3-12-1445/21 · 3-12-1445/21 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-1445

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-12-1445 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi U. I´e kaebus, milles kaebaja taotleb: - Tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 26.03.2012 korraldus nr 12.2-3/5794-11.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 16. november 2012

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja U. I Vastustaja MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Marika Salmistu

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata U. I´e kaebus haldusasjas nr 3-12- 1445.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 16. novembril 2012.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

26.03.2012 MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12.2-3/5794-11 kohustati U. I´t andma teavet kolmanda isikuna seoses OÜ Cal maksukontrolliga (tl 11). 05.04.2012 esitas kaebaja vaide maksuhalduri 26.03.2012 korraldusele (tl 13-15). 08.05.2012 MTA vaideotsusega nr 6-1/806-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 17-19). 10.07.2012 esitas U. I kaebuse maksuhalduri 26.03.2012 korralduse nr 12.2-3/5794-11 tühistamiseks (tl 6-9). 23.07.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 21-22). 06.08.2012 esitas kaebaja vastuse määrusele (tl 25-26). 15.08.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 43). 05.09.2012 esitas vastustaja vastulause kaebusele (tl 46). 01.10.2012 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 56-57). 22.10.2012, 31.10.2012 vastas vastustaja määrusele (tl 60).

3-12-1445

2

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse selgituste kohaselt kohustati kaebajat kui kolmandat isikut andma teavet kaevatava korralduse alusel maksuhaldurile seoses OÜ Cal maksumenetlusega. Kaebaja vaidlustas vaidemenetluses nimetatud korralduse põhjustel, et soovis panna maksma oma põhiõiguse mitte esitada dokumente ja teavet, seda olukorras kuis kaebaja on maksuhaldurile vastava teabe juba esitanud, ning vaidlustada maksuhalduri õigust kohaldada korralduse täitmise eest sunniraha. Kaebaja on oma väiteid põhistanud viidetega Riigikohtu seisukohtadele, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Revident, avastades kontrollitavast materjalist süüteole viitavad asjaolud, on kohustatud kogu informatsiooni edastama MTA uurimisosakonnale. Isikutel on maksumenetluses vaikimisõigus PS § 22 lg 3 alusel. Isikul on igas konkreetses maksumenetluses võimalus panna maksma oma põhiõigused lähtudes PS § 22 lg 3 ning maksuhalduril on kohustus mitte takistada põhiõiguste teostamist. Isikul ei ole kohustust igakordselt põhjendada, millistel põhjustel võib teabe esitamine kaasa tuua isiku süüditunnistamise. Kaevatava korralduse andmise aluseks olevad MKS sätted ei saa prevalveerida PS § 22 sätestatud põhimõtte üle, seda olukorras, kus isik otsustab oma põhiõigust kasutada. Isikult nõutavas teabes võib olla selline informatsioon, mis võib kaasa tuua isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamise ning seeõttu ei väljasta isik nõutud teavet senikaua, kuni maksuhaldur ei välista teabes sisalduva informatsiooni kasutamist seda edastanud isiku suhtes kriminaal- või väärteomenetluses. Maksuhalduri seisukoht selles osas, et isik saab põhjendatult kasutada vaikimisõigust ainult nende tõendite osas, mis tooksid kaasa süüdimõistmise eeldab seda, et isik peaks suutma ettenäha kas ja millise dokumendi alusel ta võidakse kunagi tulevikus süüdimõista. Maksuhalduril puudub õiguslik alus piirata isiku põhiõigusi. Oluline on märkida, et kaebaja on maksuhalduri küsimustele vastanud nii telefoni kui ka e- posti teel. Oluline on, et haldusmenetlust alustatakse menetlusaluse isiku suhtes tema õiguste ja kohustuste tutvustamisega. Kaebajale ei ole tema õigusi menetluses tutvustatud, kuid maksuhaldur on kaebajat ähvardanud vastamisest keeldumise korral sunniraha kohaldamisega. Maksuhalduril on haldusmenetluses selgitamiskohustus, haldusorgani üheks ülesandeks on võimaluste loomine koostööks inimestega. Kuivõrd kaebaja on juba maksuhaldurile edastanud nõutud infomatsiooni, jääb kaebajale arusaamatuks, millise menetluse raames maksuhaldur jätkuvalt teavet nõuab ja kohtumiseks kohustab. Kaebaja kinnitas maksuhaldurile, et ostis äriühingule Cal tarvikuid Photopoint kauplusest ning tasus nende eest sularahas. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistel põhjustel soovib maksuhaldur tutvuda kaebaja pangakonto andmetega. Kaebaja teatas maksuhaldurile 27.03.2012, et ei soovi neid andmeid maksuhaldurile avaldada, kuna need sisaldavad isiklikku informatsiooni, mis ei saa olla seotud läbiviidava maksumenetlusega. Isiku karistamine või karistusega ähvardamine põhiõiguse kasutamisel, antud juhul korralduses sisalduv sunniraha hoiatus, on vastuolus Riigikohtu praktikaga, milles rõhutatakse keeldu karistada maksukohustuslast mittesüüstamise privileegi kasutamise eest. Korralduses nimetatud sunniraha kohaldamine oleks isiku karistamine. Kaebajale on teada, et sunniraha on sarnastes olukordades tegelikkuses kohaldatud. Mittesüüstamise kaitseala laieneb maksukohustuslasele või tema esindajale kogu maksumenetluse ulatuses. Menetluse jagamine etappideks lähtuvalt iskultele põhiõiguste tagastamise kaitseala ulatusest ei ole lubatav. Korraldus ei sisalda MKS § 56 sätestatud isiku poolset kohustust korraldus täita, mistõttu jääb kaebajale arusaamatuks korraldusega antud sunniraha kohaldamise hoiatus. Maksuhaldur on kohustatud järgima maksuõigussuhtes põhiseaduse § 24, kaalutluse teostamine on vajalik olukorras, kus võimalik piirang on seotud isiku põhiõigustega.

3-12-1445

3

Kaebaja on Konventsioonis ja Hartas tagatud põhiõiguste rikkumiste ohver. Riik ei tohi „ohvri“ suhtes kasutada neid siseriiklikke sätteid, mille vastavus siseriikliku või rahvusvahelisele õigusaktile on isik selgelt argumenteerides vaidlustanud.

Vastustaja kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt kontrollib maksuhaldur OÜ Cal poolt maksude tasumise õigsust ajavahemikul märts 2011 kuni jaanuar 2012. Kontrolli käigus selgus, et äriühing on nimetatud ajavahemikul soetanud kaupu Photopoint kauplusest. OÜ Cal juhatuse liikme seletuse kohaselt ostis nimetatud kauplusest äriühingule kaupu äriühingu töötaja U. I sularaha ja isikliku pangakonto kaudu. Maksuhaldur andis 26.03.2012 U. I´ele kui kolmandale isikule korralduse anda teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta ja esitama pangakontode väljavõtted, mis kajastavad kaupade soetamist OÜ-le Cal ajavahemikus märts 2011 kuni jaanuar 2012. Korralduse täitmise tähtaeg 28.03.2012, lepiti eelnevalt telefoni teel kokku. U. I saatis 27.03.2012 e-kirja kus märkis, et ei saa 28.03.2012 maksuhalduri juurde tulla ning selgitas, et soetas äriühingu tarbeks erinevaid kaupu. Ei mäleta täpselt milliseid kaupu ostis, kuid oma isikliku pangakaardiga ei ole ta neid kaupu soetanud. Kuna revident pidas vajalikuks suuliste selgituste saamist ja ka pangakontode väljavõtete esitamist, mis kinnitaksid U. I´e sõnu kaupade ostmise kohta üksnes sularaha eest, lepiti kokku, et kolmas isik tuleb seletust andma ja võtab kaasa pangakonto väljavõtte 09.04.2012. Kolmas isik seletust andma ei ilmunud, vaid esitas korraldusele vaide, mis jäeti rahudamata. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud korraldus välja antud seaduslikul alusel ja vastab MKS § 46 nõuetele. Lähtudes MKS § 61 lg 1, 62 lg 4 on maksuhalduril õigus nõuda teavet kolmandatelt isikutelt, nende valduses olevate asjade ja dokumentide esitamist. Maksuhalduril on vajadus koguda teavet OÜ Cal maksmenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, seega esines korralduse andmiseks õiguslik alus. Korraldus vastab vorminõuetele, seega on korraldus õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormi rikkumisele, mille tõttu tuleks korraldus lugeda õigusvastaseks ja tühistada. Kaebaja tugineb kaebuses PS § 22 lg 3 ja MKS § 64. Vaidlustatud korraldusest selgub, et maksukohustuslaseks on juriidiline isik OÜ Cal. Juriidilisel isikul ei saa olla MKS § 64 lg 1 p 5 nimetatud lähedasi isikuid. MKS § 64 lg 1 p 6 võimaldab isikul keelduda teabe ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Vastustaja segituste kohaselt peab MKS § 64 lg 1 p 6 kohaldamiseks antud juhul olema tegemist kaebaja poolt eelnevalt toimepandud süüteo varjamisega, mille ilmsiks tulek ähvardaks esitada isikule süüdistuse. Vastustaja hinnangul ei saa korraldus olla õigusvastane üksnes seeõttu, et hiljem võib selguda, et korralduse adressaadil tekib soov või õigus tugineda vaikimisõigusele. Korralduse alusel esitatud teave ei saa tagantjärgi mõjutada korralduse seaduspärasust. Vastustaja ei pea korralduse andmisel kontrollima MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist. On olemas kahte tüüpi kohtuasju, mille puhul EIK on tuvastanud isiku vaikimisõiguse ja enesemittesüüstamse privileegi. Kohtuasjad, mis seonduvad sunni rakendamisega teabe saamiseks, mida võib kasutatada kriminaalmenetluses isiku vastu seoses talle mingis õiguse rikkumises juba esitatud süüdistusega. Kohtuasjad, mis seonduvad väljaspool kriminaalmenetlust isikult sunni korras saadud süüstava informatsiooni kasutamisega järgnevas kriminaalmentluses. EIK leidis, et kohtupraktikast järeldub, et enese mittesüüstamise privileeg ei keela sunnivahendite kasutamist isikult informatsiooni saamiseks väljaspool kriminaalmenetlust. Isiku poolt vaikimisõiguse ja enese mittesüüstamise privileegi kasutamiseks peab esinema siiski piisav alus karta teabe kasutamist kriminaalmenetluses. Vastustaja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole õigus teabe andmisest keeldumiseks absoluutne. Seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema suhtes oleks käimas või kavandataks tema suhtes alustada süüteomenetlust.

3-12-1445

4

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 10.07.2012 vastustaja 26.03.2012 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 08.05.2012 vaideotsusega rahuldamata. Kaebuse täienduse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 11.06.2012 (tl 26, 36). Vastustaja kaebaja väiteid vaideotsuse kättesaamise kuupäeva osas ei vaidlustanud (tl 46 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 26.03.2012 korraldusega nr 12.2-3/5794-11 kohustas maksuhaldur kaebajat kui kolmandat isikut andma teavet OÜ Cal maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta eelnevalt maksuhalduriga kokkulepitud ajal (tl 11).

Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Maksuhalduri poolt välja antud haldusaktidele kehtestatud nõuded on sätestatud MKS § 46. Käsitletud § 46 lg 1 alusel annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Kaevatava korraldusega nõuab maksuhaldur teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Lähtudes MKS § 62 lg 1 on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang, mille kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korraldusest selgub, et nõutav teave on vajalik OÜ Cal maksumenetluses ning maksuhaldur on enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole. Korraldus on vormistatud kirjalikult ning selles on toodud korralduse väljaandmise põhjendused. Käsitletud paragrahvi lg-tes 3-6 on toodud korraldusele esitatavad vorminõuded. Hinnates kaevatavat korraldust vastab korraldus esitatavatele vorminõuetele. korralduses on lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Korralduse on allkirjastanud juhi poolt volitatud ametnik. Korralduses on allkirja juurde märgitud allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda.

Maksuhalduril on kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust. Seaduses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Lähtudes MKS § 11 lg 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega juhul, kui maksuhaldur ei pea piisavaks isiku poolt e-kirja teel antud seletust ning peab vajalikuks isiku poolt suulise seletuse ja dokumentide esitamist, on tal tulenevalt uurimispõhimõttest õigus neid nõuda.

3-12-1445

5

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsusega rikutud tema PS § 22 lg 3 tulenevat õigust – mitte tunnistada iseenda vastu. MKS § 64 on sätestatud õiguslikud alused, mille esinemisel on isikul õigus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Kaebaja poolt kaebuses esiletoodud väidete kohaselt ei ole haldusakt kohane ja seaduslik pärast kaeba poolt esiletoodud enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest teatamist. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja hinnangul on haldusakt muutunud õigusvastaseks peale kaevatava korralduse andmist kaebaja poolt kaebuses (vaides) esile toodud asjas muutunud asjaolude tõttu. Asjas esitatud tõendite kohaselt teatas kaebaja nimetatud privileegi kasutamise soovist maksuhaldurile esmakordselt pärast haldusakti andmist selle akti peale 05.04.2012 esitatud vaides. Seega ei saanud vaidlustatud haldusakti andmisel maksuhaldur rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi, kuna selle kasutamisest teatas kaebaja alles pärast haldusakti andmist.

Kohtu arvates ei erista kaebaja kaebuses haldusakti õiguspärasust ja selle täitmise õiguspärasust. Arvestades seda, et antud juhul on kaebaja haldusakti täitja, saab ta teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust kasutada keeldudes nõutud teabe andmisest ja tõendite esitamisest haldusakti täitmisel. Järelikult saaks enese mittesüüstamise privileegi rikkumise ja MKS § 64 sätestatud õiguse rikkumise küsimus tõstatuda juhul, kui maksuhaldur teades kaebaja poolt enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest, asub kaebaja teadet arvestamata rakendama kaebaja suhtes sunniraha selleks, et sundida kaebajat andma teavet ja esitama dokumente. Seega saab kaebaja õigusi rikkuda haldusakti täitmiseks sundimine pärast enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest teatamist.

Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane. Maksuhalduri poolt koostatud korraldus dokumentide ja teabe saamiseks ei ole iseenesest õigusvastane ega saa iseseisvalt rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi ja seda ka juhul, kui korraldus sisaldab viiteid võimalike sunnimeetmete kohaldamise kohta korralduse täitmata jätmisel. Kohus ei saa tühistada haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane. Tühistada saab vaid õigusvastase haldusakti. Haldusakti, mis oli andmise ajal õiguspärane, kehtetuks tunnistamist saab menetluse uuendamise korras taotleda haldusorganilt endalt, mitte kohtult. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest oli vaidlustatud haldusakt selle andmise ajal õiguspärane, mistõttu ei ole halduskohtul alust selle tühistamiseks.

Hinnates kaebuses esitatud väiteid oli kaebajale kaevatava korralduse sisu arusaadav ning ta mõistis, millistel põhjustel nõuti temalt kaevatava korraldusega teabe ja dokumentide esitamist. Samuti selgub kaebaja väidetest, et ta on teadlik sellest, et tal on võimalik tugineda MKS § 64 sätestatud õigusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Kaebajal on võimalik vaidlustada maksumenetlusega kaasnevaid võimalikke rikkumisi nii vaidemenetluses kui ka kohtus, mida kaebaja on ka antud juhul teinud. Kohus kaevatava korralduse õigusvastasust käesoleval juhul ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut ei ole kaevatava korraldusega rikutud ega piiratud kaebaja põhiõigusi ega vabadusi ja kaebajat ei saa lugeda kaebuses toodud põhiõiguste riive ja/või rikkumiste ohvriks ning kaebaja taotlus, peatada tema suhtes kaebuses vaidlustatud siseriikliku õiguse kohaldamine, on alusetu.

3-12-1445

6

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Annika Vendik Kohtunik