2-11-5743/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2012.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-5743 Tsiviilasi KÜ Metsapargi 18 hagi Niina Skippari vastu võla 726,89 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 6. juuni 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Metsapargi 18 määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Metsapargi 18 (registrikood: 80008665; asukoht: Kohtla-Järve Metsapargi 18), esindaja juhatuse liige N.K. Vastustaja (kostja): Niina Skippar (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2012.a määrus muutmata. 2. Jätta KÜ Metsapargi 18 määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2 pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. 11.02.2011. a esitas KÜ Metsapargi 18 Viru Maakohtule hagiavalduse Niina Skippari vastu 726,89 euro väljamõistmiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte postkasti jätmisega 05.04.2012. a. Viru Maakohtu 14.05.2012. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati. 18.05.2012. a esitasid pooled kohtule kompromissi, palusid kinnitada kompromissilepingu tingimused ja lõpetada tsiviilasja 2-11-5743 menetlus ning tagastada pool tasutud riigilõivust.

MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus kinnitas 06.06.2012. a määrusega KÜ Metsapargi 18 ning Niina Skippari vahelise kompromissi, mille kohaselt: 1.1 Niina Skippar tunnistab võlgnevust summas 726,89 eurot ning kohustub tasuma võla 24 kuu jooksul hageja pangakontole igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks kuumaksetena vähemalt 30,29 eurot, tasudes ka jooksvad arved 100% ulatuses. Esimene makse peab laekuma hiljemalt 15.06.2012. a. 1.2 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus lõpetas menetluse KÜ Metsapargi 18 hagis Niina Skippar vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-11-5743). Kohus tagastas KÜ Metsapargi 18 arvelduskontole nr 1120225625 Swedbank AS-s KÜ Metsapargi 18 poolt (07.02.2011. a, viitenumbrile 2900072136) tasutud riigilõivust 115,04 eurost pool, s.o 57,52 eurot. Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leidis, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Poolte kompromissilepingu kohaselt tasub kostja hagejale võlgnevuse kogusummas 726,89 eurot, tasudes 24 kuu jooksul alates 15.06.2012. a igakuiselt vähemalt 30,29 eurot ning jooksvad arved. Kohus oli seisukohal, et pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitas poolte kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg-ga 1 selgitas kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS §-le 432 ei või menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 115,04 eurot, millest ½ on 57,52 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse ja tagastas hagejale 57,52 eurot tasutud riigilõivust.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. KÜ Metsapargi 18 esitas määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kompromiss kinnitamata. Määruskaebuse kohaselt lähtus kohus heausklikult maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist, kui kontrollis hageja esindaja esindusõigust. Küll aga viis kohtu eksitusse G.D., sest tegelikult ei olnud tema hageja juhatuse liige, mille tõttu tal puudus hageja esindusõigus. Korteriühistuseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Seega registrikanne korteriühistu juhatuse liikmete kohta on informatiivne mitte õigustloov. 15.05.2009 üldkoosoleku otsusega oli korteriühistu juhatuse liikmete volituste tähtaega pikendatud veel kolme aasta võrra. Seega korteriühistu juhatuse liikmete N.K., S.V., S.S., K.P., S.O., V.S., J.R. volitused kehtisid selle otsuse kohaselt kuni 15.05.2012.a. Kahjuks oli juhatus jätnud 15.05.2009 üldkoosoleku protokolli ühinguregistrisse esitamata, kuid tegi seda alles 2011. aasta suvel. 12.10.2011. a toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse ja korteriühistu põhikirja nõudeid, mis omakorda toob kaasa 12.10.2011. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. G.D. peab ennast juhatuse liikmeks just seetõttu, et teda valiti juhatuse liikmeks 12.10.2011. a üldkoosolekul. Kuna 12.10.2011. a üldkoosoleku otsused on tühised, siis on tühine ka G.D. juhatuse liikmeks valimise otsus. Mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Lisaks sellele on hageja 06.12.2011. a üldkoosoleku otsusega G.D. korteriühistu juhatuse koosseisust välja arvatud. Seega G.D. kompromissi allkirjastamisel ei olnud tegelikult hageja juhatuse liige ja temal puudus hageja esindamise õigus ning tema tegevus kompromissi allkirjastamisel ei ole hageja hiljem heaks kiitnud. Siit tulenevalt on kohtule G.D. poolt esitatud kompromiss tühine ega loo mingeid õiguslikke tagajärgi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Niina Skippar vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole N.K. esindusõigust, sest N.K. ei ole kantud hageja juhatuse liikmena registrisse. Maakohus võttis ebaõigesti määruskaebuse menetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Määruskaebuses esitatud väited on seotud asjaoluga, et kompromissi sõlmimisel ei esindanud määruskaebuse esitajat (KÜ Metsapargi 18, s.o hagejat) selleks esindusõigust omav isik. Ringkonnakohus leiab, et niisugusele asjaolule tuginemine ei saa olla kompromissi kinnitamise kohta tehtud maakohtu määruse tühistamise aluseks.

4 7. Määruskaebusest ei nähtu, missugust menetlusõiguse normi on maakohus kompromissi kinnitamisega kaebaja arvates rikkunud. Ringkonnakohtu arvates maakohtu tegevusest kompromissi kinnitamisel menetluslikke rikkumisi ei nähtu. 8. TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus TsÜS-s esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st endast ei tulene teisiti. Esindusõiguseta isiku poolt mitmepoolse tehingu tegemise tagajärjed sätestab TsÜS § 129. Käesoleval juhul on maakohtule esitatud kirjalikus vormis kompromisskokkulepe (t lk 57), mille on hageja seadusliku esindajana allkirjastanud G.D. ning kostja Niina Skippar isiklikult. Kohus kontrollis hageja juhatuse liikme volitusi äriregistri teabesüsteemi vahendusel. Toimikus oleva äriregistri väljatrüki kohaselt (16.05.2012.a seisuga) oli G.D. hageja (KÜ Metsapargi 18) juhatuse liige. Samuti oli G.D. hageja juhatuse liikmeks veel 29.06.2012.a seisuga (t lk 80-81), s.o määruskaebuse esitamise seisuga. 9. Kuigi äriregistrisse juhatuse liikme kohta tehtud kanne ei ole õigustloov (konstitutiivne), kaasnes sellega siiski heausksetele kolmandatele isikutele võimalus äriregistri andmetele tuginedes sõlmida tema kui esindaja kaudu kostjaga kehtivaid lepinguid (nn äriregistri positiivne publitsiteet). Äriseadustiku § 34 lg 2 esimene lause sätestab, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid asjaomase juriidilise isikuga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul juriidiline isik (korteriühistu). Kolmandaks isikuks ÄS § 34 tähenduses saab lugeda ka korteriühistu liiget (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10 p-d 26 ja 27). TsÜS § 139 kohaselt tuleb N. Skipper’i heausksust eeldada. Kuni ei ole tuvastatud, et N. Skipper tegelikult äriregistri kande ebaõigsusest teadis või teadma pidi, tuleb juhinduda sellest, et kompromiss sõlmiti hageja nimel esindusõigust omava isikuga ning tehing on kehtiv (nn äriregistri positiivne publitsiteet). 10. Maakohtul ei olnud alust kompromissi kinnitamisel kahelda äriregistri andmete õigsuses, samuti ei tulnud maakohtul lisaks äriregistrisse juhatuse liikmete kohta tehtud kannete kontrollimisele teostada muid päringuid hageja juhatuse koosseisu või selle liikmete esindusõiguse ulatuse kohta. Seega lähtus maakohus kompromissi kinnitades põhjendatult äriregistrisse kantud andmetest. Kui äriregistrisse kantud juhatuse liikmete andmed ei kattu korteriühistus tegelikult kehtiva õigusliku olukorraga, on tegemist ühistu sisesuhtega, mis ei mõjuta kolmandate heausksete isikute õiguslikku seisundit. 11. Ringkonnakohus ei võta seisukohta määruskaebuses esitatud väidete kohta, mis käsitlevad KÜ Metsapargi 18 sisesuhteid – vaidlusi üldkoosolekute kokkukutsumise korra järgimise ja korteriühistu juhatuse liikmete valimise õiguspärasuse kohta. Nende väidetega seotud asjaolusid ei ole kohtul alust tuvastada kompromissi kinnitamise seaduslikkuse kontrollimise raames.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp