3-12-2276/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2276

Haldusasi A. M. kaebus Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsuse nr 51 „Paldiski LNG teemaplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks; terminali kai ja mandriosa detailplaneeringute algatamise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine; riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta A. M. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 3. Tagastada A. M.´ile riigilõiv 30 eurot arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx (Sampo pank). 4. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale ja määruse jõustumisel p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Tallinna Halduskohtule saabus 29.10.2012 A. M., T. P. ja A. S. kaebus Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsuse nr 51 „Paldiski LNG teemaplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

2. Kohus jättis 31.10.2012 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning eraldas A.M. kaebuse iseseisvaks menetlemiseks.

3. 07.11.2012 esitas kaebaja kaebuse täienduse puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebuse täienduses kaebaja märgib, et soovib esitada üksnes populaarkaebust.

2 Kaebaja täpsustas, et planeerimismenetluses toimunud ja kaebuse aluseks olevate rikkumiste ajal ei olnud ta Paldiski Linnavolikogu liige, milleks sai alates 22.02.2012. Kaebaja esitas planeerimismenetluses 27.01.2012 ettepaneku kaasata planeerimismenetlusse linnaelanike arvamused kui üldsuse vastumeelsuse akt LNG terminali vastu. Tegeliku avaliku huvi fikseerimata jätmine planeerimismenetluses mõjutas kaalutlusõigust. Kaebaja leiab, et tegemist oli kogu planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamisega ehk vastuväitega PlanS § 20 lg 1 mõttes. Samuti esitas kaebaja ettepaneku kaasata planeerimismenetlusse volikogu liikme ja linnavalitsuse liikme (A.M.) 26.jaanuari arupärimine volikogu istungil, milles toodi välja planeerimismenetluses toimunud õigusaktide rikkumised, mistõttu vastab ka see PlanS § 20 lg 1 vastuväite tingimustele. Järgnevalt esitas kaebaja järelevalvemenetluse algatamise taotluse Harju Maavalitsusele, mis on seni lahendamata. Kaebaja viidatud elektronposti teel edastatud ettepanekuid ei menetletud nõuetekohaselt, so ei vastatud kirjalikult enne avalikku arutelu ega käsitletud neid avalikul arutelul. Avalikul arutelul esitas kaebaja suulised vastuväited, mida ei arvestatud ega esitatud ka planeeringu üle järelevalvet teostanud maavanemale. Kaebuse kohaselt rikuti sellega planeerimismenetluses PlanS § 20 lg-t 1 ja 2 (jäeti vastamata ettepanekutele ja vastuväidetele ning isiklikult teavitamata avalikust arutelust) ning PlanS § 23 lg 3 p-i 4 ja 5 (maavanema järelevalvemenetluses ärakuulamata jätmine ja vastuväidete lahendamata jätmine). Samuti rikuti PlanS § 20 lg-t 6 (avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest avalikkuse teavitamisega hilinemine), kuna avalikust väljapanekust teavitati 6 päeva enne avaliku väljapaneku algust seaduses nõutava 1 nädala asemel. Rikuti ka PlanS § 18 lg 7 p-i 1, kuna teadet avaliku väljapaneku toimumise kohta ei olnud üles pandud asumis avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas. Samuti ei avaldatud avaliku arutelu tulemusi vastavas ajalehes peale avaliku arutelu toimumist (PlanS § 21 lg 3). Samuti, vastuvõetud ja avalikkusele väljapandud planeering erinesid. Planeeringu kehtestamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek puudus. Haldusorgan on teemaplaneeringu kehtestamisel jätnud arvesse võtmata Paldiski elanike vastuseisu terminali rajamisele looduskaunisse kohta ning arvestanud üksnes ärilise eesmärgiga. Kaebaja leiab, et kuna planeeringu menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, mis mõjutas asja otsustamist, siis tuleb planeering tühistada.

Kaebaja täiendas kaebust terminali kai ja mandriosa detailplaneeringute algatamise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise tühistamise nõudega (Paldiski Linnavalitsuse 01.10.2012 korraldus nr 296 ja 297). Kaebaja leiab, et kui teemaplaneeringu kehtestamine on õigusvastane, ei saa olla õiguspärased ka selle alusel vastuvõetud korraldused, mis tuleks samuti tühistada.

4. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kõigi kaevatavate haldusaktide kehtivuse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED:

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib halduskohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kuigi terminali kai ja mandriosa detailplaneeringute algatamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks on Paldiski Linnavalitsus 01.10.2012 andnud korraldused nr 296 ja 297, on kohtupraktikas (kohus viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-12-08 jt käesolevas asjas 31.10.2012 tehtud määruses) käsitletud detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõju algatamata jätmist menetlustoimingutena, mida saab reeglina vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga.

3

Kaebus tuleb nende nõuete osas aga tagastada, kuna menetlustoiminguid ei saa vaidlustada populaarkaebusega.

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

A. M. on Paldiski Linnavolikogu liige alates 22.02.2012. Vaidlustatud teemaplaneering kehtestati 27.09.2012.

Riigikohtu praktikas (vt kohtuasi nr 3-3-1-74-08) on asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole igaüks PlanS § 26 lg 1 mõttes, ega saa planeeringut vaidlustada nn populaarkaebusega, vaid üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on väljendanud oma selget soovi esitada kaebus avalikes huvides ehk populaarkaebusena.

Kohus leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja sai volikogu liikmeks peale teemaplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Kaebaja oli asja otsustanud organi liige otsuse tegemise ajal ning tal oli laiem võimalus otsustusprotsessi sekkuda. Kaebaja sai avalikke huve (mis on määratletud ka KOKS § 17 lg-s 2) kaitsta volikogu liikmena hääletamise teel. PlanS mõttes üldsuse esindajatele on ette nähtud üksnes planeerimisseadusega populaarkaebuse esitamise võimalus.

Kohus leiab, et A. M. kaebus tuleb ka selles osas tagastada.

7. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

HKMS § 249 lg 3 viimase lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus leidis, et kaebus tuleb tagastada ei saa sellest tulenevalt kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (HKMS § 249 lg 1).

8. Kaebuse esitamisel on A. M. tasunud riigilõivu 30 eurot (kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest).

HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel, kui kohus kaebuse tagastab, tagastatakse tasutud riigilõiv.

Seega tuleb kaebajale tagastada riigilõiv 30 eurot.

Kristina Maimann Kohtunik