3-12-1415/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1415 Haldusasi K.M.i kaebus Maa-ameti toimingu sooritamiseks (katastriandmete parandamine) kohustamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised Kaebaja: K.M. Vastustaja: Maa-amet Esindajad: Toomas Kutti ja Katrin Olesk

RESOLUTSIOON 1. Jätta K.M.i kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, § 181 lg 1). ASJAOLUD 1. Võru vallas Kärnamäe külas asuv xxxxxxxxx kinnistu koosneb kolmest plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksusest, s.h 15,8 a suurune ja maatulundusmaa sihtotstarbega xxxxxxxxx I katastriüksus (xxxxxxxxxx). Kinnistu kaasomanikud on M. M., M. M. ja K.M. 2. K.M. esitas 24. mail 2012 Maa-ametile taotluse parandada xxxxxxxx katastriüksuse katastriandmed. Maa-amet vastas 25. mai 2012 kirjaga, keeldudes taotletud toimingu sooritamisest ning selgitades K.M.ule, et kande muutmiseks tuleb tal pöörduda maamõõtja poole, kes tähistab plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ning koostab mõõdistustulemuste kohta piiride maastikul tähistamise toimiku, mis tuleb koos maaomaniku vastavasisulise taotlusega esitada maakatastrile. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2 2. 6. juulil 2012 esitas K.M. Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Maa-ameti 25. juuni 2012 kiri. Tartu Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Nõustudes kohtu ettepanekuga kaebuses esitatud taotluse muutmiseks, teatas K.M. 5. septembril 2012, et taotleb Maa-ameti kohustamist xxxxxxxx katastriüksuse katastriandmete parandamiseks. Kaebaja viitab Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ koostatud metsaplaanile, kust nähtuvalt on metsa piir 10 meetrit kraavist ida pool ning piiripuntkiks nr 604 on punane maakivi, mis asub asub teisel pool kraavi, kraavist 5 meetri kaugusel. Kaebaja märgib, et metsa pindala on 7,5 ha, ent katastri andmetel on piir kraavil ja metsa pindalaks jääb 7,2 ha. Kaebaja leiab, et metspaani järgi tuleb katastri andmeid parandada ja piir panna ühesuguseks metsaplaaniga. Kaebuse täienduses toob kaebaja välja, et TKM Kinnisvarade AS-i koostatud xxxxxxx maaüksuse piiride plaanilt nähtub, et piiripunktide nr 596 ja 604 vahelise joone pikkuseks 35,5 mm, mis vastab looduses 355 meetrile. Kaebaja selgitab, et mõõtis 10-meetrise metall-lindiga ära nende piiripunktide vahe, lugedes piiripunkiks nr 604 kraavist 5 meetri võrra ida pool asuva kivi ning sel juhul oligi piirimärkide nr 596 ja 604 vahelise joone pikkus täpselt 355 meetrit. Seetõttu leiab kaebaja, et maa erastamisel arvestati samuti sellega, et piiripunkt 604 asub 5 meetrit kraavist ida pool ning kuna piiripunkt asub kraavi kõverusel, jääb piir kraavi sirges osas 10 meetrit kraavist ida poole. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Maa-amet peab kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et xxxxxxxx I katastriüksus (xxxxxxxx) on moodustatud plaanimaterjali alusel vastavalt Võru Vallavalitsuse 27. veebruari 1998 korraldusele nr 224 ning selle piirija piirimärkide kirjeldus on esitatud 16. veebruaril 1998 koostatud piiriprotokollis, millest tuleneb, et katastriüksuse piiril on 6 piiripunkti (nr 598, 604, 605, 606, 607 ja 608), mis on maastikul tähistamata. Vastustaja märgib, et eelviidatud plaani graafilises osas on piir piiripunktide nr 604-605 vahel kujutatud sirglõiguna ning see ühtib plaanil kujutatud kraavi asukohaga. 5. Vastustaja möönab, et kaebaja poolt viidatud metsaplaanil on xxxxxxxxx I katastriüksuse piir kujutatud erinevalt katastriüksuse plaanil olevast katastriüksuse piirist. Samas viitab vastustaja maakatastri seaduse (edaspidi MkatS) § 10 lõikele 1 ning leiab, et katastriüksuse piiri asukoht on kindlaks määratud katastriüksuse plaanil ja seni, kuni ei ole koostatud uut katastriüksuse plaani, mille alusel muuta katastriandmeid, kehtib algdokumendiks oleva katastriüksuse plaani alusel maakatastris registreeritud katastriüksuse piir ning Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt Riigi Maa-ameti aluskaardil näidatud katastriüksuse piiri ei saa lugeda õiguslikult siduvaks. Vastustaja selgitab ka, et K.M.i taotluse alusel teostas Maa-amet 6. jaanuaril 2012 xxxxxxxx katastriüksuse (kt xxxxxxxxxx) kontrollmõõdistamise, mille tulemus kinnitab samuti, et katastriüksuse piir peab kulgema mööda kraavi telge. 6. Vastustaja märgib, et plaanimaterjali alusel katastriüksuse piiride asukohtade täpsustamine ja tähistamine maastikul toimub vastavalt MKatS § 20 lõike 14 ning seejuures tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003 määruse nr 264 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord § 7 lõikest 4. Vastustaja viitab ka MKatS § 9 lõikele 4 ning on seisukohal, et xxxxxxxx I katastriüksuse kande muutmiseks peab K.M. pöörduma maamõõtja poole, kes tähistab plaanimaterjali alusel moodustatud xxxxxxxx I katastriüksuse piirid looduses ning kui kaebaja leiab, et xxxxxxxx katastriüksuse piir peab piirilõigus 604-605 kulgema ida pool kraavi telge, tuleb tal pöörduda naaberkatastriüksuse Võru Metskond 17 (xxxxxxxxxxx) omaniku poole piiri asukoha muutmiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3 7. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et K.M.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebajal ei ole seadusest tulenevalt õigust nõuda, et vastustaja muudaks maaregistrisse katastriüksuse tunnusega xxxxxxxxxxxx kohta tehtud kandeid kaebaja avalduse ja sellele lisatud tõendite alusel. Selgitamaks välja piiri täpne asukoht looduses, on võimalik läbi viia piiri looduses tähistamine, mis toimub katastrimõõdistamise teel. Seda on Maa-amet kaebajale oma 25. juuni 2012 kirjas ka õigesti selgitanud. 8. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks on kolm eeldust, mis peavad üheaegselt täidetud olema. Esiteks peab avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, olema seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada. Teiseks on oluline, et avaliku võimu kandja ei ole, vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel sooritanud ning kolmandaks ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Sellistena on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused sõnastanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-2-01, 3-3-1- 77-09 ja 3-3-1-5-09 tehtud lahendites. Käesoleval juhul ei ole Maa-ametil seadusest tulenevalt kohustust katastriandmeid muuta ning kaebaja esitatud tõendid ei anna selleks alust. 9. Vastustaja poolt kohtule esitatud seletuse ja tõendite kohaselt on xxxxxxxx I katastriüksus (tunnus xxxxxxxxxxxx) moodustatud plaanimaterjali alusel Väiso-Lapi maaparanduspiirkonna maaüksuste piiride plaanil (tl. 29 pöördel). See tähendab, et katastriüksuse moodustamisel ei toimunud katastrimõõdistamist, vaid katastriüksus moodustati piiride tähistamise teel olemasoleval plaanil või kaardil. Selline võimalus tuleneb MkatS § 20 lõikest 5, mille esimeses lauses sätestatakse, et maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel võib katastriüksusi moodustada plaanija kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Nimetatud plaani alusel moodustatavate katastriüksuste piire on kirjeldatud piirija piirimärkide kirjelduses (tl. 32), mille kohaselt kulgeb piir piirimärkide 598-604-605-606-607-608 vahel sirgjooneliselt ning piirimärkide 608-598 vahel mööda olemasoleva teemaa serva 10 meetri kaugusel tee mõttelisest telgjoonest. Piirija piirimärkide kirjelduses on märgitud, et piirimärgid, mille vahel piir kulgeb, on looduses tähistamata. Eelnevast tulenevalt ei ole xxxxxxxxx I katastriüksuse piire looduses tähistatud ning maareformi käigus ei ole katastrimõõdistamist läbi viidud. MkatS § 10 lõikes 1 sätestatakse, et katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Olukorras, kus katastriüksus on moodustatud plaanimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamist läbi viimata ning sellisena maakatastris registreeritud, ongi piire tõendavaks dokumendiks kõnealune plaan. Õige on seega vastustaja seisukoht, et katastriüksuse piiri asukoht on kindlaks määratud katastriüksuse plaanil ja seni, kuni ei ole koostatud uut katastriüksuse plaani, mille alusel muuta katastriandmeid, kehtib algdokumendiks oleva katastriüksuse plaani alusel maakatastris registreeritud katastriüksuse piir. 10. Kaebaja viide Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ koostatud metsaplaanile ei ole asjassepuutuv, kuna tegemist ei ole plaaniga, mis oleks olnud katastriüksuse moodustamise aluseks, samuti ei ole tegemist Mkats § 17 lg 1 ning Vabariigi Valistuse 23. oktoobri 2003 määruse nr 246 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord alusel koostatud katastriüksuse plaaniga. Mis asjaoludel või milliste lähteandmete alusel on eelviidatdu metsaplaan koostatud, on teadmata, ent selline plaan iseenesest ei ole aluseks katastriandmete muutmisel ning sellisele plaanile tuginedes ei saa maaomanik esitada nõudmist ei katastriandmete muutmiseks ega ka näiteks eraõiguslikke nõudeid piirinaabri vastu.

4 11. Kaebaja on keskendunud peamiselt väitele, et piiripunkti nr 604 peaks looduses tähistama kraavist 5 meetrit ida poole jääv punane maakivi. Seejuures selgub kaebusest, et tegemist ei ole mitte selle kiviga, mida Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna peaspetsialisti poolt 10. jaanuaril 2012 koostatud kontrollmõõdistamise joonisel (tl. 33 pöördel) tähistatakse kui xxxxxxxx omaniku näidatud tsentriaugutamaakivi, sest jooniselt nähtuvalt paikneb seal viidatud kivi kraavist lääne pool. Käesoleva vaidluse raames ei ole võimalik hinnata seda, kus peaks looduses paiknema piiripunkt nr 604. Nimelt nähtub vaidlusaluse katastriüksuse moodustamisel koostatud piirija piirimärkide kirjeldusest, et piirimärgid on looduses tähistamata. Katastriüksuse piiride kindlaks määramine sellises olukorras ei ole kohtu pädevuses. MkatS § 20 lõikes 14 sätestatakse, et plaanija kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. MkatS § 17 lõikest 2 tulenevalt teostatakse katastrimõõdistamisi vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003 määrusele nr 264 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord. Katastrimõõdistamise tööde teostamise pädevus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul (maamõõtjal). Kohus ei saa maamõõtja asemel katastrimõõdistamist läbi viia ega määrata, kus kohas looduses peaks paiknema mõni konkreetne katastriüksuse moodustamisel plaanile märgitud piiripunkt. Samuti ei saa kohus selles olukorras kohustada Maa-ametit katastriandmeid muutma. Kaebusest nähtuvalt häirib kaebajat eeskätt see, et vaidlusalusel maatükil on metsa (kõlviku) pindalana katastrisse kantud 7,2 ha, ent juhul kui lugeda piir kulgevaks sealt, kust kaebaja leiab, et see kulgema peaks, siis peaks metsa pindala olema 7,5 ha. Seega on metsa pindala vahetus sõltuvuses sellest, kust kulgeb katastriüksuse piir looduses. Nagu juba eelpool öeldud, saab selle kindlaks määrata ainult katastrimõõdistamise teel. Piiri looduses tähistamine ning sellest tulenev võimalik vajadus katastriandmete muutmise või täpsustamise järgi saab toimuda pärast katastrimõõdistamise läbiviimist. 12. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda.

Kristjan Siigur kohtunik