2-12-21857/8 · 2-12-21857/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi

Hagi hind nr 2-12-21857 Swedbank Liising AS versus Ardi Kirotar võla väljamõistmine; 2975.29 € Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja Elis Vija (elis.vija@swedbank.ee) Kostja Ardi Kirotar (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub tasuma hagejale hagiavalduses märgitud võlgnevuse summas 2998,73 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 73 senti) eurot koos poole hagimenetluses tasutud riigilõivuga summas 239,67 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 67 senti) eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga summas 89,96 (kaheksakümmend üheksa ja 96 senti) eurot, kokku summas 3328,36 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 36 senti) eurot. 1.2 Kostja tasub punktis 1.1 märgitud summa 3328,36 eurot hiljemalt 30. novembriks 2012 hageja arvelduskontole nr 221001154624 viitenumbriga 720080258 ja selgitusega „liisinguleping 0170209L, Ardi Kirotar“. 1.3 Tähtajaks tasumata võlgnevuselt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgsele viivisemäärale. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 1.4 Juhul kui kostja hilineb osamakse tasumisega rohkem kui 3 (kolm) kalendripäeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.5 Kostja kanda jäävad asja läbivaatamise kulud, mis on Eesti Vabariigil tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamisega.

2 1.6 Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas kokkuleppes vastav erikokkulepe puudub (s.h menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Täiendavad otsustused 2. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 239,67 eurot Swedbank Liising AS kontole nr 221012021568 Swedbank AS-s (selgitusse märkida 1/2 riigilõivu tagastamine kompromiss Swedbank Liising AS hagis Ardi Kirotar vastu), mis laekus Swedbank Liising AS kontolt nr 221012021568 Swedbank AS-s 01.juuni 2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; 2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

3 Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 01.06. 2012 tasutud riigilõivust 479.33 eirptst tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 239.67 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik