2-10-8087/57 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-10-8087

Tsiviilasi

Ants Paimla hagi Inge-Õilme Noobel vastu 258 400 krooni

(16 514.77 euro) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 514.77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ants Paimla, ik 35007074923, elukoht XXX

hageja esindaja adv Tiia Tafenau, tiia@sirjemust.ee;

kostja Inge-Õilme Noobel, ik 46302182711, elukoht XXX

kostja esindaja Marko Jaani, marko@be.ee.

Kohtuistungi toimumise aeg 26. oktoober 2012

Protokollija istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Ants Paimla hagi Inge-Õilme Noobel vastu rahuldada osaliselt.

Välja mõiste Inge-Õilme Noobelilt Ants Paimla kasuks lepingu alusel üle antud 193 400

krooni, so 2 360.51 eurot ja leppetrahv 200 eurot, kokku 12 560 (kaksteist tuhat viissada

kuuskümmend) eurot 51 senti .

Menetluskulud jätta 76 % ulatuses Inge-Õilme Noobeli kanda ja 24 % ulatuses Ants Paimla

kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

Ants Paimla ja Inge-Õilme Noobel sõlmisid 17.11.2008 notariaalse müügilepingu (omandi

üleandmiseta), mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis Tartus XXX asuva korteriomandi,

registriosa number XXX . Lepingu kohaselt oli asja müügihind 650 000 krooni, millest 200 000

krooni pidi A. Paimla kandma müüja pangakontole 3 pangapäeva jooksul. Hageja maksis

193 400 krooni kostja pangakontole 28.11.2008. 450 000 krooni oli A. Paimla kohustatud

vastavalt müügilepingu punktile 3.3 tasuma hiljemalt 1 aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast.

Müügilepingu p 5.1 tulenevalt pidi kostja vabastama müügilepingu objekti ja andma selle ostja

valdusesse hiljemalt 1 nädala jooksul müügilepingu sõlmimise päevast. Kostja esindaja andis

mõningase hilinemisega A. Paimlale üle korteri võtmed, kuid korterit asjadest ei vabastanud.

Alates märtsist 2009 puudub A. Paimlal võimalus kasutada ostetud korterit, sest maja välisukse

lukk on vahetatud, kuid A. Paimlale ei ole võtit antud.

Müügilepingu eseme omandi I.-Õ. Noobelilt A. Paimlale üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu

sõlmimine pidi vastavalt müügilepingu punktile 6.1 toimuma võimalikult lühikese tähtaja

jooksul arvates alljärgnevate tingimuste täitumisest: 1) A. Paimla poolt peab olema tasutud kogu

müügihind; 2) müügilepingu objekti suhtes ei tohi olla sõlmitud mingeid muid selle koormamise

või võõrandamise lepinguid ning selle kohta avatud kinnistusregistriosas ei tohi olla muid

kandeid, v.a A. Paimla poolt või tema nõusolekul sõlmitud koormamise või võõrandamise

lepingud või tehtud kanded, samuti ei tohi olla esitatud kinnistamisavaldusi selliste kannete

tegemiseks. 2009 augusti lõpus sai A. Paimlale teatavaks, et 12.08.2009 sõlmis kostja notariaalse

müügilepingu, mille kohaselt ta müüs kinnisasja registriosa numbriga XXX E. Kooritsale ning

E. Koorits on kantud kinnistusraamatusse omanikuna. Lepingu sõlmimisest hagejat ei

informeeritud, tema nõusolekut ei küsitud. Eeltoodud asjaoludele tuginedes taganes A. Paimla

13.11.2009 tehtud taganemisavaldusega 17.11.2008 sõlmitud müügilepingust selle punktide 5.1

ja 6.3 olulise rikkumise tõttu. Kostja sai taganemisavalduse kätte 14.11.2009. Müügilepingu p

7.1 kohaselt on teise poole olulise lepingurikkumise tõttu lepingust taganemisel õigustatud

lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt leppetrahvi 10 % müügihinnast. Müügilepingu p

7.2 kohaselt lepingust taganemisel olulise lepingurikkumise tõttu on müüja kohustatud ostja

poolt tasutud müügihinna ostjale tagastama hiljemalt ühe kuu jooksul arvates taganemisavalduse

teisele poolele esitamise päevast. Juhul, kui ostja on õigustatud saama leppetrahvi, lisandub

eelnimetatud summale müüja poolt tasumisele kuuluv leppetrahv. Kostja ei ole tagastanud

müügihinna tasutud osa 193 400 krooni ja leppetrahvi 65 000 krooni.

Hageja ei nõustu leppetrahvi vähendamise taotlusega. Hageja esitas pretensioonid seoses

müügilepingu rikkumisega kostja poolt kohe, kui ta sai 2009. a augusti lõpus teada äramuutva

tingimusega müügilepingu sõlmimisest ja E. Kooritsa kandmisest korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse, tehes seda esmalt suuliselt. Kirjalikult esitas hageja pretensiooni

15.10.2009, mis ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Leppetrahvi võib kahjustatud lepingupool nõuda

sõltumata tekitatud kahju suurusest. Kostja väide, et ta ei saanud ise hageja poolt makstud

ostusummat kasutada, ei ole tõendatud ega ka õiguslikult asjassepuutuv.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole teinud hagejale takistusi korteri valdamisel. Hageja valduses

olid ühed korterivõtmed juba müügilepingu sõlmimise ajal ning ta kolis korterisse 22.11.2008.

Korterisse XXX jäi tõepoolest kostja mööbel, mille hageja omastas. Hageja on alates

02.09.2008 olnud KÜ XXX juhatuse liige, kelle ülesandeks on korraldada elamu korrashoidu ja

kasutamist, sh välisukse luku võtmete valmistamist. Kuni 2009. aasta alguseni tema tööd

tasustati. Kui keegi korteriomanikest tõepoolest ise vahepeal luku vahetas, oli hagejal ühistu

juhatuse liikmena õigus küsida võtit ja teha sellest enda jaoks koopia. XXX elamul on kolm

välisust, millest kaks hoovipoolset ei ole lukustatavad.

12.08.2009 äramuutva tingimusega sõlmitud müügileping ei takistanud hagejal soovitud õiguse

realiseerimist. Kostja sõlmis 12.08.2009 müügilepingu põhjusel, et hageja avaldas temale

korduvalt, et ta ei kavatse lepingut täita. Seda näitab ka asjaolu, et lepingus sätestatud 200 000

krooni asemel oli A. Paimla tasunud ainult 193 400 krooni ning puudu jäänud summat ei

tasunudki. Äramuutva tingimusega müügilepingu p 6.2 kohaselt pidi kostja E. Kooritsat

viivitamatult informeerima, kui saabub äramuutev tingimus. Kostja pidi 7 päeva jooksul

tagastama E. Kooritsa poolt tasutud ostuhinna ning viimane pidi sama tähtaja jooksul andma I.-

Õ. Noobelile või A. Paimlale üle korteriomandi. Ostu-müügilepingu sõlmimisel keeldus

eelmärke seadmisest just hageja oma perekondlike probleemide tõttu. Ilma kohustuse täitmiseks

täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul.

Hageja pole seda teinud, mistõttu esitatud taganemisavaldus ei toonud endaga kaasa õiguslikke

tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal ka leppetrahvi maksmise kohustust. Hageja on

rikkunud lepingut, jättes tasumata ostuhinna, mistõttu hoopis kostjal on leppetrahvi nõudmise

õigus. Kui kohus asub siiski seisukohale, et leping on hageja poolt kehtivalt üles öeldud, palub

kostja vähendada leppetrahvi põhjendustel, et hagejal ei ole nõutud leppetrahvi ulatuses kahju

tekkinud ja kokkulepitud ulatuses leppetrahvi väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja ei ole esitanud kostjale mingeid nõudeid võimaliku lepingurikkumise osas. Samas on

hageja ise rikkunud müügilepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Sellel alusel on kostja

esitanud lepingust taganemise avalduse. Kostja pole müügilepingu alusel hagejalt saadud

summasid saanud ise käsutada, mistõttu kostjalt leppetrahvi väljamõistmine oleks vastuolus hea

usu põhimõttega. Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist 10 euroni.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on maksnud kostjale 193 400 krooni, so 12 360.51

eurot (maksekorraldused tl 47). Nimetatud summa on tasutud 17.11.2008 hageja ja kostja vahel

sõlmitud müügilepingu (omandi üleandmiseta) punktist 3.2. tuleneva kohustuse osaliseks

katmiseks. Nimetatud lepinguga (tl 31-41) leppisid hageja ja kostja kokku kinnisasja asukohaga

XXX Tartu linnas, registriosa number XXX , võõrandamises hagejale. Müügilepingu p 7.2.

kohaselt lepingust taganemisel müüja poolt lepingu rikkumise tõttu on müüja kohustatud ostja

poolt tasutud müügihinna ostjale tagastama hiljemalt 1 kuu jooksul arvates taganemisavalduse

teisele poolele esitamise päevast. Hageja on esitanud kostjale 13.11.2009 koostatud ja

14.11.2009 kostjale kättetoimetatud avalduse kinnistu müügilepingust taganemise kohta (tl 48-

50). Avalduse põhjenduste kohaselt taganes hageja 17.11.2008 sõlmitud müügilepingust kostja

kohustuste olulise rikkumise tõttu. Esiteks puudub hagejal elamu XXX välisukse vahetatud

ukseluku tõttu uus võti ning sellest tulenevalt alates märtsist 2009 võimalus ostetud korterit

kasutada. Teine alus müügilepingust taganemiseks on asjaolu, et kostja on 12.08.2009 sõlminud

E. Kooritsaga müügilepingu, millega võõrandas korteriomandi asukohaga XXX ning E. Koorits

on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Sellest ei ole hagejat informeeritud ja

tema nõusolekut küsitud.

Kohus on seisukohal, et A. Paimla esitatud müügilepingust taganemise avaldus on kehtiv, sest

taganemiseks oli olemas üks õiguslik alus ning taganemisavaldus on ka formaalselt kehtiv.

13.11.2009 taganemisavalduses toodud esimesel põhjendusel: kostja ei vabastanud müügilepingu

sõlmimise järel korterit oma mööblist ning hageja ei ole saanud välisukse võtme puudumise tõttu

korterit kasutada alates märtsist 2009, puudub õiguslik alus. Hageja on 09.06.2011 kohtuistungil

avaldanud, et korteris ei olnud Noobeli mööblit, seal oli lagunenud kušett ja riidekapp, mis

tõsteti puukuuri, lisaks olid korteris mõned „koliesemed“. Noobeli isiklikke asju korteris ei

olnud. See on vale, et tegemist oli remonditud ja möbleeritud korteriga. (tl 119). Hageja ei ole

kohtule põhjendanud, miks ta heidab taganemisavalduses kostjale ette korteri vabastamata

jätmist, kui seal ei olnud kostja märkimisväärset mööblit ning teeb selle etteheite ligi aasta pärast

seda, kui ta korterisse jäänud mööbli on sealt minema toimetanud. A. Paimla oli vaidlusalusel

ajal KÜ XXX juhatuse liige (tl 52) koos I.-Õ. Noobeli ja M. Lauriga. Vaidlust ei ole selle üle, et

hagejal olid kõik võtmed müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks

üks korteriühistu juhatuse liige peab korraldama teise juhatuse liikme jaoks elamu välisukse luku

vahetamise korral uue võtme üleandmise, samuti elamu välisuste lahti- või kinnioleku ning

kuidas see puutub müügilepingu täitmisesse. Kui hageja pidas elamu välisukse luku vahetamisel

uue võtme üleandmist kostja kohustuseks müügilepingu järgi, oleks hageja pidanud sellest

kostjat koheselt (mitte kaheksa kuud hiljem) teavitama ja andma tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei

ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist

või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kohtule ei ole

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et A. Paimla on enne 13.11.2009 taganemisavalduse esitamist

nõudnud I.-Õ. Noobelilt takistuse kõrvaldamist ning on andnud selleks tähtaja. Tl 115 olev

15.10.2009 kiri kostjale sellist nõuet ei sisalda. A. Paimla on püüdnud kohtule tunnistaja ütlusega

tõendada asjaolu, et ta ei saanud majja, seega korterisse sisse, mis ei oma hageja nõude

lahendamisel tähtsust. Tunnistaja T. Ibruse ütluste kohaselt (tl 59) helistas A. Paimla siis, kui ta

avastas, et tema käes olev võti ei ava elamu välisust, M. Laurile. I.-Õ. Noobeli informeerimist ei

ole hageja tõendanud. Taganemisavalduse kehtivuse seisukohalt on oluline asjaolu see, kas

hageja on nõudnud kostjalt enne taganemisavalduse esitamist kohustuse täitmist või mitte.

Kohus on seisukohal, et 13.11.2009 taganemisavalduse teine põhjendus on esitatud õiguslikul

alusel. Müügilepingu punkt 6.1 kohaselt pidi korteriomandi asjaõiguslepingu sõlmimine

toimuma võimalikult lühikese tähtaja jooksul arvates alljärgnevate tingimuste täitumisest: 1) A.

Paimla poolt peab olema tasutud kogu müügihind; 2) müügilepingu objekti suhtes ei tohi olla

sõlmitud mingeid muid selle koormamise või võõrandamise lepinguid ning selle kohta avatud

kinnistusregistriosas ei tohi olla muid kandeid, v.a A. Paimla poolt või tema nõusolekul sõlmitud

koormamise või võõrandamise lepingud või tehtud kanded, samuti ei tohi olla esitatud

kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks. VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt olulise

lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 17.11.2008 müügilepingu sõlmimisel leppisid hageja ja

kostja sõnaselgelt kokku selles, et müügilepingu objekti kohta ei tohi olla sõlmitud muid

lepinguid ning selle kohta avatud registriosas ei tohi olla muid kandeid. Arvestades ostjale antud

tähtaega müügihinna tasumiseks pidi kostja müüjana hoiduma sellistest toimingutest kuni

17.11.2009. Kostja võõrandas müügilepingu kehtivuse ajal müügilepingu objekti ning

asjaõiguslepingu alusel omandi saanud isik kanti kinnistusraamatusse omanikuna. Vaidlust ei ole

selle üle, et A. Paimlat tehingust eelnevalt ei informeeritud ja tema nõusolekut ei küsitud. Kohus

on seisukohal, et tegemist on niivõrd olulise lepingurikkumisega, et A. Paimlal ei olnud

kohustust anda kostjale täiendavat tähtaega enne lepingust taganemise avalduse esitamist,

tulenevalt VÕS §-s 116 lg 4 sätestatust: Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata

taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust…. Asjaolu, et

kostja ja E. Kooritsa vahel sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping oli äramuutva

tingimusega, ei kõrvalda kostja poolt hagejaga sõlmitud müügilepingus kokkulepitud tingimuse

rikkumist. I.-Õ. Noobelil ei olnud sisuliselt pärast E. Kooritsa kandmist 18.08.2009

kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna enam hagejale müüdavat asja. Kostja rikkus

teadlikult ja tahtlikult hagejaga sõlmitud müügilepingu punkti 6.1.2), mis sõnaselgelt keelas

tehingu tegemise lepingu objektiga ning kinnistusraamatu kande muutmise. Tegemist oli

lepingutingimuse olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt. VÕS § 116 lg 1 kohaselt

Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

17.11.2008 lepingu p 7.2 kohaselt pidi lepingust taganemise korral müüja tagastama ostjale

tasutud müügihinna ühe kuu jooksul arvates taganemisavalduse teisele poolele esitamise päevast.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust

ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja esitatud 13.11.2009

ülesütlemisavaldus on kehtiv, see toimetati kostjale kätte 14.11.2009 (tl 51). Kostja

taganemisavaldust kohtus ei vaidlustanud ning oli seega kohustatud 14. detsembriks 2009

tagastama hagejale 193 400 krooni, sest hageja kohustus maksta kostjale lepingu kohaselt

kinnisasja müügihind langes ära. Kostja 01.10.2008 ettepanek 17.11.2008 sõlmitud notariaalse

lepingu täitmiseks (tl 113-114) ei oma õiguslikku tähendust, sest müügilepingu p 3.3. kohaselt

oli A. Paimlal aega lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks kuni 17.11.2009. Kostja ei ole

täitnud seadusest ja lepingust tulenevat kohustust lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul. VÕS §

108 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Hageja nõue kostjalt 193 400 krooni, so 12 360.51 euro väljamõistmiseks on seaduslik

ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja poolt

04.12.2009 esitatud taganemisavaldus (tl 117-121), sest müügilepingust oli selleks ajaks

13.11.2009 avaldusega kehtivalt taganetud, st leping oli lõppenud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt

Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

Hageja nõue 65 000 krooni, so 4 154.26 euro suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt. VÕS § 158 lg 1 kohaselt Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Tl 115 on hageja esindaja 15.10.2009 vastus kostja kirjale 01.10.2009 (tl

113-114). Selles teatab A. Paimla esindaja adv T. Tafenau kostjale, et A. Paimla kavatseb

müügilepingu rikkumise tõttu esitada lepingust taganemise avalduse ning kavatseb nõuda tasutud

raha ja leppetrahvi maksmist ühe kuu jooksul taganemisavalduse kättesaamisest. Hageja väitel

sai ta äramuutva tingimusega müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest teada 2009 augusti lõpus.

Kostja ei ole varasemat teavitamist tõendanud. Taganemisavaldus koos leppetrahvi nõudega on

kostjale kätte toimetatud 14.11.2009, so vähem kui kolme kuu jooksul arvates müügilepingu

olulisest rikkumisest teadasaamisest. Kohus on seisukohal, et hageja on mõistliku aja jooksul

teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest.

VÕS § 161 lg 1 kohaselt Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 162 lg 1 kohaselt Kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist 10 euroni põhjustel, et hagejale ei ole kahju

tekkinud ja leppetrahvi nõue on hea usu vastane, sest kostja ei ole saanud saadud raha ise

kasutada. Tulenevalt VÕS §-s 161 lg 1 sätestatust ei ole kahjustatud lepingupoolel kahju

tekkimine leppetrahvi ulatuses obligatoorne. Leppetrahv tagab kohustuse täitmist ning selle

rakendamisel on ka lepingut rikkunud poole karistamise, mitte ainult kahjustatud lepingupoolel

tekkinud kahju hüvitamise eesmärk. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi vähendamise aluseks ei

saa olla asjaolu, kuidas lepingut rikkunud pool kasutas lepingu alusel temale üle antud raha.

Puudub igasugune mõistlik seos kostja poolt lepingu alusel saadud raha kasutamise ja lepingust

tuleneva kohustuse (müügilepingu objekti suhtes ei tohi olla sõlmitud mingeid muid selle

koormamise või võõrandamise lepinguid ning selle kohta avatud kinnistusregistriosas ei tohi olla

muid kandeid, v.a A. Paimla poolt või tema nõusolekul sõlmitud koormamise või võõrandamise

lepingud või tehtud kanded, samuti ei tohi olla esitatud kinnistamisavaldusi selliste kannete

tegemiseks) rikkumise vahel, mis tõi kaasa hagejale lepingust taganemise õiguse ja kostjale

vastavalt leppetrahvi maksmise kohustuse.

Kohus arvestab leppetrahvi suuruse kindlaksmääramisel kohustuse täitmise ulatust mõlema

lepingupoole osas. Eelnevalt on kohus põhjendanud müügilepingust tuleneva kohustuse olulist

rikkumist kostja poolt. Kuid ka hageja ei ole täitnud müügilepingut vastavalt selles

kokkulepitule. 17.11.2009 sõlmitud müügilepingu p 3.2 kohaselt pidi hageja tasuma 200 000

krooni kostja pangakontole 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. Tl 47

olevate maksekorralduste kohaselt maksis hageja kostjale alles 28.11.2008 kokku mitte 200 000

krooni, vaid ainult 193 400 krooni. Samas kolis hageja korterisse XXX Tartus juba 22.11.2008,

vastavalt tunnistaja M. Lauri ütlustele. Hageja ei ole lepingust kinni pidanud, kolides korterisse

enne müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist, hilinedes müügilepingust tuleneva kohustuse

täitmisega ja täites kohustust mittekohaselt, st makstes 6 600 krooni kokkulepitust vähem.

Arvestades hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamise ja puuduliku täitmisega ei

saa temal olla õigustatud huvi kokkulepitud ulatuses leppetrahvi saamiseks. Hageja taganes

müügilepingust 13.11.2009 taganemisavaldusega. Müügilepingu p 3.3. kohaselt pidi hageja

lepingu kohaseks täitmiseks maksma kostjale hiljemalt 17.11.2009 456 600 krooni. A. Paimla

esitas hagi kostja vastu kohtusse kolm kuud hiljem, so 18.02.2010 ning taotles hagiavalduses

menetlusabi riigilõivu tasumiseks 27 500 krooni ulatuses põhjendusega, et ta on

töövõimetuspensionär, kelle sissetulek on 3 050 krooni kuus, kellel puuduvad muud sissetulekud

ja säästud ning selline vara, mille võõrandamisest oleks võimalik vajaminev summa tasuda.

Puudub mõislik põhjendus arvata, et A. Paimla oli huvitatud müügilepingu täitmisest, sest tema

poolt kohtule avaldatust nähtub, et tal ei olnud raha korteriomandi eest tasumiseks, nagu on

korduvalt väitnud ka kostja. A. Paimla poolt tehingu täitmise vastu huvi kaotamine on tõendatud

ka asjaoluga, et tema väitel kaotas ta juurdepääsu korterile XXX märtsis 2009, kuid kirjaliku

teate selle kohta esitas kostjale alles 15.10.2009 ning ei teinud vahepealsel ajal mitte midagi, et

saada juurdepääs korterile. Kogu takistus seisnes välisukse võtme saamata jäämises, mis oli

kõrvaldatav kas sel teel, et A. Paimla korteriühistu juhatuse liikmena oleks ise korraldanud

vajalike võtmekoopiate valmistamise või oleks mõistliku aja jooksul pöördunud kostja poole

vastavasisulise nõudega. Korteri valdus anti hageja poolt E. Kooritsale üle alles 12.05.2010 (tl

214, 215). Lepingus kokkulepitud ulatuses leppetrahvi väljamõistmine kostjalt on eeltoodud

asjaoludel ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et arvestades leppetrahvi nõudva poole õigustatud

huvi on mõistlikus suuruses leppetrahv 200 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega….

Kohus rahuldab hageja 16 514.77 euro suuruse rahalise nõude 12 560.51 euro, so 76 % ulatuses,

millest tulenevalt jäävad menetluskulud 24 % ulatuses hageja kanda ja 76 % ulatuses kostja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik