2-10-56586/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Eesti Vabariigi hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. S.ilt Eesti Vabariigi kasuks 294 (kakssada üheksakümmend neli) eurot.

3. Väljamõistetud hüvitis 294 eurot tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220027689012 või 221020595183, mõlema konto viitenumber 1200003194.

4. Menetluskulud jätta kostja A. S.i kanda.

Kohtuasja number 2-10-56586 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A. S.i vastu kuriteoga tekitatud kahju 294 euro (4 600 krooni ) hüvitamise nõudes Hagihind 294 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (Lembitu 12, Tallinn; e-post ska@ensib.ee)

Pille Martin

A. S. (IK xxx, viibib xxx)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE 1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja A. S. Viru Maakohtu 19.01.2010.a otsusega (kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.06.2010) süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri S. C.. T. N. esitas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile 14.09.2007 ohvriabiseaduse alusel hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 15.10.2007 otsusega nr VK0117 hüvitati matusekulud summas 4 600 krooni (ehk 294 eurot). Hageja palub OAS § 31 alusel välja mõista A. S.ilt 4 600 krooni (294 eurot).

KOSTJA VASTUS

2. Kostja A. S. hagi ei tunnista. Kostja märkis kirjalikus vastuses, et kriminaalasjas nr 1-07- 5486 end süüdi ei tunnista ning on pöördunud Euroopa Inimõiguste kohtu poole. Kostja väidab, et süüdimõistev kohtuotsus tema suhtes on vale, süüdi ta selle toimepanemises ei ole, kedagi tapnud ei ole ning tsiviilhagi on seetõttu põhjendamatu. Kostja märgib, et ei tea, kes on üldse T. N., kellele maksti matusekulud. Samuti jääb kostjale selgusetuks, miks esitas T. N. hüvitisetaotluse aasta möödudes, mitte aga kohe kui asi toimus. Kostja kannab karistust Viru Vanglas, mistõttu puudub tal sissetulek, millest nõuet rahuldada. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSE KÄIK

3.Kostja taotles kohtult riigi õigusabi. Kohus jättis 30.08.2011 määrusega kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et riigi õigusabi andmiseks alust ei ole kuna kostja vastustest ja ka kohtuistungil selgituste andmine näitas, et A. S. on võimeline end ise kaistma ning riigi eeldatavad kulud õigusabile ületavad oluliselt haginõudega saavutatava väärtuse. Kohus leidis, et kuna tegemist ei ole keeruka vaidlusega, on kostja suuteline end ise kaitsma. Kostja esitas määruskaebuse. Kohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis korduvalt kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Kohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas kostja määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 404 lg 1, teatas kohus 06.11.2012 pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses (tl 59-60, 124-125), andis tähtaja täiendavate avalduste ja tõendite esitamiseks ning teatas otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtu määratud tähtajaks täiendavaid avaldusi ja tõendeid ei esitatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi.

5.Viru Maakohtu 19.01.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5486 (tl 67-77) mõisteti A. S. süüdi KarS § 144 p 5 järgi ja karistati 12- aastase vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 15.10.2007 otsuse nr VK0117 alusel hüvitati T. N. S. C. hukkumisega (vägivallakuriteo tagajärjel 31.10.2006) ühekordse väljamaksena matuse korraldamiseks tehtud kulutuste katteks 4 600 krooni (tl 4). 6.Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 järgi läheb pärast OAS alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. OAS § 13 kohaselt hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused kulud kandnud isikule. Hüvitisetaotluse võib esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast (OAS § 19 lg 1) ning hüvitist ohvri ravija matusekulude eest on õigustatud saama füüsiline isik, kes kannab ravikulud või matuse korraldamise kulud (OAS § 9 lg 4). T. N. kandis ohvri matusekulud ning OAS § 13 sätestatust tulenevalt hüvitas riik sotsiaalkindlustusameti kaudu talle kantud kulud summas 4600 krooni (294 eurot). 7.Hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsuse ning pensioniameti otsusega hüvitise väljamaksmise kohta. Kostja väited Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõudis kostjalt korduvalt andmeid menetluse seisu kohta (kas on esitatud, menetlusse võetud jne), kuid kostja tõsiseltvõetavaid andmeid kohtule ei esitanud. 8.Juhindudes OAS § 31 lg 1 rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus

9. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, järelikult jäävad menetluskulud kostja A. S.i kanda.

Kohtunik Evi Kool