2-12-32497/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.novembril 2012.a. Tsiviilasja number 2-12-32497 Tsiviilasi

SK hagi AK vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja AM, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx, e-post:xxxx Kostja: AK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx, e-post:xxxxxx

Tsiviilasja hind 1305 eurot

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista AK SK ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 145.00 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot) alates 15.10.2012.a. kuni SK täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühele lapsele. 3.Elatis kanda AM a/arvele nr xxxxxxxxxxxx. 4.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlus

27.09.2012.a. saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale tsiviilasi seoses SK avalduse menetluse lõpetamisega maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetlusse üleandmisega. Kohus kohustas avaldajat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 15.10.2012.a. on esitatud kohtule hagiavaldus AK vastu elatise väljamõistmiseks seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. käesoleval hetkel 145 eurot. Elatise nõuet põhjendatakse kostjapoolse elatise vabatahtliku mittemaksmisega seaduslikus miinimumulatuses. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras kostjale tähtaja vastamiseks, kostja kohtule ei vastanud, kuid kostja on esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mida loetakse TsMS § 495 alusel vastuväiteks ka hagile kohtumenetluses. Samas tõendeid oma vastuväidete kinnituseks kohtumenetluses esitatud ei ole, kuigi selline kohustus

tuleneb TsMS §-st 230. Ka ei ole kostja taotlenud enda ärakuulamist.

Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist põhjusel, et kostja ei ole oma kohustust lapse ees vabatahtlikult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on olnud nõus elatise maksmisega, kuid kahtlustab, et elatist ei kasutata lapse ülalpidamiseks, ent tõendeid selle kahtlustuse kinnituseks esitatud ei ole ning vaidlust ei saa olla ka selles, et laps vajab ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Seega eeltoodust lähtudes ei ole alust seada kahtluse alla hageja väiteid, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale.

TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

Ingrid Niinemägi Kohtunik