2-12-40627/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-40627

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. november 2012.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-40627 Tsiviilasi K T avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks Menetlusosalised Avaldaja: K T (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: AT (isikukood xxx, tegelik elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx) Puudutatud isik: HT (isikukood xxx, elukoht xxx) Eestkosteasutus: Vallavalitsus (asukoht Kesk tee 6 Ardu alevik vald 75001 Harjumaa) Kohtuistungi aeg 08.11.2012.a

RESOLUTSIOON Kohus määras: Lõpetada K T’i (isikukood xxx) ja HT’i (isikukood xxx) ühine isikuja varahooldusõigus AT’i (isikukood xxx) suhtes ja anda AT’i isikuja varahooldusõigus täielikult üle K T’ile.

Määrus jõustub ja kuulub täitmisele kättetoimetamisega K T’ile ja HT’ile.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte kanda. Asjaolud ja menetluse käik K Ti ja HTi abielust sündis xxx.a laps AT. K T ja HT asusid eraldi elama oktoobris 2011.a, abielu lahutati xxx.a. Pärast lahkukolimist jäi laps elama ema juurde. K T esitas kohtule avalduse lapse hooldusõiguse täielikult temale andmiseks. Avalduse kohaselt lapse vanemate vahel on erimeelsused lapse elu korraldamise küsimustes, lapse isa ei anna

2 nõusolekut lapse enda elukohast välja registreerimiseks. Lapse vanemad on mõlemad vaegkuuljad, kes saavad sotsiaaltoetusi. Puude tõttu on avaldajal raske tööd leida ning sotsiaaltoetusi on endale ja lapsele keeruline taotleda, kui rahvastikuregistris ei ole tõesed andmed. Laps AT õpib 5.klassis, tal on õpiraskused ja mahajäämus arengus, on vaja korraldada tema õpiabi ja rehabilitatsiooni. Ka seda on keerukas teha olukorras, kus lapse registrijärgne elukoht erineb tegelikust. Vanemate lahkuminemise järel on lapse hooldamise ja ülalpidamisega tegelenud peamiselt hageja, isa toetus on olnud juhuslikku laadi, kord andis ta 50 eurot, on toonud lapsele dressid ja mõned mänguasjad. Lapse emal oleks vaja õigust määratleda lapse elukohta ainuisikuliselt. Lapse huvidest lähtuvalt taotleb avaldaja lõpetada HT hooldusõigus lapse AT suhtes ja anda lapse AT hooldusõigus täielikult temale üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära; vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. HT on väljastatud kohtu poolt saadetud K T avaldus koos lisadega, menetluse algatamise määrus ja kohtukutse. HT kohtuistungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise kohta midagi ei teatanud, HT ei ole ka kohtule kirjalikult hooldusõiguse küsimuses midagi avaldanud. K T tema küsitlemisel andis ütlusi selles, et tema arvates HT on kiuslik ja seetõttu ei olnud last nõus enda juurest välja registreerima. Suhtlemine HT on olnud keeruline.

TsMS § 552’ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; lg 3 kohaselt võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Laps AT on 11-aastane. Kohus loobus lapse ärakuulamisest, kuna laps on vaegkuulja ja arengus mahajäämustega, seega ei oleks tema küsitlemine hooldusõiguse küsimuses lapsele jõukohane.

TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsib kohus last puudutavas menetluses vallavõi linnavalitsuse seisukohta. Eestkosteasutus Vallavalitsus andis arvamuse, millise kohaselt K T on töövõimetuspensionär ja kuulmispuudega, kuid lapsega suhtlemisel takistusi ei ole, ema ja lapse suhted on väga head. Lapsele on määratud puue. Laps ei ole iseseisvalt võimeline sõitma kodust Xxx, kus ta õpib. vald on aidanud korraldada lapse transporti kooli ja tagasi. K T on pöördunud vallavalitsusse seoses sellega, et suhted HT on pingelised ja nad ei ole leidnud ühist keelt last puudutavates küsimustes. Lapse kohtumisel isaga ema takistusi ei ole teinud. A soovib elada koos emaga ja külastada isa. Lapse igapäevavajadused katab ema, isa on aeg-ajalt taskuraha andnud. Kooliga suhtleb lapse ema. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse elukoha määramine ema juurde lapse huvides, lapse elukeskkond ema juures Ardus on turvaline. K T avaldus tuleks rahuldada.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle

3 osaliselt või täielikult üle. PkS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

K T ja HT on xxx.a sündinud poeg AT. K T ja HT ei ela ühise perena alates oktoobrist 2011.a, laps elab ema juures. Ema korraldab lapse hoolduse, sealhulgas ravi, rehabilitatsiooni ja kooliga seotud küsimused ning ülalpidamise. Isa osalemine ja toetus on olnud juhuslik. Lapse emal on lihtsam lapsega soetud küsimusi korraldada, kui ta omab lapse suhtes ainuhooldusõigust. Lapse ema on oma tegevuses lähtunud ja eelduslikult lähtub ka edaspidi lapse huvidest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud K T ja HT ühise isikuja varahooldusõiguse lõpetamine ATi suhtes ja anda lapse isikuja varahooldusõiguse täielikult üle K T .

Menetluskulude jaotus K T on tasunud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetlusosaliste endi poolt kantud muud menetluskulud nende endi kanda.

Haide Rimmel kohtunik