2-12-25093/14 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-25093

Tsiviilasi T V hagi L V vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1170.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja T V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxxx x-x, hageja esindaja K K, kostja L V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxx xx-x

Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2012

Resolutsioon Välja mõista L V T V ülalpidamiseks alates 01.11.2012 elatis 130.- eurot igakuiselt kuni poja T, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kohustada L V tasuma elatis K K arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx iga kuu xx.ndaks kuupäevaks.

Välja mõista L V elatis ajaperioodi xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx eest summas xxx,xx eurot.

Menetluskulud jätta L V kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja esindaja ja kostja abielust on sündinud poeg T xx.xx.xxxx. Kooselu on lõppenud xxxx.a. Laps elab hageja esindaja juures. Kostja on toetanud last vähesel määral. Kostja on tasunud elektriarveid. Kokku kulub hageja ülalpidamiseks 260.- eurot. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest toidule, riietele, huviringidele, ekskursioonidele jne.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista elatise 130.- eurot kuus.

Kostja vastuväited Kostja on nõus hagejale tasuma elatist igakuiselt 130.- eurot alates 01.10.2012.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse T isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2012.a 145.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe

lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale igakuiselt 130.- eurot. Kohus peab kostjalt nimetatud suuruses elatise väljamõistmist põhjendatuks, kuna väljamõistetav elatis on seadusega kehtestatud alla alammäära. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise alla miinimummäära, siis hageja ei pea tõendama ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et elatise 130.- eurot kuus tasumine on kostjale jõukohane, s.o tema varanduslik olukord võimaldab seda. Kostja on töövõimetuspensionär xx% ning hetkel ta ei oma ametlikku töökohta. Kostjal on erinevaid rahalisi kohustusi. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tema sissetulek kuus on u xxx.- eurot. Lisaks sellele omab ta sõiduauto xxxxxxxx xxxx ja korteriomandi xxxxxx. Kostjale jääb tema enda ülalpidamiseks peale elatise tasumist 130.- eurot. Kui kostja leiab, et ülalpidamiseks rahalisi vahendeid napib, on tal võimalus vallasja kinnisvara realiseerida. Kostja ei ole töövõimetu xxx%. Seega on ta võimeline hankima endale ka töökoha. Ajaperioodi 01.10.2012 kuni 31.10.2012 eest tasus kostja hageja kulutused elektri eest summas xx,xx eurot. Nimetatud summa kuulub xxxx.a xxxxxxxxxxx väljamõistetavast elatisest mahaarvamisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: