2-12-20781/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-20781

1(4)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel

Lahendi teatavakstegemine Lahendi teatavakstegemine Lahendi teatavakstegemine Lahendi teatavakstegemine Tartu maantee kohtumaja 26. november 2012

Kohtu Kohtu Kohtu Kohtuasi asi asi asi (number (number (number (number, , , , menetlus) menetlus) menetlus) menetlus) 2-12 12 12 12-20781 20781 20781 20781 o SK versus versus versus versus MK MK MK MK o Hagimenetlus Hagimenetlus Hagimenetlus Hagimenetlus (lihmenetlus) (lihmenetlus) (lihmenetlus) (lihmenetlus)

Hagi ese Hagi ese Hagi ese Hagi ese elatise nõue

Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlustoiming Kohtuotsus lihtmenetluses Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula

Hageja Hageja Hageja Hageja SK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja Hageja seaduslik esindaja Hageja seaduslik esindaja Hageja seaduslik esindaja SJ(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja Kostja Kostja Kostja MK (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. Välja mõista MK tagasiulatuvalt alates 28. maist 2012 kuni 31. juulini 2012 SK kasuks elatis €145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus SK ülalpidamiseks. 2. Välja mõista MK tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2012 kuni poja SK täisealisuseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muut(u)miseni SK kasuks elatis €75 (seitsekümmend viis) eurot kuus SK ülalpidamiseks. 3. Anda SJ õigus alaealisele lapsele SK väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. 4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub elatise osas viivitamata täitmisele.

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord

2-12-20781

2(4) ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

SK(seaduslik esindaja SJ) esitas 28.05.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MK vastu elatise, summas 200 eurot kuus, väljamõistmiseks. Kohus tegi 07.06.2012 MK makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 18.06.2012.

MK esitas 19.06.2012 vastuväite SK nõude osas elatise väljamõistmiseks. Vastuväitest nähtuvalt on lapse isa nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas €145. Lapse isa märgib, et sel ajal kui laps oli isa juures, tasus lapse isa ka lapse lasteaia ja huvikooli arveid. Nimetatud arvete tasumine jätkus ka mais 2012, kuigi lapse ema esitas elatisnõude soovi aprillis 2012 telefoni teel. Vastuväite kohaselt pakkus MK elatise suuruseks €145 kuus, kuid lapse ema eeltoodud pakkumisega ei nõustunud. Lapse isa märgib, et ta on ostnud ja ostab ka edaspidi lapsele riideid, mänguasju jms, kuid arvestades tema sissetulekut, ei ole tal võimalik tasuda lapsele elatist suuremas ulatuses kui €145 kuus.

18.07.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus jätkas 24.07.2012 määrusega nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 24.08.2012 esitas hageja kohtule avalduse, milles teeb kostjale ettepaneku elatise tasumiseks summas €145 kuus alaealise SK ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

24.10.2012 esitas MK kohtule omapoolse vastuse, milles märgib, et võtab hagi osaliselt õigeks. Lapse isa jääb oma vastuväites esitatu juurde ning lisab, et tema on täitnud ülalpidamiskohustust, kuid avaldab, et käesolevalt on tema majanduslik olukord muutunud ning tal ei ole enam võimalik maksta lapsele elatist summas €145 kuus põhjusel, et XXX sündis MK perre teine laps ning seoses XXX toimunud liiklusavariiga on MK teadmata ajaks töövõimetu. Tulenevalt eelviidatud asjaoludest palub MK vähendada lapsele igakuiselt makstavat elatist summani €75 kuus. Lapse isa avaldab, et jätkab lapse SK ülapidamiskohustuse täitmist kujul nagu ta on teinud seda käesolevani, st laps on igal võimalikul nädalavahetusel isa juures, isa soetab lapsele vajalikud riided, ostab mänguasju vastavalt võimalustele ning käib koos ülalpeetavaga väljasõitudel ja reisidel.

Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 405 lg 1). Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (alus: TsMS § 632 lg 1). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või kui on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-12-20781

3(4) Hageja on 21.11.2012 kohtule edastatud elektronkirjas avaldanud nõustumust kostja ettepanekuga tasuda lapsele elatist kostja võimaluste piires, so igakuiselt summas €75.

Kuna kostja on vastuses hagile võtnud hageja nõude õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 alusel hagi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha.

Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb PKS § 102 (Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

2-12-20781

4(4) ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).

Kohus, hinnanud käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendeid, leiab, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks mõista välja tagasiulatuvalt alates 28. maist 2012 kuni 31. juulini 2012 elatis summas €145 kuus ja alates 1. augustist 2012 kuni lapse täisealisuseni või kuni elatise suuruse muut(u)miseni elatis summas €75 kuus. Kohus on asunud seisukohale, et antud juhul esinevad PKS § 102 lõikes 1 esinevad asjaolud, millest tulenevalt on õigustatud elatise suuruse vähendamine alates 01.08.2012. 24.10.2012 vastuses on kostja toonud välja põhjused, miks tal ei ole võimalik täita lapse ees ülalpidamiskohustust suuremas määras kui €75. Käesolevalt, tingituna 31.07.2012 kostjaga toimunud autoavariist, on kostja määratlemata ajaks töövõimetu. Lisaks on XXX sündinud kostja perre teine laps, kelle suhtes peab kostja samuti täitma ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud on piisavalt kaalukad elatise suuruse vähendamiseks alates 01.08.2012 alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Kohus nendib, et kuivõrd kostja tervisevigastus on ajutise loomuga, on hagejal, elatise suuruse vähendamise tinginud asjaolu äralangemisel, võimalik esitada kohtule uuesti hagi elatise nõudes.

Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb PKS § 108 (Tagasiulatuv ülalpidamine). Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjast jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Raivo Einula Kohtunik

2-12-20781

5(4)