3-12-1568/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1568 Haldusasi A.T. kaebus Saue Vallavalitsuse 02.05.2012 korraldusele nr 302. Menetlusosalised Kaebaja — A.T.; Eeldatud vastustaja — Saue Vallavalitsus. Menetlustoiming kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada A.T. kaebus. 2. Määruse ärakiri saata kaebajale ja Saue Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD 1. 25.07.2012 esitas A.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustamaks Saue Vallavalitsuse 02.05.2012 korraldust nr 302. Kaebuse pealkirja järgi soovib kaebaja kaevatava korralduse tühistamist. Kaebuse lõpptaotlusena on kaebaja palunud kohtul tunnistada Saue Vallavalitsuse 02.05.2012 korraldus nr 302 tühiseks. Lisaks palub kaebaja kohtul selgitada, kas Saue Vallavalitsuse tegevus on õiguslik. Kaebuse kohaselt on Saue Vallavalitsus esitanud kohtutäitur Kaire Põltsile (Põlts) täitmisavalduse, millega soovitakse läbi viia kaebaja omandis olevate kinnisasjade sundvõõrandamist. Sundvõõrandamise aluseks on kohtutäiturile esitatud vallavalitsuse 02.05.2012 korraldus nr 302. Sundvõõrandatav kinnistu on aga kohtutäitur Mati Kadaku (Kadak) poolt arestitud. Vallavalitsus on kaebajale kuuluval kinnistul asuvale teele seadnud liikluskorraldusvahendina keelumärgi nr 341 (massipiirang). Oma korduvatele päringutele ja pöördumistele nii Saue Vallavalitsuse kui kohtutäitur Kaire Põltsi poole pole kaebaja vastuseid saanud. Kaebaja leiab, et vallavalitsuse tegevus enda huvide tagamiseks taotleda läbi teise kohtutäituri arestitud kinnistu sundvõõrandamist ei ole õigustatud. Samuti puudub vallavalitsusel kaebajale kuuluvate kinnistute sundvõõrandamiseks põhjendatud alus. Vallavalitsus on jätnud põhjendamata ja selgitamata, milles seisneb antud sundvõõrandamise üldiste huvide vajadus ja millised on alusdokumendid. Samuti on

2 jäetud põhjendamata, miks on üldist huvi võimalik antud juhul rahuldada vaid sundvõõrandamise teel. Saue Vallavalitsus ei ole ka selgitanud, kuidas ja millega takistatakse avaliku huvi rahuldamist. Veel ei ole vallavalitsus kaalunud teisi, selliseid võimalusi, millega ei piirata omandiõigusi kinnisasja suhtes. Üles ei ole näidatud head tahet kinnisasja omanikuga kompromisse sõlmida, kuivõrd kinnisasja omanik ja Saue vallavanem sõlmisid notarieelse kokkuleppe, kuid vallavanem katkestas kokkuleppe notariaalse tehingu põhjusel, et kinnisasja omanik soovis, et tema transpordivahendid saaksid sundvõõrandatavatele kinnistutele jäävaid teelõike ka tulevikus piiranguteta läbida (kinnisasja omaniku raskeveokite parkimiskohta ja muu vajalike tegevuste osas toimub sõit üle kõnealuste kinnistute teede). Kaebaja ei ole kinnisasjade omanikuna omaltpoolt teinud Saue Vallavalitsusele ega teistele asutustele piiranguid teostamaks ja realiseerimaks kaebaja kinnistutel avaliku huvi vajadusi. Vallavalitsus ei ole aga soovinud hea halduse tavast lähtuvalt käituda ja on asunud oma tegelikke varjatud soove läbi sundvõõrandamise realiseerima. Selliselt on vallavalitsuse tegevuse tõttu loodud näilik olukord, mis piirab kohaliku omavalitsuse tegevusi avaliku huvi realiseerimiseks. Tegelikkuses ei ole vallavalitsusele olnud vastuvõetavad kinnisasja omaniku poolt esitatud kokkuleppetingimused, milliste kohaselt saaksid kaebaja kinnistute tööde ja hoolduseks mõeldud ning vajaminevad transpordivahendid vastavaid teelõike ka tulevikus läbida. Tänaseks on vallavalitsus kaebaja kinnistul asuvale kõnealusele teele seadnud massipiirangut kehtestava liiklusmärgi. Vallavalitsus ei ole seega pidanud kinni kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) sätestatud nõuetest ega mõttest, on käitunud pahauskselt ning ei ole pidanud kinni ametnikueetikast, millega kasutab avaliku huvi realiseerimise õigustust oma varjatud huvide tagamiseks. Kohtutäitur Kaire Põlts teostab sundvõõrandamist vaatamata sellele, et kaevatav korraldus ei ole õiguslik. Kaebaja ei pea õiguslikeks ka seni läbiviidud sundvõõrandamise toiminguid, kuna nendega rikutakse seadustega sätestatud omanikuõiguseid.

KOHTU PÕHJENDUSED 2. Kohus, kontrollinud HKMS §-st 120 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Kaebus lähtub arusaamast, et sundvõõrandamise aluseks on kohtutäiturile esitatud Saue Vallavalitsuse 02.05.2012 korraldus nr 302. Kaebaja palub kohtul märgitud korralduse tühistada, tühiseks tunnistada ja hinnata sundvõõrandamise õiguspärasust. Sundvõõrandamismenetlus algab sundvõõrandamise taotluse esitamisega, vallavõi linnavalitsuse poolt KASVS § 12¹ lõikes 1 nimetatud eelnõu esitamisega vallavõi linnavolikogule või eeltöödega ja lõpeb sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamisega sundvõõrandisaaja omandisse, sundvõõrandamise taotluse rahuldamata jätmisega või sundvõõrandamisest loobumisega (KASVS § 5 lg 1). Pärast sundvõõrandamise otsuse (KASVS § 12 ja 12¹) jõustumist toimub maa hindamise seaduse (MHS) § 8 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 määruse nr 260 „Maa erakorralise hindamise kord“ järgi kinnisasjade erakorraline hindamine (KASVS § 16 lg 4). Maa erakorralist hindamist teostab Maa-ameti juures tegutseva maa hindamise tegevuslitsentsi väljaandmise komisjoni poolt väljastatud litsentsi omav maa hindaja koostöös kinnisasja asukohajärgse kohtutäituriga ning hindamine toimub sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga (KASVS § 16 lg 1, lg 4 ja lg 6, MHS § 4 lg 1). Pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist ja erakorralist hindamist alustab pädev isik (antud juhul vallavanem, kuivõrd kavandatava tee näol on tegemist kohaliku teega) viivitamata kokkuleppemenetlust, mille eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja eest makstava sundvõõranditasu ning hüvitise suuruse ning maksmise ja kinnisvara valduse üleandmise tingimuste suhtes (KASVS § 22 lg1 ja lg 2). Kui kinnisasja omanik ei ole sundvõõranditasu ning hüvitise määramise otsusega nõus, on tal võimalik see kohtus vaidlustada (KASVS § 5 lg 3). Eeltoodust nähtuvalt on sundvõõrandamismenetlus jaotatav kahte peamisse etappi: sundvõõrandamise taotlusest sundvõõrandamise otsuseni ja kokkuleppemenetlusest kuni kinnistu kinnistamiseni sundvõõrandisaaja omandisse. Nende kahe etapi vahel tuleb läbi viia kinnistu erakorraline hindamine.

3 Nähtuvalt toimiku materjalidest on Saue Vallavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 04 „Alliku külas asuvate Laagri-Harku kergliiklustee L3 ja Kotka tee L1 transpordimaa kinnistute sundvõõrandamine“ otsustanud Laagri-Harku kergliiklustee L3 ja Kotka tee L1 kinnistud A.T. omandist sundvõõrandada, eesmärgiga viia ellu Kotka tee kergliiklustee ehitusprojekt (tl 65–66). Kaebaja keeldus märgitud otsust vastu võtmast (tl 83) ning see tehti kaebajale vastavalt KASVS § 12¹ lg-le 2 Eesti Päevalehe kaudu 16.03.2012 avalikult teatavaks (tl 86). Kaebaja kinnistute sundvõõrandamise otsust seaduses sätestatud korras vaidlustanud ei ole. Korraldus, mida kaebaja vaidlustab, on kinnistute erakorralise hindamise algatamise korraldus, millega tehti kohtutäitur Kaire Põltsile ülesandeks kaebajale kuuluvate sundvõõrandatavate kinnisasjade üleskirjutamine, hindamine ja vajaduse korral hoiule võtmine. KASVS § 16 lõikest 6 tuleneb kohtutäituri kohustus sundvõõrandatav kinnisasi vallavalitsuse korralduse alusel üles kirjutada, hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta (TMS sätestatud korras) ning KASVS § 36 lõikest 4 tuleneb kohtutäituri kohustus asuda vallavalitsuse korralduse alusel sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmisele ja -andmisele, mistõttu tuleb kaevatavat vallavalitsuse korraldust pidada täitedokumendiks TMS § 2 lõike 1 mõttes (TMS § 2 lg 1 p 14²), mitte aga haldusaktiks, millega otsustati kaebaja kinnistute sundvõõrandamine. Haldusaktiks, millega kaebaja kinnistute sundvõõrandamine otsustati, ning millega Saue Vallavalitsusele täitedokumendi koostamise kohustus pandi, on Saue Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 04. Vallavalitsus võis täitedokumendi koostada alles peale sundvõõrandamise otsuse jõustumist (KASVS § 16 lg 4) just seetõttu, et anda sundvõõrandiandjale (kaebajale) võimalus sundvõõrandamise otsust vaidlustada. Kaebaja märgitud otsust kohtule teadaolevalt vaidlustanud ei ole, sundvõõrandamise otsus jõustus ning vallavalitsusel tekkis kohustus anda korraldus kinnistute erakorraliseks hindamiseks. Kui kohus ka kaevatava Saue Vallavalitsuse 02.05.2012 korralduse nr 302 tühistaks või tühiseks tunnistaks, ei mõjutaks see kaebaja kinnistute sundvõõrandamise üle tehtud otsustust ning sundvõõrandamise menetlus jätkuks. Kohus ei saa erakorralise hindamise korralduse vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamisel sundvõõrandamise õiguspärasust hinnata. Kaebajal ei ole seega võimalik esitatud kaebusega selle eesmärki saavutada. Kuivõrd pärast kinnistute erakorralist hindamist korraldab vallavanem kokkuleppemenetluse, mille eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatavate kinnisasjade eest makstava tasu ning hüvitise suuruse ning maksmise ja kinnisvara valduse üleandmise tingimuste suhtes, on kaebajal edaspidi võimalus kohtulikult vaidlustada üksnes sundvõõranditasu ja valduse üleandmise tingimusi (KASVS § 5 lg 3). 3. Kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel selle esitajale tagastada. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebuse eesmärgi saavutamine välistatud, kuivõrd kaebaja ei saa kinnistu erakorralise hindamise käigus enam sundvõõrandamise üle otsustamist vaidlustada. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. 4. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

Aili Maasik Kohtunik