2-11-57170/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-57170

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-57170

Tsiviilasi

OÜ Leaal hagi Ülenurme valla vastu 9339,59 euro ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9339,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja

OÜ Leaal

(registrikood

11105038;

asukoht

Rähni 26, 63303 Põlva); seaduslik esindaja juhatuse liige

J.J.;

-

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

(OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; asukoht Tallinna 2,

71011 Viljandi; e-post nikolai@matti.ee);

-

kostja Ülenurme vald Ülenurme Vallavalitsuse kaudu

(registrikood 75007422; asukoht Pargi 2, Ülenurme alevik,

Ülenurme

vald,

61714

Tartu

maakond;

e-post

vald@ylenurme.ee); seaduslik esindaja vallavanem Aivar

Aleksejev;

-

kostja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets

(OÜ Advokaadibüroo In Jure; asukoht Riia 15b, 51010

Tartu; e-post marko@injure.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2012

Protokollija

kohtuistungisekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

OÜ Leaal

hagi

Ülenurme

valla

vastu

9339,59 euro

ja

viiviste

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Ülenurme vallalt OÜ Leaal kasuks 6916,53 eurot, millest 5294,07 eurot on

põhinõue ja 1622,46 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 10.10.2012 seisuga.

3. Välja mõista Ülenurme vallalt OÜ Leaal kasuks viivis protsendina põhinõudelt

5294,07 eurolt alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest 57% Ülenurme valla kanda ja 43% OÜ Leaal kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue (tl 1-4)

18.11.2011 esitas OÜ Leaal (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Ülenurme valla (kostja) vastu

11 512,39 euro (põhinõue 9339,15 eurot ja 10.11.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

2173,24 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2008 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja

teostama kostjale lepingus märgitud ehitustööd ajavahemikus 15.09.2008 kuni 15.11.2008.

Materjali ja tööde maksumuseks koos käibemaksuga oli 299 987,80 krooni. Vastavalt lepingule

tasus kostja hagejale 40% lepingu maksumusest, so 119 995,11 krooni. Hageja teostas lepingus

ettenähtud tööd tähtaegselt ja esitas 20.11.2008 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koos

arvega tehtud tööde eest maksmiseks summas 146 125,89 krooni (9339,15 eurot) hiljemalt

27.11.2008. Kostja ei esitanud tehtud tööle vastuväiteid, kuid ei tagastanud ka allkirjastatud akti

hagejale. Kostja on rikkunud lepingut, jättes talle osutatud tööde eest osaliselt tasumata. Hageja

nõuab kostjalt oma lepingulise kohustuse täitmist koos seadusest tuleneva viivisega alates

28.11.2008 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 10.09.2008 hinnapakkumisest, 15.09.2008

töövõtulepingust nr 6-13/29, 20.11.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, 20.11.2008 arvest

nr 017, 28.10.2011 võlanõudest, 03.11.2011 vastusest võlanõudele (tl 6-15).

Kostja vastus (tl 26-27)

Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja palub hagi jätta

rahuldamata.

Kostja selgitas hagejale juba 09.01.2009 vastuses, et ei pea põhjendatuks 20.11.2008 arve nr 017

tasumist, kuivõrd tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. 05.11.2008 toimus objektil koosolek,

millest võtsid osa lisaks hagejale ja kostjale ka omanikujärelevalve teostaja Termokaamera OÜ

esindaja. Kohapeal teostati OÜ Tavt poolt parkla killustikualuse tiheduse kontrollmõõtmised kuuest

suvaliselt valitud kohast, kusjuures normidele vastas töö ainult kolmes mõõdetud kohas.

Killustikualuse lahtikaevamisel selgus, et objekti ühes kohas moodustas killustiku- ja liivaaluse

paksus kokku 2 cm, mis ei vastanud normikohasele aluskihi paksusele. Nimetatud kohas teostati ka

kontrollmõõtmine, kus mõõtmistulemus ei vastanud kehtivatele normidele. Lisaks olid kohati üle

2 cm kivide paigalduse tasasuse kõikumised. Samuti ei toiminud kuivendusdrenaaž, mistõttu jooksis

vesi hoone keldrisse. Koosolekul otsustati, et töövõtu tähtajaks 15.11.2008 likvideeritakse vähemalt

pinnasevee läbijooks hoone keldrisse. Hageja nimetatud kuupäevaks puudust ei kõrvaldanud. Pooled

leppisid suuliselt kokku, et pinnasevee läbijooks likvideeritakse hiljemalt 20.11.2008, kuid ka selleks

ajaks jäi läbijooks likvideerimata. Leping lõpetati 20.11.2008 põhjusel, et hageja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi. 18.11.2008 sõlmis kostja lepingu OÜ-ga Vat Krug hageja ebakvaliteetse töö

ümbertegemiseks.

Kostja lisas vastusele koopia 05.11.2008 nõupidamiste protokollist, 05.11.2008 kontrollmõõtmiste

tulemustest, 15.05.2009 arvest nr 941, 18.11.2008 alltöövõtulepingust nr 2008-11-18, 15.05.2009

arvest nr 209021, 11.12.2008 ja 14.05.2009 alltöövõtu tööde teostamise aktist, 17.11.2008

hinnapakkumisest ja 21.05.2009 maksekorraldusest nr 1795 (tl 29-39).

Kohtuistung (tl 60, 75-76, 97-98)

Hageja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Nikolai Kõivu, selgituse kohaselt jääb hageja esitatud

hagi juurde. 05.11.2008 toimus objektil nõupidamine, kus leiti, et tehtud töös esineb puudusi, kuid

sel ajal olid osad tööd veel lõpetamata, sest tähtaeg ei olnud saabunud. 05.11.2008 nõupidamiste

protokolli kohaselt tuli hagejal likvideerida pinnasevete läbijooks keldrisse ja muuta parkla kuni

kevadeni kasutuskõlblikuks, et siis kõik kivid üles võtta ja uuesti tehtud alusele paigaldada. Hageja

jätkas peale 05.11.2008 tööde teostamist kuni päevani, mil objektile tulid uued töömehed.

20.11.2008 lõpetas hageja objektil töö, esitas kostjale tehtud tööde kohta akti ja arve. Kostja töid üle

ei vaadanud ja vastu ei võtnud, samuti ei keeldunud kostja mõistliku aja jooksul tööde

vastuvõtmisest ega teatanud puudustest. Hagejale on siiani 20.11.2008 arve tasumata. Hageja palub

hagi rahuldada, mõista kostjalt välja võlgnevus 9339,15 eurot, 10.10.2012 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 2862,25 eurot ja alates 11.10.2012 viivis seadusjärgses määras kuni võlgnevuse

tasumiseni.

Kostja lepingulise esindaja, advokaat Marko Paabumetsa, selgituse kohaselt tuleb hagi jätta

rahuldamata. 15.11.2008 ei olnud kõik lepingust tulenevad tööd valmis. Hageja on ise kinnitanud,

et jätkas töid kuni 20.11.2008. Kuna tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, keeldus kostja

tööde vastuvõtmisest ja lasi teisel firmal hageja poolt tehtud tööd ümber teha.

Kohtu seisukoht

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

2. Hageja on esitanud kostja vastu 15.09.2008 sõlmitud töövõtulepingust nr 6-13/29 (tl 7-8)

tuleneva tasu maksmise nõude.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 (15.09.2008 kehtinud redaktsioon) sätestab, et

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Eeltoodust tuleneb, et töövõtja põhikohustuseks on töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks

aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises)

suhtes.

Lepingust nähtuvalt kohustus hageja ajavahemikus 15.09.2008 kuni 15.11.2008 ehitama

kuivendusdrenaaži 105 jm ning paigaldama kõnniteekive, sh võtma kõnniteekive üles 105 m2,

ehitama aluse 816 m2 ja paigaldama kõnniteekive 816 m2 (lepingu p-d 1 ja 2), ning kostja kohustus

selle eest tasuma 254 227 krooni, millele lisandub käibemaks 18% (lepingu p 4), kokku seega

299 987,80 krooni. 10.09.2008 hinnapakkumise (tl 6) kohaselt on kuivendusdrenaaži ehitamise

maksumus 51 907 krooni ja kõnniteekivide paigaldamise maksumus 202 320 krooni, millele

lisandub käibemaks 45 760,80 krooni. Hinnapakkumises toodud hind sisaldab ehitustöödeks

vajalike materjalide ja abivahendite maksumust. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud hagejale

vaheakti ja arve nr 015 alusel 40% töövõtulepingu maksumusest, so 119 995,11 krooni (lepingu

p 4).

4. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtjapoolne täitmine olema ka

nõuetekohane. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Ka töövõtulepingu korral peab VÕS § 641 lg 1 esimese lause järgi tehtud töö vastama

lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu

hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma,

kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Vaidlust ei ole selles, et 05.11.2008 toimus objektil tehtud töö kvaliteedi kontroll. Nõupidamiste

protokollist (tl 29) nähtub, et kontrolli käigus mõõdeti pinnase elastsusmooduli testriga „Inspektor-

2“ killustikaluse tugevust kuues suvaliselt valitud kohas, kusjuures pooled kohad olid tunduvalt alla

nõutud normi. Aluse lahtikaevamisel selgus, et killustiku- ja liivalus kokku moodustasid ühes kohas

ainult 2 cm, kui vajalik on vähemalt 20 cm. Lisaks olid kivide paigalduse tasasust mõõtes 2 m

rihtlatiga kõikumised kohati üle 2 cm. Protokollile on lisatud kontrollmõõtmiste tulemused (tl 30).

Hageja seadusliku esindaja J.J. väitel (tl 85) vaidles tema protokollile vastu. Seadusliku esindaja

vande all antud seletuse kohaselt olid pinnase tiheduse proovid õiged kohas, kus hageja töid tegi.

Vaegtööd tekkisid sellest, et lasteaed tahtis, et hageja paigaldaks lisatööna kiviparketi aiani, et

lapsed seal käies end poriga ära ei määriks. Lisaks ei nõustunud hageja sellega, et uputuse keldris

põhjustas tema ehitatud drenaaž. Samas nähtub protokollist, et vaatamata hageja suulistele

vastuväidetele (kirjalikke vastuväiteid kohtule esitatud ei ole) otsustati: muuta plats ajutiselt

(kevadeni) kasutuskõlblikuks; võtta kevadel üles kõik kivid, teha korralik alus ja seejärel paigaldada

kivid uuesti; koheselt likvideerida pinnasevete läbijooks keldrisse.

Kohtu hinnangul on 05.11.2008 nõupidamiste protokolli, kontrollmõõtmiste tulemuste ning

tunnistajate H.K., J.S., T.L. ja A.J. ütlustega (tl 75-76, 84-84 pöördel) tõendatud, et 05.11.2008

seisuga tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele oma kvaliteedi poolest. Kuivõrd töövõtja puhul

on tegemist kõrgendatud vastutusstandardiga, mille korral vastutab töövõtja lepingutingimustele

mittevastavavuse eest põhimõtteliselt alati, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades

protokollis märgitut on kohus seisukohal, et kostja esitas seejuures hagejale lepingu täitmise nõude

VÕS § 646 lg 1 mõttes, nõudes puuduste kõrvaldamist läbijooksu ning platsi kasutuskõlblikuks

muutmise osas ning kevadeks lepingutingimustele vastava töö tegemist kogu parkimisplatsi osas.

Tunnistajana üle kuulatud ehitusnõunik T.L. on kinnitanud, et puudused tuli kõrvaldada 15.11.2008.

Hageja ei ole nimetatule vastuväidet esitanud.

5. Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt pidi hageja hiljemalt 15.11.2008 tegema parkla korda selliselt, et

seda oleks võimalik kasutada, samuti pidi hageja likvideerima vee sissejooksu katlamajja.

Tunnistaja käis 15.11.2008 objektil, kuid võrreldes 05.11.2008 seisuga ei olnud suurt midagi

muutunud – vesi jooksis ikka katlamajja ja tööd platsil olid lõpetamata. Tunnistaja ütluste kohaselt

kujunes kostjal sellest arvamus, et hageja ei ole võimeline töid lõpetama. Tunnistaja märgib, et

15.11.2008 olukorda kirjalikult ei fikseeritud. Tunnistaja A.J. kinnitab tunnistaja T.L. ütlusi selles,

et tööd parkimisplatsil ei olnud tähtaegselt valmis – osaliselt oli paigaldamata ja tihendamata

kiviparkett ning osaliselt oli paigaldamata äärekive. Samas nähtub tunnistaja A.J. ütlustest, et

hageja jätkas tööde tegemist seni kuni objektile tulid teise firma mehed ja hakkasid hageja

paigaldatud kiviparketti üles võtma. Siis sai hagejale selgeks, et leping temaga on lõpetatud.

Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt sõlmiti 18.11.2008 uus leping hageja poolt teostatud tööde

ümbertegemiseks, kuna hageja ei olnud oma lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagejaga sõlmitud

lepingut kirjalikult ei lõpetatud. Tunnistaja T.L. ütlustest nähtuvalt oli asjaga kiire ja seetõttu

otsustati võtta uus ehitaja objekti kordategemiseks.

Kohtu hinnangul tuleneb tunnistajate eeltoodud ütlustest, et 05.11.2008 fikseeritud puudused – vee

läbijooks katlamaja ruumidesse ja parkla kasutuskõlblikuks muutmine – olid 15.11.2008

kõrvaldamata, mistõttu sõlmis kostja OÜ-ga Vat Krug 18.11.2008 alltöövõtulepingu nr 2008-11-18

(tl 32-34) 17.11.2008 hinnapakkumises (tl 38) märgitud ehitustööde tegemiseks. Tunnistajate

ütlustest tuleneb kohtu arvates ka see, et sisuliselt taganes kostja hagejaga sõlmitud

töövõtulepingust VÕS § 647 lg 3, § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätete kohaselt võib

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt

rikkunud ning antud juhul oli hagejapoolne kohustuse rikkumine (lepingutingimustele mittevastava

töö tegemine ja tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine) andnud kostjale mõistliku põhjuse

eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 188 lg 1 ei näe ette taganemisavalduse

vorminõuet. Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid

sisulisi nõudeid. Oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada. Asja

materjalidest nähtuvalt on hageja saanud kostjalt lepingu lõppemisest teada vahetult pärast uue

töövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga Vat Krug. Hagejal paluti esitada akt tehtud tööde teostamise kohta

ja arve, mida hageja tegi 20.11.2008 (tl 9, 10).

6. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud

õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega lepingust taganemisel ei pea lepingut enam täitma ning

poolte lepinguline suhe muutub seadusest tulenevaks täidetu tagastamise võlasuhteks (VÕS § 189

lg 1). VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama

üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas,

kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kuivõrd tegemist on töövõtulepinguga,

saab hageja nõue antud juhul seisneda eelkõige üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2

p 1 järgi, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule

mittevastavusega.

Lepingu p 9 teise lause kohaselt on pooled leppinud kokku, et töövõtjal ei ole õigust tasule, kui

tellija on lepingu üles öelnud töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Kohtuistungil tunnistajana üle

kuulatud abivallavanem H.K. ja ehitusnõunik T.L. on kinnitanud, et hagejat teavitati 20.11.2008

sellest, et hagejale ollakse nõus maksma vaid materjali eest. Ehitusnõuniku ütlustest nähtub veel, et

hageja helistas hilisemalt valda, küsides arve tasumise kohta ja siis sai hagejale selgitatud, et temale

tehtud ettemaksuga on loetud kõik hageja kulud kaetuks. Kostja sellekohane seisukoht nähtub ka

03.11.2011 vastusest (tl 14-15) hageja lepingulisele esindajale, milles korratakse 09.01.2009

vastuses väljendatud seisukohta, et 29.09.2008 hagejale tasutud 119 995,14 krooni katab

ehitusmaterjalide maksumuse.

7. Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud kohtule neli Ramirent AS arvet (tl 49, 51-52, 57),

kaks Andaluz OÜ arvet (tl 50, 53), ühe Derek Trade OÜ arve (tl 54), ühe Supilinna

Autoteenindus OÜ arve (tl 55), ühe Ikodor AS arve (tl 56) ja ühe OÜ TN Isolatsioonitööd arve

(tl 58). Kostja on küll seadnud kahtluse alla materjali koguse, kuid ei ole omapoolseid arvutusi

materjali tegeliku kulu kohta kohtule esitanud, vaieldes sisuliselt vastu vaid arvetele, kust nähtub

Külitse lasteaia asemel objektina Vahi tööstuspark. Eeltoodut arvestades on hageja materjali

maksumuseks 171 889,27 krooni (9500 + 200 + 57 300 + 17 050 + 80 932,20 + 1265 + 5642,07),

millele lisandub käibemaks 18%, kokku seega 202 829,34 krooni (171 889,27 + 30 940,07).

Kuivõrd hageja on kostjalt saanud 119 995,11 krooni, siis on hageja nõue põhjendatud

82 834,23 krooni (202 829,34 – 119 995,11) ehk 5294,07 euro ulatuses.

8. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja arvestuse

kohaselt on 10.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2862,25 eurot (tl 94). Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast. Hageja on viivist arvestanud alates

28.11.2008, so arvel nr 017 märgitud maksetähtajale järgnevast päevast. Kostja ei ole hageja viivise

arvestusele vastuväiteid esitanud.

Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma.

Samas on kohus tuvastanud, et hagejale võlgnetavaks summaks on 5294,07 eurot, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 28.11.2008 kuni 10.10.2012 eest 1622,46 eurot:

- ajavahemiku 28.11.2008 kuni 30.06.2009 eest 297,63 eurot (5294,07 × 9,5 : 100 : 365 × 216);

- ajavahemiku 01.07.2009 kuni 30.06.2011 eest 775,11 eurot (5294,07 × 8 : 100 : 365 × 668);

- ajavahemiku 01.07.2011 kuni 31.12.2011 eest 220,18 eurot (5294,07 × 8,25 : 100 : 365 × 184);

- ajavahemiku 01.01.2012 kuni 10.10.2012 eest 329,54 eurot (5294,07 × 8 : 100 : 365 × 284).

9. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise

alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude

realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on antud juhul sõltunud

kostjast enesest (oma kohustuse mittekohasest täitmisest).

10. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 6916,53 eurot,

millest 5294,07 eurot on põhinõue ja 1622,46 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 10.10.2012

seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise seadusjärgses määras

põhinõudelt 5294,07 eurolt alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt

TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt,

aga üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu

tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 5294,07 : 9339,59 × 100 = 57%

ulatuses kostja ning 43% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik