2-12-33106/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-12-30719

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-33106 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.november 2012 Tsiviilasi N.O.’u hagi K.O.’u vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.O. (isikukood xxx, elukoht xxx;) Kostja: K.O. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistung 07.november 2012 Istungil osales N. O.

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada N.O.’u (isikukood xxx) ja K.O.’u (isikukood xxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Venemaal, xxx ja mille kohta on tehtud kanne nr xx. 3. Jätta N.O.’u perekonnanimeks pärast lahutust O.. 4. Menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse kohtuotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE N.O. taotleb lahutada tema ja kostja vahel xx xx xxxx xxx linna Täitevkomitees registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt xxx.aastal kolisid abikaasad Eestisse ning hakkasid koos elama xxxxxxxxx, xxxxx vallas xxxxxxxx külas. xxxx.aastal abielu purunes ning sellest ajast elavad hageja ja kostja eraldi. Kostja ei ole reageerinud hageja ettepanekutele vormistada abielulahutus perekonnaseisuasutuses. Kostja abielludes lapsendas hageja tütre, tütar on täisealine. Ühisvara pooltel ei ole. Hageja palub jätta pärast lahutust tema perenimeks O. ning menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kostjale K.O.ule aadressil xxxxxx vald xxxxxx küla saadetud hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 01.10.2012. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtukutse ilmumiseks 07.11.2012 istungile on väljastusteate kohaselt allkirja vastu üle antud K. O. sugulasele P.L.-le (lk 18). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kohus loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumist takistavatest asjaoludest. TsMS § 410 alusel kohus lahendab

2 asja kostja osavõtuta sisuliselt.

Poolte abielu registreeriti Venemaal. Kuna abikaasade ühine elukoht oli Eestis, kostja on Eesti Vabariigi kodanik ning tema tegelik elukoht asub xxxxx maakonnas, allub asja lahendamine TsMS § 102 lg-te 2 ja 3 alusel Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 lg 1 ja § 57 lg 1 alusel kohus kohaldab abielu lõppemisele ja lahutusele Eesti õigust.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 järgi laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nii varasema kui kehtiva perekonnaseaduse järgi lõpeb abielu kohtus lahutamise korral kohtuotsuse jõustumise päeval. Seega on poolte abielu jätkuvalt kehtiv ning abielu lahutamisele kohaldub alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus.

PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2).

Eeltoodu alusel, võttes arvesse, et N.O. ja K.O. elavad lahus alates xxxx.aastast, on abikaasade abielusuhted eelduslikult pöördumatult lõppenud ning hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal on alust arvata, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja ei ole soovinud abielulahutusele vastu vaielda. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Vastavalt hageja soovile tuleb tema perenimi pärast abielulahutust jätta muutmata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 154 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama on taotlenud ka hageja. Kohus jätab menetluskulud kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Heli Käpp Kohtunik