2-12-32245/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtutoimik 2-12-32245

1(4)

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 13. november 2012

Kohtuasja number 2-12-32245

Menetlus Kohtuistung 13. novembril 2012 Kohtuasi AF versus DF elatise suuruse muutmise nõudes

Menetlustoiming Poolte kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja:
AF, isikukood XXX o Hageja lepinguline esindaja:
J S o Kostja:
alaealine DF, isikukood XXX o Kostja seaduslik esindaja:
P F , isikukood XXX

o Kostja lepinguline esindaja:
J G

Kohtutoimik 2-12-32245

2(4)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja (A F ) ja kostja (DF) vaheline kompromiss kohtuasjas nr 2-12-32245, mille kohaselt A F tasub alates 21. novembrist 2012 oma alaealise poja DF ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas €145 (ükssada nelikümmend viis eurot, so summas, mis vastab maksmise ajal kehtivale miinimummäärale e pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära), kuni DF täisealiseks saamiseni 28.02.2026 või kuni elatise suuruse muut(u)miseni, kusjuures igakuine elatusraha tuleb tasuda P F pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX tasumisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 25. kuupäevaks. Vastavalt käesolevale kohtumäärusele peab esimene makse (€145) olema teostatud hiljemalt 25.11.2012. 2. Kinnitada hageja (A F ) ja kostja (DF) vaheline kompromiss kohtuasjas nr 2-12-32245, mille kohaselt A F tasub elatisraha võlgnevuse perioodi 21.08.2012 kuni 21.11.2012 eest summa €225 (kakssada kakskümmend viis eurot) viie järjestikuse osamaksena alates detsembrist 2012 (esimene osamakse) kuni aprillini 2013 (viimane osamakse) tasumisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 25. kuupäevaks. Ühekordse osamakse suuruseks on €45 (nelikümmend viis eurot) ja see tuleb tasuda P F pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX 3. P F omab õigust elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha tuleb kasutada üksnes DF ülalpidamiseks. 4. Lõpetada menetlus kohtuasjas nr 2-12-32245 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Pooled ja nende esindajad on loobunud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3). I ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on A F hagi DF vastu elatise muutmise nõudes. Hageja, tema lepinguline esindaja ühelt poolt ning kostja seaduslik ja lepingulised esindajad teiselt poolt on kohtuistungil jõudnud kompromissini ja avaldanud, et nad soovivad asja lahendada kokkuleppega.

Kohtutoimik 2-12-32245

3(4)

Pooled on kokku leppinud, et loobuvad seaduses sätestatud kaebeõiguse kasutamisest ja paluvad kohtul jõustada kompromiss sellekohase kohtumäärusega. Pooled kinnitavad, et ei oma käesolevas tsiviilasjas teineteise suhtes mingisuguseid pretensioone ega nõudmisi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud poolte kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Käesolev kompromiss on sõlmitud digitaalallkirjade vahetamise teel ja kuulub esitamisele Harju Maakohtule mõlema poole poolt digitaalallkirjastatuna.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on kompromissi kinnitamise ajal elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 145 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes hagejaks oleva alaealise lapse huvidest ning DFi mõlema vanema heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud

Kohtutoimik 2-12-32245

4(4)

kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

Raivo Einula