2-12-20158/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. november 2012 Kuressaare Tsiviilasja number 2-12-20158 Hagi ese H N hagi C N vastu abielu lahutuse nõudes ja E M N hagi C N vastu elatise nõudes

Menetlusosalised Hageja 1 H N ( Hageja 2 E M N ( ) Hageja seaduslik esindaja ema H N ( Hagejate lepinguline esindaja Andres Tamm Kostja C N ( )

Asja läbivaatamise kuupäev 07. 11. 2012

Resolutsioon 1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada H N ( ja C N ( abielu, mis registreeriti 21. augustil 2006.a. Bochumi Perekonnaseisuorganis Bochumi linnas Saksa Liitvabariigis, sissekanne nr. 864/2006. 3. H N perekonnanimeks peale lahutust jätta „N“. 4. Määrata lapse E M N elukohaks ema H N elukoht. 5. Anda lapse E M N hooldusõigus täielikult üle emale H Nle. 6. Välja mõista C N’lt ( elatis lapse E M N ( kasuks tema ülalpidamiseks 200 eurot (kakssada eurot ) kuus alates 23. maist 2012 .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 7. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg4). 8. E M N seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on H N 9. Elatise on kostja kohustatud maksma H N arveldusarvele Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda.

lk 2

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmisid pooled oma abielu 21.augustil 2006.a. Bochumi Perekonnaseisuorganis Bochumi linnas Saksamaa Liitvabariigis, mille kohta on tehtud sissekanne nr. 864/2006 abieluraamatusse. Sellest abielust on pooltel sündinud tütar E M N. Hageja ja kostja elasid peale lapse sündi veel koos umbes aastadetsembrini 2007.a., millal kostja läks tööle S , hageja koos lapsega aga oma sünnikohta . Kuni käesoleva ajani on pooled elanud lahus, kostja on leidnud endale uue elukaaslase, kellega elas koos kuni 2008.aastani. Alates sellest ajast on ka lõpenud poolte abielusuhted ning nende taastamine pole hageja arvates enam võimalik. Neil asjaoludel tuleb abielu lahutada, peale abielu lahutamist soovib hageja jätta perekonnanimeks N.

Alates lapse sünnist on tütar elanud hageja (ema) juures ning hageja soovib, et laps jääks ka tema juurde peale abielu lahutamist, mis on ka kooskõlas alaealise lapse huvidega. Kuna pooled elavad erinevates riikides taotleb hageja, et temale kui lapse tegelikule hooldajale ja kasvatajale alates tütre sünnist, antaks täielik hoolduõigus tütre E M osas kooskõlas Perekonnaseaduse §-ga 119.

Tulenevalt Perekonnaseaduse §-st 96 on täisealine esimese astme üleneja sugulane kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele, seega on ka C N kohustatud andma elatist oma tütrele E Mle. Hageja väitel on ta seda teinud väga episoodiliselt, mistõttu soovib hageja, et temalt mõistetaks välja elatis alaealise tütre E M ülalpidamiseks igakuiselt 200 EUR kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni Lapse vajadus tema tavalisest elulaadist lähtuvalt on suurem kui 400 EUR, kuid kuna taotletud 200 EUR on üsna elatise väljamõistmise alampiiri – 145 EUR lähedal ja kostja praegune töötasu on suur, mistõttu ei pidanud hageja vajalikuks lisada igakuiseid kuludokumente ning loodab, et kostja on taotletud suuruses elatise maksmisega tütrele, nõus.

Pooltel ei ole ühisvara.

Juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 65, 67 lg.1, 96, 97 p.1, 99, 101 lg.2, 119, 124 lg.1 palub hageja: 1. Lahutada hageja ja kostja C N abielu, missugune on registreeritud 21.augustil 2006.a. Bochumi Perekonnaseisuorganis Bochumi linnas Saksamaa Liitvabariigis, mille kohta on tehtud sissekanne nr. 864/2006 abieluraamatusse. 2. Peale abielulahutust jätta hageja perekonnanimi N. 3. Jätta laps hageja juurde ning anda talle lapse ainuhooldusõigus.

lk 3

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse E- M ülalpidamiseks elatis igakuuselt 200 EUR kuus või kuni hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile ei vastanud, kuid nõustus abielulahutusega kuna kooselu on lõppenud ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalise, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 65 lg. 1 järgi abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg. 1 järgi kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus on veendunud, et poolte kooselu on lõppenud neli aastat tagasi. Pooled ei soovi kooselu jätkata ja kohus ei saa neid selleks ka sundida, mistõttu abielu tuleb lahutada.

Poolte ühine laps E M N elab ema H N juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja taotleb kohtult lapse elukoha määramist tema juurde ja ainuhooldusõiguse üleandmist talle. PkS § 137 lõike 1 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Lõike 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kuna vanemad elavad lahus (isa väljaspoolt Eestit) ja lapse kasvatamise ja ülalpidamisega tegeleb ema, siis leiab kohus, et lapse elukohaks tuleb määrata ema elukoht. Kosja ei ole sellele taotlusele vastuväidet esitanud. Samuti ei ole ta esitanud vastuväidet hooldusõiguse üleandmise taotlusele. Seetõttu loeb kohus kostja hagi õigeks võtnuks ja rahuldab hagi hageja poolt taotletud viisil, andes lapse hooldusõiguse täielikult üle emale. Kohus peab hooldusõiguse üleandmisel silmas eelkõige lapse huvisid. On selge, et poolte ühise hooldusõiguse teostamine ei ole mõeldav ennekõike suure vahemaa tõttu. Ka ei ole kostja üles näidanud huvi ühise hooldusõiguse teostamise suhtes. Perekonnaseadus (PkS). PkS § 75 lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PkS § 97 p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.

lk 4

Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps E M N ja H N on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel.

Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud. PkS § 102 lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest.

PkS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela lapsega koos. PkS § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2012.a. on 145 eurot ühe lapse kohta kuus.

Eeltoodu alusel on kohtul alust järelduseks, et kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamisekohustust ja on alust ka eeldada, et ta ei tee seda piisavalt tulevikus või ei tee seda õigel ajal. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja nõuab elatusraha 200 eurot kuus, mis kohtu hinnangul ei ole ülemäära suur. Ka ei ole kostja nõudele vastuväiteid esitanud. Üldjuhul saab elatusraha nõuda alates hagi kohule esitamisest s.o. alates 23. 05. 2012.a. nagu on seda ka hagis taotletud. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja mõistab elatise välja hageja nõutud suuruses. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder