2-07-22992/104 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-07-22992 Tsiviilasi OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) ja AS Japs vastu OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 6 058 531,65 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 7. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Japs määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja) – AS Japs (rk: 10033414), esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Vastustaja (hageja) – OÜ Profit Pluss (pankrotis, rk: 10648854), esindaja pankrotihaldur Margo Normann Kostja – OÜ Algen (pankrotis, rk: 10191946) pankrotihaldur Ene Ahas RESOLUTSIOON Jätta AS Japs määruskaebus Tartu Maakohtu 7. novembri 2011 määruse peale läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Määruskaebuse menetlemise kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2 ASJAOLUD 1. Tartu Maakohus määras 07.11.2011 määrusega kindlaks tsiviilasjas nr 2-07-22992 AS Japs menetluskulud summas 1731,53 eurot ja mõistis välja OÜ-lt Profit Pluss AS Japs kasuks menetluskuludena 1731,53 eurot. 2. AS Japs esitas 16.08.2012 Tartu Maakohtu 07.11.2011 määruse peale määruskaebuse. OÜ Profit Pluss lepinguline esindaja esitas vastuse määruskaebusele kohtule 04.09.2012 ja OÜ Profit Pluss (pankrotis) pankrotihaldur 14.11.2012. Maakohus jättis 15.11.2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et kuna kohtumäärus on AS Japs õigele esindajale kätte toimetatud alles 01.08.2012, on määruskaebus esitatud õigeaegselt ja kohaldamisele ei kuulu TsMS § 661 lg 2 viimane lause.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et AS Japs määruskaebus Tartu Maakohtu 07.11.2011 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. 4. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, sest määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumist. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AS Japs esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 07.11.2011 määruse peale 16.08.2012, seega rohkem kui viis kuud pärast vaidlustatava kohtumääruse tegemist. Maakohtu seisukoht, et kuna kohtumäärus on AS Japs õigele esindajale kätte toimetatud alles 01.08.2012, on määruskaebus esitatud õigeaegselt ja kohaldamisele ei kuulu TsMS § 661 lg 2 viimane lause, ei ole õige. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 18.04.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 seisukohale, et „TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses sätestatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab TsMS § 632 lg 1 kohtuotsuse korral. Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt TsMS § 456 lg 2 p 1). Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole TsMS § 661 lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega TsMS § 317 järgi.“

3 Käesolevas tsiviilasjas oli kostja AS Japs menetluskulude kindlaksmääramise menetlusest teadlik, kuivõrd ta ise esitas maakohtule 12.10.2011 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja esitas 24.10.2011 maakohtule vastuse AS Japs menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele, mille hageja lepinguline esindaja advokaat Siret Saks on asja materjalide kohaselt edastanud 24.10.2011 ka AS Japs lepingulisele esindajale advokaat Heldur Ottile (II kd tl 157). Seega tuleb asjas kohaldada TsMS § 661 lg 2 kolmandat lauset. 5. TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata, seega jäävad menetluskulud TsMS § 178 lg 3 alusel poolte endi kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja