3-12-2411/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-12-2411/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-12-2411 Määruse kuupäev 19. jnovember 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus Viru Vangla tegevuse peale meditsiinilise abi mittevõimaldamisel
Resolutsioon 1. Tagastada A.S.i kaebus. 2. Selgitada kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada Viru Vangla tervishoiutöötajate tegevust Viru Maakohtus. 3. Määrus saata vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
1. 16.11.2012 edastati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S.i kaebus, milles ta kurdab selle üle, et Viru Vangla meditsiiniosakond ei anna juba peaaegu kahe kuu jooksul perearsti poolt kunagi välja kirjutatud ninatilku Xymelin või Galazolin, ilma milledeta ei saa ta ettenähtud kaheksat tundi rahulikult magada.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 kehtestatu kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib kalduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.
Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Kuna ravimi andmine on osa tervishoiuteenusest, ei ole selle võimaldamata jätmise õiguspärasuse üle kontrolli teostamine halduskohtu pädevuses. Vastavat nõuet saab tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud tingimustel ja korras menetleda üksnes maakohus.
3. Eeltoodu kohaselt pole Tartu Halduskohtul õigust A.S.i kaebust lahendada ning ta peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel tagastama.
Raili Randlane Kohtunik