3-12-764/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-764 Haldusasi Stanislav Morozi kaebus pensioniküsimustes antud vastuste õigusvastasuse tuvastamiseks ja õiguste taastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.04.2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Stanislav Morozi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.04.2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Stanislav Moroz esitas 12.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Sotsiaalkindlustusameti 22.03.2012. a vastuse, Sotsiaalministeeriumi 19.03.2008. a vastuse ja Virumaa Pensioniameti 28.02.2002. a vastuse õigusvastaseks tunnistamist ning kaebaja õiguste taastamist. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale pensionilisa miilitsas saadud trauma tõttu tekkinud invaliidsuse eest, kuid alates 01.04.2000 väljamaksed lõpetati.

2. Tartu Halduskohtu 18.04.2012. a määrusega tagastati S. Morozi kaebus. Määruse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p-i 1 mõistes ja tuvastamiskaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, so pensionilisa määramist või selle maksmise jätkamist, kuna alates 01.04.2000 kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) regulatsioon ei näinud enam ette kaebajale varasemalt määratud pensionilisandi säilitamist ja kaebaja ei saa tuvastamisnõude abil oma väidetavalt rikutud õigusi taastada. Tuvastusnõue ei ole lubatav ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 2 tulenevalt, kuna tõhusamaks vahendiks oleks võimaliku pensioni ümberarvestamise kohta tehtud otsuse tühistamine ja uueks ümberarvestamiseks kohustamine, kuid asja materjalidest selliste otsuste olemasolu ei nähtu ning esitatud kaebuses ei ole selliseid otsuseid ka vaidlustatud. Kaebuse sisuks on soov saada tagasi õiguskaitseorganites töötamisega seoses saadud invaliidistumise eest varasemalt määratud pensionilisa.

2 HKMS § 46 lg 1 ja 2 tulenevalt saab tühistamisja kohustamisnõuet üldjuhul esitada ainult 30 päeva jooksul vastava haldusakti või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Sama paragrahvi seitsmendas lõikes on kehtestatud, et kaebetähtaeg loetakse möödunuks, kui haldusakti või keeldumist ei ole küll teatavaks tehtud, kuid kaebaja on asjast muul viisil teada saanud, ent tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg-tes 1, 2 ja 9 sisaldusid põhimõtteliselt samad kaebetähtaja arvutamise nõuded. HKMS § 46 lg 6 võimaldab seaduseandjal ka erinevate kaebetähtaegade kehtestamist ning pensioni määramise või ümberarvutamise otsuse osas ongi seda tehtud, sest RPKS § 40 lg 1 (kuni 01.04.2004 seaduse § 46 lg 1) tulenevalt saab neid vaidlustada kolme kuu jooksul arvates päevast, millal isik oma õiguste rikkumisest teada sai või teada saama pidi. S. Moroz pidi käesoleva vaidluse aluseks oleva 25% suuruse pensionilisandi maksmise lõpetamisest ja selle põhjustest aru saama kõige hiljem siis, kui Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond tema 19.02.2002. a avaldusele 28.02.2002 vastates pensioni suuruse ning lisandi määramisega seonduvat selgitas. Kuna sedasama tehti Sotsiaalministeeriumi poolt tema 20.02.2008 pöördumise alusel veel ka 19.03.2008, ei saa kuidagi väita, et kaebajale polnud pensioni ümberarvutamine ilma soovitud pensionilisandi määramiseta varem kui 12.04.2012 teada. Seetõttu on ka võimaliku tühistamisja kohustamisnõude esitamiseks ettenähtud kaebetähtaeg kaebajast endast tuleneva tõttu mööda lastud, vastavad nõuded ei oleks lubatavad ning kuna miski kohtule esitatust ei viita kaebetähtaja ennistamise võimalusele, pole vajadust anda kaebajale aega vastava taotluse esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. S. Moroz esitas 02.05.2012 määruskaebuse (pealkirjastatud apellatsioonkaebus), milles palus Tartu Halduskohtu 18.04.2012. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus kaebuse esitamise tähtaja osas hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg juhul, kui see on möödunud.

4. Sotsiaalkindlustusamet oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt nõustub vastustaja Tartu Halduskohtu 18.04.2012. a määruses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebaja on pöördunud halduskohtusse, kuna soovib endiselt saada pensionilisa seoses siseministeeriumi organites teenimise ajal tekkinud invaliidsusega. Vastav lisand - 25% rahvapensioni määrast, oli ette nähtud 01.04.1993 kuni 01.04.2000 kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 23 p-s 1. Alates 01.04.2000 on RPKS-is samasuguse suurusega pensionilisand sätestatud üksnes kaitseväeteenistuses teenistusülesannete või teenistuskohustustega seotud vigastuse või haiguse korral. Alates 01.04.2000 kehtiv regulatsioon ei näinud ette kaebajale varasemalt määratud pensionilisandi säilitamist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Virumaa Pensioniameti selgitused ei saa kaebaja õigusi rikkuda, tal puudub nende osas kaebeõigus ning kaebuses püstitatud eesmärki ei ole tal võimalik

3 saavutada, nõudes talle antud selgituste õigusvastasuse tuvastamist, kuna tema poolt soovitud pensionilisandi määramise ega varem määratud lisandi säilitamise või taastamise võimalust ei tulene käesoleval ajal kehtivatest pensioni saamist reguleerivatest seadustest.

6. Tartu Halduskohtu 18.04.2012. a määruses on nenditud, et juhul, kui lugeda kaebus esitatuks ka tühistamisja kohustamisnõudes, siis on sellise kaebuse esitamiseks ettenähtud kaebetähtaeg mööda lastud, kuid puudub ka vajadus anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et enne kaebuse tagastamist kaebetähtaja möödalaskmise alusel tuleks menetlusosalisele iseenesest anda võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuid käesoleval juhul ei ole kaebust tagastatud kaebetähtaja möödalaskmise tõttu ja seega puudub alus saata asi uuesti halduskohtusse tagasi tähtaja ennistamise osas menetluse jätkamiseks. Nagu juba märgitud, on esitatud kaebuses viidatud kolmele vastusele aastatest 2002, 2008 ja 2012, milles erinevad haldusorganid on vastanud kaebaja küsimustele pensionilisa maksmise ja pensionistaaži ning selle arvutamise kohta. Ükski neist vastustest ei ole käsitatav keeldumisena pensionilisa väljamaksmisest või muu pensioniameti otsusena, mis on kaebaja suhtes tehtud seoses RPKS-i jõustumisega aastal 2000. Kaebuse menetlemiseks puudus seega alus HKMS § 121 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt ning kuuluks nendel alustel tagastamisele ka juhul, kui tegemist oleks viidatud vastuste pinnalt tähtaegselt esitatud kohustamiskaebusega.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lõppkokkuvõttes põhjendatult kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastanud.

Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk