3-12-553/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-553 Haldusasi OÜ Mastervision kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.02.2012 otsuse nr 6-1/678-2 tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks Maksu- ja tolliameti 9.11.2011 otsusele esitatud vaide läbivaatamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Mastervision, esindaja Diana Rints Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamise viis Lihtmenetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 17.09.2012) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.07.2011 koostas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus OÜ-le Mastervision (reg. nr. 11666883) maksuotsuse nr 12.2-3/2897-3, millega kohustas OÜ-d Mastervision tasuma käibemaksu 8600 eurot.

2. 7.10.2010 esitas OÜ Mastervision MTA-le vaide, milles taotles 26.07.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/2897-3 kehtetuks tunnistamist.

3. 9.11.2011 otsusega nr 6-1/496-2 tagastas Maksu- ja Tolliamet (MTA) OÜ Mastervision vaide läbivaatamatult.

4. 2.02.2012 esitas OÜ Mastervision kaebuse MTA-le , milles taotleb MTA 9.11.2011 otsuse nr 6-1/496-2 kehtetuks tunnistamist.

5. 9.02.2012 otsusega nr 6-1/678-2 tagastas MTA OÜ Mastervision kaebuse.

6. 15.03.2012 saabus Tallinna Halduskohtusse OÜ Mastervision kaebus (tl 1-8) MTA 09.02.2012 otsuse nr 6-1/678-2 tühistamise nõudes.

2(8)

7. 8.06.2012 määrusega (tl 47-48) võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud.

8. 3.07.2012 otsustas kohus oma määrusega (tl 66-67) tuginedes menetlusosaliste nõusolekule lahendada asja lihtmenetluses ja määras menetluslikud ning kohtuotsuse kuulutamise tähtajad.

2.10.2012 määrusega uuendas kohus asja menetluse ja 18.10.2012 määras uued menetlustähtajad ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

9. OÜ Mastervision taotleb Maksu- ja Tolliameti 09.02.2012 otsuse nr 6-1/678-2 tühistamist ja vastustaja kohustamist tema 9.11.2011 otsusele esitatud vaide läbivaatamiseks, menetluskulude jätmist vastustaja kanda ning põhjendab oma taotlust järgnevalt:

9.1. Kaebaja märgib esmalt, et ta sai kogu vaidluse põhjuseks oleva maksuotsuse kätte suure hilinemisega ja tegelikult ei ole talle seda isegi seadusekohaselt edastatud ehk posti teel ei ole vastustaja kaebajale kõnealust maksuotsust kordagi saatnud. Kaebaja väidab, et ta ei jätnud temale saadetud maksuotsust tähelepanuta, vaid esitas sellele viivitamatult vaide, mille MTA jättis rahuldamata ja tagastas tähtaja möödumise tõttu. Kuna kaebaja sai maksuotsusega tutvuda alles 28.09.2011, siis on 06.10.2011 esitatud vaie kaebaja arvates tähtaegselt esitatud.

Käesoleva vaidluse keskpunktis oleva kaebaja vaidele nr 6-1/496-1 09.11.2011 koostatud otsuse nr 6-1/496-2 sai kaebaja enda väitel kätte alles 14.02.2012, mistõttu on kaebus tema hinnangul esitatud tähtaegselt.

9.2. Kaebaja on seisukohal, et 09.11.2011 vaide tagastamise otsust ei saa lugeda kättetoimetatuks 15.11.2011. Kaebaja selgitab, et ta saatis 2011 detsembri alguses Maksu- ja Tolliametile kirja, milles teatas, et kaebaja läks postiasutusse tähtkirjale järele, kuid hoiutähtaeg oli juba möödunud ning tähtkiri kaebajale tagastatud, mistõttu ta palus saata endale vastav kiri uuesti. Seega ei ole kaebaja tähtkirja jätnud välja võtmata mitte pahatahtlikult, vaid teadmatusest kirja olemasolu kohta.

9.3. Kaebaja selgitab, et 15.12.2011 saatis Maksu- ja Tolliamet kaebajale vastuse nr 6-1/496-5, mille kaebaja sai kätte 02.01.2012. Nimetatud vastusega teatas Maksu- ja Tolliamet, et kaebaja vaidele nr 6-1/496-1 on 09.11.2011 koostatud otsus nr 6-1/496-2. Kõnesolev otsus vaide tagastamise kohta saadeti OÜ Mastervision juriidilisel aadressil Kunderi 4-11, Tallinn. AS Eesti Post andmetel adresseeriti 09.11.2011 otsust sisaldav tähtkiri postiasutuse poolt uuele aadressile vastavalt kaebaja esitatud avaldusele. 14.11.2011 teostati tähtkirjale väljastuskatse. 14.11.2011 trükiti postisaadetise saabumise teade ning 15.11.2011 viidi teade lihtkorras kaebaja postkasti. 01.12.2011 tagastati tähtkiri saatjale, s.o Maksu- ja Tolliametile märkega „Hoiutähtaja möödudes“. Kaebaja on seisukohal, et Postiseaduse (PostiS) § 31 lg 2 kohaselt on postiteenuse osutaja kohustatud kättetoimetamise võimatuse esmakordsest ilmnemisest arvates edastamata postisaadetist hoiustama kuus kuud. Seega rikkus Eesti Post postisaadetise MTA-le tagastamisega seadusega sätestatud 6-kuulist hoiustamise tähtaega vähemalt 168 päeva võrra.

Kaebaja on ka seisukohal , et antud juhul oli 14-päevane hoiutähtaeg ebamõistlikult lühike, arvestades ettevõtte igapäevast majandustegevust, mille tõttu viibivad ettevõtte juhatuse liikmed suhteliselt pikka aega väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Kaebaja on seisukohal, et võttes arvesse asjaolu, et töölepingu seadusega on põhipuhkuse minimaalne tähtaeg 28 kalendripäeva, mil kohustuslik korraga on kohustus välja võtta puhkus mitte vähem kui 14

3(8) kalendripäeva kaupa, asetatakse niivõrd lühikese hoiutähtaja määramisel ohtu paljud ettevõtted ja eraisikud, kes üldjuhul puhkavad korraga 28 puhkepäeva. Samuti oleks AS Eesti Post pidanud saatma kaebajale vähemalt ühe teate lisaks enne postisaadetise vastustajale tagasi saatmist. Lisaks leiab kaebaja, et toimikus olevast tõendist (tl 56-57) nähtub, et teade viidi kaebaja postkasti 14.11.2011, mitte 15.11.2011, nagu märkis vastustaja.

Samuti on kaebaja seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud tundma huvi, miks ei ole maksukohustuslane postisaadetisele järele läinud. Kaebaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliametil lasus kohustus toimetada kaebajale kätte haldusakt, vastasel juhul haldusakt HMS § 6 lg 1 kohaselt ei kehti. Maksuhaldur oleks saanud maksukohustuslasele helistada või saata maksukohustuslasele vastava otsuse e-mailiga. Juhul kui ebamõislikult lühikese tähtaja jooksul postisaadetis saatjale tagastatakse, peaks MTA avaldama vastava info Ametlikes Teadaannetes. Lisaks tõstatab kaebaja küsimuse, et miks võttis Maksu- ja Tolliametil vaide tähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult tagastamise otsuse tegemine aega peaaegu terve kuu.

9.5. Kaebaja leiab, et tähtkirja väljastamise teate näol peaks olema tegemist vastavalt Postiseadusele olulise dokumendiga, mille juba nö eemalt vaadatuna ära tunneb, et tagada selle adressaatidele reaalne võimalus ja samuti ka õigus tähtkirja olemasolust Eesti Postis teada saamisest. Tähtkirja teatis on aga nagu reklaamleht ja kaebaja ei saanud ega pidanud eeldama, et seal võiks asuda oluline kohustusi sisalduv teave. Ei saa väita, et kaebajale jäetud paberi näol on tegemist dokumendiga, kuna esmapilgul vaadatuna on tegemist valimispropaganda raames postkastidesse topitavate valimisplakatitega. On juhus, et kõnealune paber viivitamatult prügikasti ei sattunud, kuna üldjuhul visatakse valimisreklaamid kaebaja poolt läbivaatamatult prügikasti. Kuna kõnealune reklaam-väljastusteade asus teiste reklaamlehtede vahel, ei saanud ega pidanudki selle adressaat eeldama, et reklaamlehtede ja valimisreklaamide vahel võiks asuda oluline kohustusi sisaldav teave. Kaebaja selgitab, et ta leidis tähtkirja väljastusteate puhtjuhuslikult kamina hakatustulena kasutatavate lehtede vahelt.

Seega ei ole kaebaja tahtlikult jätnud Eesti Postist 09.11.2011 otsust välja võtmata, vaid tegi seda teadmatusest kirja olemasolu kohta. Kaebaja ei saanud temast sõltumatutel asjaoludel 2011 novembrikuus vaide tagastamise otsust kätte. Sisuliselt ei saa öelda, et kaebajat oleks üldse teavitatud seaduse kohaselt vastavast otsusest ning et tähtkirja teatis oleks üldse postkasti pandud. Tähtkirja väljastamise teate näol peaks PostiS kohaselt olema tegemist olulise dokumendiga, mille juba eemalt vaadatuna peaks ära tundma, et tagada selle adressaatidele reaalne võimalus ja õigus tähtkirja olemasolust teada saamiseks. Seega, kuigi kohtutoimikus olevad lisad küll tõendavad tähtkirja saatmist ja teate jätmist kaebajale, ei saa lisatud tähtkirja teatist lugeda dokumendiks;

9.6. Kaebaja märgib täiendavalt, et saatis 2011 detsembri alguses MTA-le kirja, milles teatas, et kaebaja läks postiasutusse tähtkirjale järele, kuid hoiutähtaeg oli juba möödunud ning tähtkiri kaebajale tagastatud, mistõttu ta palus saata endale vastav kiri uuesti. Kaebaja väidab, et MTA ootas seejärel kirjale vastamisel pahatahtlikult, mil kõikvõimalikud vaidlustamise tähtajad oleksid möödas. Esmakordselt nägi kaebaja 09.11.2011 otsust, kui MTA saatis OÜ-le Mastervision vastuse nr 6-1/496-5, mille OÜ Mastervision sai kätte 02.01.2012. Kuna OÜ Mastervision suhtes oli käimas mitmeid maksumenetlusi erinevate maksuhaldurite ja maksukeskuste poolt erinevate perioodide suhtes, ei teadnud kaebaja, millise dokumendi MTA talle üldse saatnud on.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

4(8) 10. MTA palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb oma 09.11.2011 ja 09.02.2012 otsustes toodud seisukohtade juurde. Kohus toob need järgnevalt lühidalt välja:

10.1. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Mastervision on 09.11.2011 otsuse nr 6-1/496-2 kätte saanud 15.11.2011, kui jäeti väljastusteade juriidilise isiku postkasti. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 54 lg 2 kohaselt saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil. MKS § 54 lg 6 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantu aadressile tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on tähtkirja nimetatud aadressile üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Maksu- ja Tolliamet toonitab, et MKS § 54 lg 6 teises lauses viidatud kättetoimetamisviisi kasutamisel omab juriidilise isikule posti teel tähtsaadetisena saadetud dokumendi kättetoimetamise aja määratlemisel tähendust seega mitte ainult haldusakti kättetoimetamine nö kitsamas mõttes (otsuse eksemplari vahetu üleandmine adressaadile), vaid üleandmise asemel (võimatusel) ka vastava tähtkirja saabumise teatise adressaadi postkasti jätmine. Maksu- ja Tolliamet viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-10-04, kus on viidatud asjaolule, et kaebetähtaja kulgemist tuleb hakata arvutama haldusakti kohta juriidilise isiku postkasti väljastusteate jätmisest. Teade tähtkirja saabumisest jäeti OÜ Mastervision poolt nimetatud aadressile 15.11.2011, seega loetakse 09.11.2011 otsus kaebajale kättetoimetatuks 15.11.2011. MKS § 144 lg 1 kohaselt võib vaide esitaja vaide tagastamise otsuse peale esitada kaebuse 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Seega oli OÜ-l Mastervision võimalik esitada Maksu- ja Tolliametile kaebus hiljemalt 15.12.2011. Kaebaja esitas vaide tagastamise otsusele kaebuse alles 02.02.2012, so mittetähtaegselt.

10.2. Maksu- ja Tolliamet leiab, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004.a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 14 ja 3. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 13). Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09 ja 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07). Kui äriühing posti saabumist ja vastuvõtmist mõistlike ajavahemike järgselt ei kontrolli või postkasti jäetud teatistele lihtsalt ei reageeri, võtab ta endale ise riski, et ta ei saa haldusaktide seisuga tutvuda ning ka haldusaktide kaebetähtajad võivad mööduda. Tõik, et OÜ Mastervision ei ole nimetatud kohustust täitnud ning ei ole tähtkirjana saadetud 09.11.2011 otsusele postiasutusse õigeaegselt järele läinud, ei anna alust menetlustähtaja ennistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebus MTA 09.11.2011 otsusele on esitatud mittetähtaegselt. Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesoleval juhul on kaebuses esitatud nõue MTA 09.02.2012 otsuse nr 6-1/678-2 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks vaide läbivaatamiseks. Vaidlustatud otsusega tagastati OÜ Mastervision kaebus MTA 09.11.2011 otsusele põhjusel, et kaebus oli esitatud selleks seadusega ette nähtud tähtaega ületades. Seega on vaidluse all küsimus sellest, kas 09.11.2011 vaide tagastamise otsuse saab lugeda kaebajale nõuetekohaselt kättetoimetatuks ja kas OÜ Mastervision poolt 02.02.2012 MTA-le esitatud kaebus 09.11.2011 otsuse peale on sellest tulenevalt tähtaegne. Eelnimetatud asjaolude tuvastamisel saab kohus anda hinnangu MTA 09.02.2012 otsuse õiguspärasusele ning kaebaja nõuete rahuldamise võimalusele..

5(8)

12. MKS § 54 lg 6 lause 2 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale ei ole 09.11.2011 vaide tagastamise otsust postiteenuse osutaja poolt füüsiliselt üle antud.

13. Asja materjalidest nähtuvalt edastas MTA 09.11.2011 otsuse tähtsaadetisena AS Eesti Post kaudu kaebaja registrisse kantud Tallinnas asuvale aadressile Kunderi 4-11, mis adresseeriti postiasutuse poolt uuele aadressile vastavalt OÜ Mastervision esitatud avaldusele. Track&Trace süsteemi sissekande kohaselt tegi postiteenuse osutaja 14.11.2011 katse tähtsaadetise kätte toimetamiseks kaebajale. Sissekande kohaselt see ebaõnnestus, kuna saaja ei olnud kättesaadav. Tähtsaadetis jäeti hoiule ning postiasutus jättis samal kuupäeval kaebaja postkasti teate postisaadetise saabumise kohta. Vastustaja poolt kohtule esitatud väljastusteatega ümbriku tagaküljel asuvast AS Eesti Post postitemplist nähtuvalt tagastati kirisaadetis selle saatjale 30.11.2011 (MTA sai kätte 01.12.2011).

Koos kaebuse täiendusega esitas kaebaja kohtule ise vaidlusaluse postisaadetise saabumise teate nr 4827, mille peale on muu hulgas märgitud selle väljatrükkimise kuupäev (14.11.2011) ja postisaadetise viimane hoiukuupäev, s.o. 27.11.2011. Samuti on kaebaja kaebuses märkinud, et 09.11.2011 otsus „saadeti kaebaja õigele aadressile ehk OÜ Mastervision registriaadressile“ (kaebuse täienduse p 1.6) ning nentinud, et kohtutoimiku lk-d 56-57 tõendavad tähtkirja saatmist ja teate jätmist (kaebuse täienduse p 2).

Eeltoodule tuginedes saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise kaebaja postkasti 14.11.2011, millest alates saab eelduslikult hakata arvestama ka kaebetähtaega 09.11.2011 otsuse peale.

14. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas kaebuses esitatud väited annavad alust asuda teistsugusele seisukohale ning 09.11.2011 otsust ei saa mingil põhjusel lugeda kaebajale kättetoimetatuks 14.11.2011. Kaebaja märgib oma seisukoha põhjendamisel, et PostiS § 30 lg 1 p-le 2 ja § 31 lg-le 2 viidates, et Eesti Post on rikkunud postisaadetise MTA-le tagastamisel seaduses sätestatud 6-kuulist hoiustamise tähtaega. Lisaks väidab kaebaja, et Eesti Post oleks pidanud kaebajale saatma vähemalt 2 teadet postisaadetise saabumise kohta enne selle tagastamist saatjale.

Kohus leiab, et kuna antud juhul saadeti 09.11.2011 otsus tähtsaadetisena, on kohaseks õigusnormiks PostiS § 4 lg 13 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud 22.06.2006 määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ § 6 lg 1, mis näeb ette, et kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas ning kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu- või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale lähimast postkontorist. Ka AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimustest nähtub, et tähtkirja kättetoimetamiseks tehakse üks katse, ning juhul, kui saajale pole võimalik tähtkirja üle anda, siis jäetakse saaja postkasti postisaadetise saabumise kohta teade (p 4.1.3), kuhu märgitakse postisaadetise viimane hoiupäev (p 4.3.3) ning selle möödumisel saadetis tagastatakse (p 4.3.4). Tüüptingimuste p 4.3.1 kohaselt hoitakse postisaadetisi kättetoimetavas postkontoris saaja ootel 15 kalendripäeva nende postkontorisse saabumise kuupäevale järgnevast päevast (kaasa arvatud).

6(8) Eeltoodust nähtub, et postiasutusel ei ole kohustust kirisaadetist korduvalt kätte toimetada. Postiasutus täitis oma kohustuse, jättes kaebaja postkasti teate postisaadetise saabumise kohta, millel kajastus muuhulgas postisaadetise viimane hoiupäev. Track&Trace süsteemi sissekandest ja väljastusteatega ümbriku peal asuvalt AS Eesti Post templilt nähtub, et postisaadetis nr RR197879741EE on postkontorisse saabunud 11.11.2011. Seega tulenevalt eelpool viidatud tüüptingimuste p-st 4.3.1 hoiustas postiasutus kirisaadetist ette nähtud 15 kalendripäeva, s.o. kuni 27.11.2011. Seega ei saa postiasutusele ette heita postisaadetise hoiustamistähtajast mittekinnipidamist. Kuna kaebaja saadetisele määratud tähtaja jooksul postkontorisse järgi ei läinud, tagastas postiteenuse osutaja kooskõlas PostiS § 30 lg 1 p-ga 2 ja § 30 lg-ga 3 postisaadetise vastustajale.

Kohus selgitab siinkohal täiendavalt, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei omagi tähtsust asjaolu, kas kaebajale adresseeritud postisaadetist hoiti postkontoris 15 päeva või kuus kuud. Isegi kui postiasutus oleks kaebajale suunatud saadetist enne saatjale tagastamist hoidnud postkontoris ette nähtud 15 päevast kauem, ei oleks see kaebajale taganud tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, kuna 09.11.2011 otsust oli kaebajal võimalik seaduse kohaselt vaidlustada üksnes 30 päeva arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast (MKS § 144 lg 1). AS Eesti Post poolt hoiustamistähtajast väidetav mittekinnipidamine ei avalda seega mingisugust mõju kaebajale saadetise kättetoimetamisele või kaebuse tähtaegsusele.

15. Kohus märgib, et tähendust ei oma ka kaebaja subjektiivne seisukoht selle kohta, et postisaadetise 14-päevane postisaadetise hoiutähtaeg on ebamõistlikult lühike ning selle kohaldamisel asetatakse tahtlikult ohtu paljud ettevõtted ja eraisikud, kes üldjuhul puhkavad töölepingu seaduse kohaselt 28 kalendripäeva järjest. Postiasutuselt ega muudelt ametiasutustelt ei saa mõistlikult eeldada nii-öelda eelkontrolli tegemist selle kohta, millal konkreetne postisaadetise adressaat viibib korralisel puhkusel, et postiteenuse osutamist saadava info järgi korraldada. Seesugust kohustust ei tulene ka kehtivatest õigusaktidest ega väljakujunenud kohtupraktikast. Riigikohus on oma praktikas järjekindlalt rõhutanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. (vt Riigikohtu 13.10.2009 lahend nr 3-3-1-65-09, 26.09.2011 lahend nr 3-3-1-42-11). Kohus leiab, et Riigikohtu poolt oma eelviidatud seisukohas teadlikult kasutatud sõnastus „pidevalt“ viitab otseselt sellele, et juriidiline isik peab posti vastuvõtmise korraldama igal ajal, s.t. ka puhkuste perioodidel. Samuti saab Riigikohtu eelviidatud seisukohast teha järelduse, et juhatuse liikmete puhkusel viibimise ajal on äriühingu esindajal võimalik volitada äriühingu posti vastuvõtmist korraldama mõni muu isik. Riigikohus on oma 03.03.2004 lahendis nr 3-3-1-10-04 lisaks eeltoodule rõhutanud, et: „Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel.“ Seega ei saa juriidiline isik posti vastuvõtmise korraldamata jätmist õigustada pelgalt juhatuse liikmete puhkusel või välismaal viibimisega.

16. Asjakohatud on ka kaebaja väited selle kohta, et MTA oleks pidanud olema hoolsam ja postiasutuse poolt postisaadetise tagastamise korral tundma huvi, miks ei ole maksukohustuslane postisaadetisele järele läinud. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte (vt Riigikohtu 03.03.2004 lahend nr 3-3-1-10-04; 19.12.2007 lahend nr 3-3-1-75-07; 13.12.2009 lahend nr 3-3-1-65-09). Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt käesoleva otsuse eelmises punktis selgitatut). Kui kaebuse esitaja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks

7(8) soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse (vt Riigikohtu 13.10.2009 lahend asjas nr 3-3-1-65-09). Kaebaja vastavasisulist taotlust maksuhaldurile esitanud ei ole ning maksuhalduril ei ole ka kohustust maksumaksjalt uurida, kas ta haldusakti saatmise hetkel viibib maksuhaldurile esitatud aadressil või ajutiselt kusagil mujal. Veelgi enam, asja materjalidest nähtub, et 09.11.2011 otsust sisaldav tähtkiri adresseeriti postiasutuse poolt kaebaja uuele aadressile vastavalt kaebaja enda esitatud avaldusele. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et nimetatud otsus edastatakse lähiajal tema uuele aadressile.

Riigikohus on 10.03.2011 määruses haldusasjas nr 3-3-1-100-10 märkinud, et MKS § 54 lg 6, TsÜS § 29 lg 1 ja ÄS § 62 lg-de 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Seega ei piisa sellest, et maksukohustuslane teatab maksuhaldurile oma uue aadressi posti saatmiseks, kuid reaalselt seal posti vastuvõtmist ei korralda.

Kohus leiab, et antud juhul on maksuhaldur järginud seaduses ettenähtud saadetise kättetoimetamise korda. Kaebaja ei ole aga olnud ise piisavalt hoolas, et kas või MKS § 54 lg 3 kohaselt taotleda 09.11.2011 otsuse saatmist osaühingu elektronposti aadressile. Maksuhalduril ei ole kohustust edastada maksukohustuslasele haldusakte elektrooniliselt ilma sellekohase soovi avaldamiseta maksukohustuslase poolt (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 lahend nr 3-3-1-75-07; 13.10.2009 lahend nr 3-3-1-65-09).

Vastupidiselt kaebaja poolt kaebuses väljatoodule, ei lasu maksuhalduril ka kohustust temale postisaadetise tagastamise korral avaldada vastav teave väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maksuhaldur oli õigustatud valima 09.11.2011 otsuse kättetoimetamise viisiks edastamise posti teel väljastusteatega tähtsaadetisena ning asjakohatud on kaebaja väited muude kättetoimetamisvõimaluste kohta. Mis puutub kaebaja väitesse, et vastustaja oleks võinud kaebajale helistada ja tema suhtes tehtud otsusest teada anda, siis selline tegevus ei ole loetletud MKS 4. peatükis ega oleks ka arvestatav dokumendi edastamise viisina. Kaebaja ei saa enda hooletusest tulenevalt hakata maksuhaldurilt tagantjärele nõudma haldusaktide teatavaks tegemist temale meelepärasemaid kommunikatsioonikanaleid pidi.

17. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuivõrd valimisreklaamlehte meenutav väljastusteade asus teiste reklaamlehtede vahel, ei saanud ega pidanudki selle adressaat eeldama, et teiste reklaamlehtede vahel võiks asuda oluline dokument. Kohus ei pea tõenäoliseks ega võimalikuks, et postiljon oleks tähtkirja väljastusteate tahtlikult asetanud kaebaja postkastis asuvate reklaamlehtede vahele nii, et selle adressaat seda ei märkaks. Maksuhaldur, saates olulised haldusaktid tähtsaadetisena, ei pea samuti arvestama võimalusega, et maksukohustuslane ei pruugi oma postkastist vastavat teadet üles leida või ajab selle segamini mõne reklaam- või valimisplakatiga.

Vaidlust ei ole selles, et teatis postisaadetise saabumise kohta pandi reaalselt õigesse postkasti, sest kaebaja on vastava teatise koos kaebuse täiendusega ka kohtule esitanud. Antud juhul on kaebaja näol tegemist juriidilise isikuga, kellel on võrreldes füüsilise isikuga märksa kõrgem hoolsuskohustus, sh ka eelpool viidatud kohustus korraldada ja hoolitseda posti õigeaegse kättesaamise eest. Hoolikalt käituv ja oma posti vastuvõtmist korraldav äriühing saab postisaadetise saabumisest teada üldjuhul kohe pärast teate postkasti jätmist. Kui kaebaja

8(8) oleks täitnud temalt nõutavat hoolsuskohustust, oleks ta oma postkastis sisalduvaid postisaadetisi ka reaalselt kontrollinud, mitte automaatselt visanud „kamina hakatustulena kasutatavate lehtede“ hulka. Postisaadetise saabumise teate vasakul ülanurgas asub suures kirjas tekst „EESTI POST“ ning AS Eesti Post logo, mis ei saanud posti hoolikal jälgimisel kaebajale märkamatuks jääda. Lisaks on kaebaja ise juhtinud kohtu tähelepanu, et OÜ Mastervision suhtes oli käimas mitmeid maksumenetlusi erinevate maksukeskuste poolt ja erinevate perioodide suhtes, millest tulenevalt oleks hoolikas maksukohustuslane pidanud oma ametlikul aadressil tulevat posti tavakohasest veelgi tähelepanelikumalt jälgima ja kontrollima, et olulised dokumendid märkamatuks ei jääks.

Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebaja jättis posti vastuvõtmise korrektselt korraldamata ning seega ei ole õige ka kaebaja väide, et ta ei saanud 09.11.2011 otsust kätte temast sõltumatutel asjaoludel. Kui juriidiline isik hoolitseb oma registrijärgsel aadressil pidevalt posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt, ei tekigi reeglina olukorda, kus posti väljastamise katse ebaõnnestub ning postiteenuse osutajal tuleb jätta postkasti teade tähtkirja saabumise ja selle postiasutusest väljastamise kohta.

18. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et 09.11.2011 otsus tuleb kaebajale kättetoimetatuks lugeda 14.11.2011, mil kaebaja postkasti jäeti teade postisaadetise saabumise kohta, ning kaebuses esitatud väited ei anna alust asuda ka teistsugusele seisukohale. Seega oleks kaebaja pidanud kaebusega 09.11.2011 otsuse vaidlustamiseks MTA poole pöörduma hiljemalt 14.12.2011. Kuna kaebaja esitas MTA-le kaebuse alles 02.02.2012, on see esitatud tähtaja rikkumisega. Kohus selgitab, et isegi kui lugeda tähtkirja saabumise kohta teate jätmise päevaks 15.11.2011, nagu on vaidlustatud otsuses märkinud vastustaja, on kaebus 09.11.2011 otsuse peale esitatud ikkagi selleks ette nähtud tähtaega ületades.

Kohus selgitab, et kuigi vastustaja ei ole andnud kaebajale võimalust tuua välja tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjused (selgitamiskohustus maksumenetluses), ei too see kaasa tühistamisnõude rahuldamist. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vastu vaielnud teate postkasti panemisele ning muud kaebuses esitatud vastuväited ei ole leidnud tunnustamist. Asja lahendust ei muuda ka kaebaja viide sellele, et vaide tagastamise otsuse tegemine võttis vastustajal aega peaaegu ühe kuu, mis on kohtu hinnangul maksumenetluses toimingute ja otsuste tegemisel mõistlikuks ajaks.

19. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuses esitatud väited ei anna alust MTA 09.02.2012 otsuse tühistamiseks. Kuna maksuhaldur on kaebajale tema kaebuse 09.11.2011 vaide tagastamise otsuse peale tähtaja rikkumise tõttu õigesti tagastanud, ei ole alust kohustada maksuhaldurit ka kaebaja vaide menetlusse võtmiseks ja läbivaatamiseks.. Seega jääb kaebus täielikult rahuldamata ning kohtul puudub edasine vajadus analüüsida maksuotsuse kättetoimetamisega seonduvaid kaebaja väiteid ehk seda, kas kaebaja vaie on tagastatud õiguspäraselt.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

/ Allkirjastatud digitaalselt / Daimar Liiv Kohtunik