alale. Kaitsealuste liikide leiukohad ja metsise elupaigad võivad kaevandamistegevuse käigus saada kahjustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja leiab (tl 2-5), et vastuolu Iisaku valla üldplaneeringuga puudub. Planeeritav kaevandusala jääb maavarade registris registreeritud maardla alale. Planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 3 kohaselt on kohalik omavalitsus seotud maardla alale jääva maa mäetööstusliku

3-12-1373

sihtotstarbega. Vaidlusalune ala ei kuulu riiklikult kaitstavate alade hulka. Eesti säästva arengu strateegias toodud väide, et hea kaevandamistava järgimise näiteid napib on motivatsiooni alusena ebaproportsionaalne ja sellele tuginemine kujutab endast diskretsiooniviga. Kaevandamine muudab maastiku ilmet, kuid tähtis on selle muutuse olulisus. Asjaolu, et praegu valla territooriumil tegutsevad kaevandajad ei ole oma kohustusi täitnud ei tähenda, et see on iseenesest välistatud. Kaevandusala jääb 3 km kaugusele Jõuga külast. Väljaveo tee ei möödu Jõuga külast. Karjääri avamise otstarve on varustada AS TREF Jõhvi asfalditehast tehnoloogilise liivaga. Jõuga küla elanikke karjääri tegevus ei mõjuta. Kaasaegne karjääritehnika ei tee suurt müra. Kaevandamine toimub üleval pool põhjavee kihti. Kui veepiir jääb alla poole karjääri põhja piirist, ei saa kaevandamine kaasa tuua mõjutusi veekogule. Sellise seisukoha on esitanud nii Keskkonnaamet kui sõltumatu keskkonnaekspert. Karjäärialale ei jää ühtegi looduskaitsealuse linnuvõi loomaliigi elupaika, samuti mitte ühtegi kaitsealust taimeliiki. Kaevandamisega avaldatavat mõju on võimalik keskkonda kaitsvate meetmetega ära hoida või vähendada. Nendeks meetmeteks on eelkõige korras ja liiklusohutusnõuetele vastav tehnika, avariiolukordade vältimine ning avariiolukordade likvideerimiseks vajamineva varustuse olemasolu. Maavarade kaevandamine ei ole mõeldud ainuüksi kohaliku omavalitsuse vajaduste rahuldamiseks. Kaevandamise eesmärgiks võib olla ka erasektori tootmisvajaduste rahuldamine. Asfaldi tootmises kasutatavat liiva ei leidu üheski valla territooriumil tegutsevas karjääris.

Vastustaja kaalutlusotsus ei ole proportsionaalne. Kaevandamine ei mõjuta ülemääraselt kohaliku elanikkonna elukvaliteeti. Võimalike mõjude ohjamiseks on vastustajal võimalus seada tingimusi väljaveotee kasutamise, tööaja, karjääriala planeerimise ja korrastamise osas. Oma täiendavas seisukohas (tl 74) osundab kaebaja sellele, et Kõnnu liivamaardla alale ei ole moodustatud looduskaitseala ja valla üldplaneering ei anna nimetatud ala suhtes erisuuniseid. Tegemist on 100% maatulundusmaaga. 2011. a oli osal taotletavast kaevandusalast teostatud lageraiet. Ilmselgelt ei saa antud juhul rääkida väärtuslikust ürgloodusest. Ettevaatusprintsiipi ei tohiks kasutada teadvalt pahauskselt. Mõju kohalikule elanikkonnale on marginaalne. Liiva vedamine Tartusse läbi Jõuga küla on majanduslikult võimatu.

Keskkonnaministeerium märgib oma vastuses (tl 54-56), et Kõnnu liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisele kuuluv kasulik kiht paikneb kogu ulatuses ülevalpool põhjavee taset ning allpool põhjaveetaset võimalikku kaevandamist Kõnnu liivakarjääris ei toimu. Põhiseaduse §

154 lg-st 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tõttu ei saa Keskkonnaamet hinnata vastustaja nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust ega õiguspärasust. Olenemata kohaliku omavalitsuse seisukohast võib MaaPS § 34 lg 1 p 16 ja lg 2 kohaselt kaevandamisloa välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium teatas, et ministeeriumile või tema valitsemisala asutustele ei ole vajalik Kõnnu liivakarjääri maa-ala (tl 61). Riigimetsa Majandamise Keskus ei toetanud Kõnnu liivakarjääri rajamist (tl 62, 63). Oma täiendavas vastuses (tl 80-81) märgib keskkonnaministeerium, et uuringuloa ja kaevandamisloa saamiseks on sätestatud eraldi menetlused. Uuringuloa andmise menetlus ei lähe automaatselt üle kaevandamisloa andmise menetluseks ja need menetlused ei ole omavahel seotud.

Vastustaja leidis oma vastuses (tl 66-68), et Iisaku valla üldplaneeringuga on välistatud Kõnnu liivamaardlas maavara kaevandamine ja uue karjääri rajamine. Asjaolu, et Iisaku

3-12-1373

Vallavolikogu on 29.04.2010 otsusega nr 40 andnud nõusoleku geoloogilise uuringuloa andmiseks ei saa tekitada õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Asfalditehaseid on ka teistes Eesti piirkondades, mitte ainult Jõhvis. Ei saa välistada, et kaebaja hakkab tarnima liiva mujale Eestisse. Ka Tartu tehas vajab liiva ja väljaveo tee kulgeb sel juhul läbi Jõuga küla ning avaldab negatiivset mõju puhkepiirkonnale Jõuga järvede läheduses. Kaebaja on turul tegutsenud viis aastat ja see aeg ei anna piisavat ülevaadet kavandatavast kaevandamisest, mida taotletakse 15 aastaks. Kaebaja ei avaldanud soovi Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks kaevandusloa saamiseks MaaPS § 34 lg 1 p 16 ja lg 2 korras. Ka kohalik omavalitsus saab tugineda Ehitusmaavarade riiklikule arengukavale. Volikogu poolt arvamuse andmine, mille sisuks on nõusoleku andmisest keeldumine, on menetlustoiming, mitte haldusakt ning seega ei saa seda tühistada. Kaebuse esitaja ei nõustu volikogu antud arvamuse (menetlustoimingu) sisuga. Kehtiv seadusandlus ei anna halduskohtule pädevust teha vallavolikogule ettekirjutust, millega saaks kohustada volikogu andma kaebajale sobiva sisuga arvamust. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-38-10 tuleneb, et kohalik omavalitsus peab nõusoleku andmise üle otsustamisel lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest. Vastustaja on põhjendanud nõusoleku andmisest keeldumist lähtudes valla ja kohaliku elanikkonna huvidest, mitte erahuvidest. Vallavolikogu otsus on õiguspärane, antud pädeva organi poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.

ASJASSEPUUTUV ÕIGUSNORM

Maapõueseaduse § 28 kaevandamisloa taotlemine

(1) Kaevandamisloa saamiseks esitab taotleja kaevandamisloa andjale taotluse.

(2) Pärast taotluse saamist kontrollib loa andja taotluse vastavust nõuetele.

(3) Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vaidlus haldusasjas käib Iisaku Vallavalitsuse 24.05.2012 otsusena nr 118 vormistatud arvamuse üle, mille vastustaja andis Suurmäe Karjäär OÜ poolt esitatud kaevandamisloa taotlusele.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et volikogu poolt MaaPS § 28 lg 3 korras arvamuse andmine on toiming HMS §

107 lg 1 mõistes ja tegemist on ühe menetlusetapiga kaevandamisloa väljaandmise menetluses.

Kuigi arvamuse andmine vormistati vallavolikogu otsusena ei vasta nimetatud toiming HMS § 51 lg-s 1 toodud haldusakti tunnustele. Haldusakti ja toimingu eristamisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte vormist. Haldusakt on reguleeriva toimega tahteavaldus, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Toimingul regulatiivsus puudub ning see pole suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele (RKHKo 3-1-1-10-11, p 13).

3-12-1373

Vastustaja toimingul puudub regulatiivne iseloom ning see pole suunatud vastustaja õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Vastustaja on andnud oma arvamuse. Kaebaja õiguste ja kohustuste üle (kas rahuldada kaevandamisloa taotlus või mitte) pidi otsustama kaevandamisloa andja loa andmise menetluse lõppstaadiumis.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 6 kohaselt saab halduskohus teha kindlaks toimingu õigusvastasuse. HKMS ei näe aga ette võimalust haldusorgani toimingu tühistamiseks. Seega õige on vastustaja seisukoht, et halduskohtul ei ole volitusi vaidlustatava otsuse tühistamiseks.

MaaPS § 28 lg-st 3 ei tulene täiendavaid nõudeid, mida kavandatava kaevandamiskoha kohalik omavalitsus peab võtma arvamuse andmisel arvesse. Sätestatud on vaid arvamuse andmise kirjalik vorm. Vastustaja andis oma arvamuse kirjalikult vormistatud otsustusena. Seega on MaaPS § 28 lg-st 3 tulenevad vorminõuded täidetud.

Kohus tuvastab, et MaaPS § 28 lg-st 3 tuleneb kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus HMS § 4 lg 1 tähenduses ehk haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seadusest ei tulene otsuse tegemise kaalumise volitust, st saanud kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu, peab kohalik omavalitsus teatama oma arvamuse ja ei tohi jätta seda esitamata. Samas tuleneb vastustaja kaalutlusõigus arvamuse andmise volitusest. Seadus ei sätesta, millised need otsustused võivad olla. Kaevandamisloa taotlemise menetluse iseloomust ja loogikareeglitest tulenevalt võis vastustaja valida kolme otsustuse vahel – kas anda taotlusele heakskiit, vaielda sellele vastu või jääda neutraalsele positsioonile. HMS § 107 lg-st 2 tulenevalt peab toimingu sooritamisel haldusorgan järgima kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Kuna asjassepuutuvast sättest kaalutlusõiguse piire ei tulene, jääb kohtul kontrollida toimingu vastavust võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttele. Kaebaja väidab, et vastustaja on eksinud proportsionaalsuse põhimõtte vastu ning tehtud toiming ei olnud sobiv ega vajalik.

Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatav Põhiseaduse §-st 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust saab kohus kontrollida kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ja proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (RKHKo 3-3-1-11-03, p 48).

Vastustaja põhiargumendiks vaidlustatava toimingu tegemisel oli valla üldplaneeringu põhimõtetest kinnipidamine ning looduskauni elukeskkonna säilitamine ja edasiarendamine. Samuti tugines vastustaja Kivinõmme maastikukaitseala kaitsmise vajadusele ja praegu valla territooriumil tegutsevate karjääride rohkusele. Siinkohal ei nõustu halduskohus vastustaja seisukohaga, millest tulenevalt üldplaneeringuga, kui sellisega saab välistada maavara kaevandamise ja karjääri rajamise, kui sellise.

3-12-1373

Kaevandamisloa andmine on reguleeritud maapõueseadusega ning kohalik omavalitsus ei saa seada oma õigusaktiga piiranguid seadusega sätestatud õigusele.

Kontrollides vaidlustatava toimingu sobivuse kriteeriumile leiab halduskohus, et vastustaja seisukoht on põhjendatud ning tehtud toiming soodustab valla poolt seatud eesmärgi saavutamist.

Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et looduskauni keskkonna säilitamise ja maastikukaitseala kaitsmise eesmärkide saavutamist võib soodustada ka ennetavate meetmetega, nt vaieldes vastu maastikukaitseala lähedusse kavandatava karjääri rajamisele.

Vajalikkuse kriteeriumile vastavuse hindamisel leiab kohus, et vastustaja toiming oli vajalik, sest taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne kui esimene.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaasaegne karjääritehnika võib teha tööd põhjustamata liigset müra ning ei erine selle poolest põllul töötavast traktorist. Samas peale müra kaasneb maavarade kaevandamisega rida teisi mõjufaktoreid – masinate ja liiva transportimiseks kasutatavate veoautode heitgaasid, maapinna vibratsioon jne. Kaebaja viidatud võimalused – tingimuste seadmine väljaveotee kasutamise, tööaja, karjääriala planeerimise ja korrastamise osas, saavad neid mõjusid vähendada, kuid ei võta neid täielikult maha. Kaebaja tunnistab ise, et kaevandamine avaldab negatiivset mõju keskkonnale, leides aga, et see ei ole ülemäärane. Seega vastustaja taotletavat eesmärki – elukeskkonna säilitamist ja maastikukaitseala kaitset ei ole võimalik saavutada teise vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne, kui valla otsustus, mitte toetada Kõnnu liivamaardla alale karjääri rajamist. Uue karjääri rajamine võib halvendada valla elukeskkonda ja avaldada negatiivset mõju lähedalasuvale kaitsealale. Selles mõttes ei ole veenvad ka kohtule esitatud ekspertarvamuse (tl 33-34) põhjendused. Tundub olevat mõistlik keskkonnaeksperdi arvamus, et kuna kaevandatava liivakihi alumine piir asub põhjaveetasemest kõrgemal, siis liiva väljamine piirkonna põhjaveerežiimis muutusi ei tekita. Samas ei nähtu nimetatud arvamusest, millele tuginedes jõudis keskkonnaekspert järeldusele, et "kuna kavandatava liivakarjääri lähim külg asub Kivinõmme maastikukaitseala piirist ligikaudu 0,2 km kaugusel ja karjääri ning kaitseala vahel kasvab mets, siis kaitseala põhieesmärkide (pinnavormide, järvede ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse) kahjustamine on välistatud". 200 meetrit vahemaad ja sellel kasvav mets ei pruugi olla piisavaks takistuseks, et välistada karjääri alalt tulevaid negatiivseid mõjutusi maastikukaitsealale. Ekspertarvamuses ei viidata, milliseid uuringuid tehti vastavate eelduste kontrollimiseks ja millistele uurimismeetoditele tuginedes jõudis ekspert oma järeldusteni. Nimetatud ekspertarvamus ei ole kohtu arvates piisav, et tunnistada keskkonnale negatiivse mõju avaldamine välistatuks.

Halduskohus leiab, et vaidlustatav toiming on ka mõõdukas, ehk proportsionaalne soovitud eesmärgiga. Toiming oleks ebaproportsionaalne, kui kaebaja õiguste riive intensiivsus oleks kõrgemal astmel, kui seda õigustavate põhjuste kaalukus nende kogumis.

Kaebaja toob uue karjääri avamise otstarbena välja AS TREF Jõhvi asfalditehase tehnoloogilise liivaga varustamise vajaduse. Kohus märgib sellesse puutuvalt, et kohtule esitatud AS TREF 30.05.2011 kirjast nr 66 (tl 32) nähtub, et praegu ostetakse asfaltbetooni tootmiseks sobiliku liiva sisse Pannjärve liivakarjäärist. Seega AS TREF tootmisvajadused on rahuldatud. Kaebaja väide, et asfaldi tootmises kasutatavat liiva ei leidu üheski valla

3-12-1373

territooriumil tegutsevast karjääri ei puutu kohtu arvates asjasse, kuna Kõnnu liivamaardla ei asu ka selle valla territooriumil, millel asub Ahtme asfalditehas. Kusjuures Pannjärve karjäär asub Ahtmest 11 km kaugusel, Jõuga külast Ahtmeni on aga üle 20 km. Samast kirjast nähtub, et uue karjääri rajamine võiks vähendada AS TREF ettevõtlusriske. Kaebaja ettevõtlushuvi tarnida liiva rajatavast karjäärist AS-le TREF on seega erahuvi, millele seisavad vastu Iisaku valla ja selle elanike huvid elukeskkonna säilitamiseks ja maastikukaitseala kaitsmiseks. Vastustaja toiming on aluseks lõppastmes kaevandamisloa taotluse rahuldamata jätmiseks (MaaPS § 34 lg 1 p 16), seega võib olla kaebaja õigusi riivava otsustuse tegemise aluseks. Toimingu mõõdukuse kontrollimiseks peab kohus hindama, kas kaebaja võimalik õiguste riive intensiivsus kaalub üles vastustaja silmas peetud eesmärkide tähtsust.

Halduskohus leiab, et antud juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja erahuvid. Põhiseaduse § 5 kohaselt kaitstakse keskkonda kui rahvuslikku rikkust. Põhiseadus peab seega keskkonda iga Eesti elaniku jaoks oluliseks. Ärilise kasumi teenimise eesmärk on kohtu arvates väiksema kaaluga huvi võrreldes eluja looduskeskkonna säästmise huvidega. Põhiseaduse §-st 31 tulenev ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Nimetatud põhiseaduse sätte teisest lausest tulenevalt võib seadus kehtestada piiranguid ettevõtlusvabadusele. MaaPS § 34 lg 1 p-st 16 tulenev piirang ongi seatud kohaliku kogukonna huvide kaitsmiseks ning vallavolikogu realiseeris arvamuse andmisel temale kuuluva õiguse, juhindudes valla elanike ja keskkonnakaitse huvidest. Kohus nõustub kaebaja väitega, et maavarade kaevandamine ei ole mõeldud ainuüksi kohaliku omavalitsuse vajaduste rahuldamiseks ning kaevandamise eesmärgiks võib olla ka erasektori tootmisvajaduste rahuldamine. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et erasektori (AS TREF) tootmisvajadused on faktiliselt rahuldatud. AS TREF kirjast (tl 32) tulenevalt soovib ettevõtja teise võimaliku tarnija abil vähendada oma sõltuvuse ühest tooraine pakkujast (Pannjärve karjäär) ja vähendada oma ettevõtlusriske.

Kohtu arvates kaaluvad keskkonna kaitse ja kohaliku kogukonna huvid üles ühe äriühingu ettevõtlusriskide maandamise huvid. Seega leiab kohus, et vaidlustatav toiming on ka mõõdukas ja tervikuna proportsionaalne HMS § 107 lg 2 mõistes. Halduskohus ei tuvastanud võrdse kohtlemise või õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumist vaidlustatud toimingu sooritamisel. Halduskohus nõustub ka kaasatud isiku seisukohaga, et uuringuloa andmise menetlus ei lähe automaatselt üle kaevandamisloa andmise menetluseks ja need menetlused ei ole omavahel seotud. Seetõttu ei saanud uuringuloa andmine tekitada kaebajal ootust, et talle tingimata antakse ka kaevandamisluba. Halduskohus leiab, et Iisaku Vallavolikogu 24.05.2012 otsus nr 118, millega vastustaja keeldus kaebaja esitatud kaevandusloale nõusoleku andmisest, on igati õiguspärane. Kuna kohus ei tuvastanud toimingu õigusvastasust, puudub alus ka vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. Kaebus jäetakse täielikult rahuldamata ning menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS §

108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks kohtunik