2-10-16566/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-16566

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-16566 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 25 000 krooni (s.o 1597,79 eurot) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, elektronpost XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, elektronpost XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 19. november 2012.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XXX

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Mustamäe Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Välja mõista kostjalt riigilõiv 319,56 eurot riigituludesse. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Makse selgituseks tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number ning kui isik ei tasu riigilõivu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2-10-16566

2(3) 3. Menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19.11.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE XXX(hageja) esitas 09.04.2010.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palub lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. 02.11.2012.a kohtule esitatud menetlusdokumendis teatas hageja, et soovib jätta endale pärast abielu lahutamist perekonnanime X .

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Abielust on sündinud poeg, kes on käesoleval ajal täisealine. Pooled elavad eraldi ja abielulised suhted on lõppenud 1999.a. Abielusuhete jätkamine ei ole võimalik.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tunnistab hagi täielikult. Kohtule 31.10.2012.a esitatud kirjalikust vastusest nähtuvalt elab kostja Inglismaal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX.a Mustamäe Perekonnaseisuametis. Hagiavaldusest ja hageja kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi alates 1999.a., mil kostja sõitis ära välismaale. Kostja elab alaliselt Inglismaal ja tal on uus faktiline pere. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning soovib abielu lahutada. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu. Ta elab alates 1999.a alaliselt Inglismaal.

2-10-16566

3(3) Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kostja on nõustunud maksma kõik kohtukulud, jätab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 28.04.2010.a määrusega andis kohus hagejale riigipoolset menetlusabi, vabastades hageja täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 5000 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 5000 krooni (s.o 319,56 eurot). TsMS § 190 lg 7 rakendamiseks mõjuvaid põhjuseid kohus ei ole tuvastanud.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb sama paragrahvi lg-s 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Sirje Õunpuu kohtunik