2-12-23119/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-12-23119 Tsiviilasi

IK´i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: IK (isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja: Erkki Evart (Õigusbüroo Liivak & Suurväli OÜ, Endla 24-1, 10142 Tallinn; e-post: erkki@kaitsja.ee ); Puudutatud isikud: RK(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn; epost: ilya.zuev@sadekov.ee ); K Š (isikukood XXX, elukoht XXX); Eestkosteasutus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn; mustamae@tallinnlv.ee ).

Kohtuistungi toimumise aeg 06.11.2012.a.

Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja: IK

Avaldaja esindaja: Erkki Evart

Puudutatud isik: K Š

Alaealisele määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Ilya Zuev

Eestkosteasutuse esindaja: Karin Kuslap RESOLUTSIOON

1. Kinnitada IK´i (avaldaja) ja K Š (puudutatud isik), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Esimesed kolm (3) kuud alates 2012.a. novembrikuu kolmandast nädalast on lapse isal IK´il õigus kohtuda lapse RK´ga üle ühe nädalavahetuseti, millest ühel nädalal laupäeval ja teisel nädalal pühapäeval. Lapse ja isa vahelised kohtumised toimuvad alates kella 16.00-st kuni 19.00-ni lapse maja läheduses ema tähelepanu all.

1.2 Järgmised kolm kuud alates veebruarist 2013.a. toimuvad lapse ja isa kohtumised üle ühe nädalavahetuseti, millest ühel nädalal laupäeval ning teisel nädalal pühapäeval. Lapse isa võtab lapse tema kodust kell 10.00 ja viib lapse koju tagasi kell 19.00. Laps antakse vanematele üle käest kätte lapse elukohas. 1.3 Mais ning juunis 2013.a. toimuvad lapse ja isa omavahelised kohtumised üle nädala nädalavahetusteti, millest ühel nädalal laupäeval ning teisel nädalal pühapäeval. Isa võtab lapse hommikul kell 10.00 ema juurest kodust ja viib lapse tagasi ema juurde õhtul kell 19.00; 1.4 Juuli-august 2013.a. veedab RK esimese ja kolmanda nädala oma isaga ning teise ja neljanda nädala oma ema K Š ´ga. Lapse isa võtab lapse esmaspäeval alates kell 10.00 tema elukohast ning viib lapse tema elukohta tagasi pühapäeval kella 19.00-ks; 1.5 Alates septembrist 2013.a. jätkub lapse ja isa omavaheline kohtumine üle ühe nädala nädalavahetusteti, millest ühel nädalal laupäeval ning teisel nädalal pühapäeval. Isa võtab lapse hommikul kell 10.00 ema juurest kodust ja viib lapse tagasi ema juurde õhtul kell 19.00; 1.6 Vanemad kohustuvad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga ning hoiduvad teineteise halvustamisest; 1.7 Juhul, kui üks vanem soovib lapsega minna välismaale, siis tuleb tal saada teiselt vanemalt selle kohta kirjalik nõusolek. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-23119, IK´i avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

IK on esitanud Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 15.06.2012.a. määrusega jättis kohus avalduse käiguta, kohustades avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused. 26.06.2012.a. esitas avaldaja kohtule täiendatud avalduse. 23.07.2012.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, määrates RK´le esindaja riigi õigusabi korras ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu.

RKesindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Ilya Zuev esitas 07.08.2012.a. omapoolse seisukoha tsiviilasjas nr 2-12-23119. Arvamuse kohaselt on lapse esindaja seisukohal, et lapse vanus ja lapse isast võõrandumise ulatus võimaldab lapse isal kohtuda esimese aasta jooksul 3 tundi nädalas. Laps ei ole nii väike, et ei võiks isaga koos olla. Esindaja seisukohast on põhjendatud alustada kohtumistega tasapisi ning

lapse isal on õigus kohtuda lapsega isiklikult. Esindaja leiab, et aasta möödumisel on põhjendatud, et lapse isa

võtab lapse enda juurde avalduses toodud ulatuses, s.h puhkustel ja pidudel.

11.09.2012.a. esitas puudutatud isik K Š kohtule omapoolse arvamuse, milles puudutatud isik ei võta avalduses esitatud asjaolusid õigeks ega nõustu avalduse rahuldamisega.

24.09.2012.a. esitas eeskosteasutus käesolevas tsiviilasjas arvamuse. Eestkosteasutus leiab, et avaldaja poolt

kohtule esitatud suhtlemiskord on mõistlik ja üldiselt lapse huve järgiv. Eestkosteasutus ei toeta punkti, milles

avaldaja soovib lapsega kohtuda ka ema nädalavahetustel, kuna see tekitab olukorra, mil K Š ´l ei ole võimalust lapsega nädalavahetustel aega veeta.

Pooled on 06.11.2012.a. kohtuistungil sõlminud kompromissi lapsega suhtlemiskorra osas. Pooled loobusid lahendi edasikaebeõigusest.

Kohus määras, et kompromissi kinnitav määrus avaldatakse 12.11.2012.a hiljemalt kell 16:00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

kohtunik