2-12-31692/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-31692 Tsiviilasi L. K. M. K. J. K. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2610 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: L. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: V. R. ) Hageja 2: M. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: I. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: V. R. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: ) Kostja: J. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1.1. Välja mõista J. K. . K. elatis alates 15.08.2012 igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni L. K. saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxx. 1.2. Välja mõista J. K. . K. elatis alates 15.08.2012 igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni M. K. saamiseni s. o kuni xxxxxxxxxx. 1.3. Elatis kanda L. K. M. K. esindaja I. K. nr 1100084598 Swedbankis hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks.

2. Tunnustada Eesti Vabariigi nõudeõigust Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 21.09.2012 otsusega nr 00440E/1 hagejatele ajavahemiku 03.09.2012 kuni 01.12.2012 eest määratud elatisabi 575,40 ulatuses, millises ulatuses hagejatel ei ole õigust kostjalt käesoleva otsuse täitmist nõuda.

2 (4) 3. Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada käesoleva otsuse jõustumisel.

4. Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 12.11.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxxxx L. K. xxxxxxxxxxx M. K. . Kostja pole osalenud laste kasvatamises ja ülalpidamises. Laste ema on hetkel töötu ja tema igakuiseks sissetulekuks on toimetuleku toetus 176 eurot ja peretoetus 38 eurot. Kuna laste ema sissetulek pole piisav laste ülalpidamiseks, paluvad hagejad välja mõista kostjalt elatise seaduses ettenähtud miinimummääras so kokku 290 eurot kuus.

Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte toimetatud 26.09.2012. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 (4) Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on 06.11.2012 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest (tl 4 ja 5) tõendavad, et I. K. J. K. xxxxxxxxxxx tütar L. K. xxxxxxxxxxx poeg M. K. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema I. K. . Hagejate väitel puuduvad nende emal piisavad rahalised vahendid nende ülalpidamiseks. Hagile vastamata jättes on kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole laste ülalpidamises osalenud. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2012 kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 290 eurot. Seega on PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 145 eurot. PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras so 145 eurot kuus. Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatise tasumine seaduses sätestatud alammääras 145 eurot kuus kummalegi hagejale on kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks elatisena välja 145 eurot kuus kummalegi hagejale alates hagi esitamisest so alates 15.08.2012.

Kuna lapsed alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Pooled ei ole elatise maksmise täpse kuupäeva kindlaksmääramise osas omapoolseid ettepanekuid esitanud. Elatise maksmisel tuleb arvestada PkS §-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega kohustati hagi tagamise abinõuna kostjat J. K. lapse L. K. elatist seaduses ettenähtud alammääras s.o 145 eurot kuus ning lapse M. K. elatist

4 (4) seaduses ettenähtud alammääras s. o 145 eurot kuus kuni antud tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kuna kohus mõistab elatise kostjalt välja ning täitedokumendiks edaspidi jääb käesolev kohtuotsus, puudub vajadus edasiselt hagi tagada. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva otsuse jõustumisel tühistada. Kohtule teadolevalt on Tartu Maakohtu 03.09.2012 määruse alusel ja hagejate ema taotlusel määratud hagejatele ka riigi poolt elatisabi. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 21.09.2012 otsusega nr 00440E/1 ( tl 18) määratud hagejatele elatisabi summas 575,40 eurot ajavahemiku 03.09.2012 kuni 01.12.2012 eest. Elatisabi seaduse §-s 10 lg 1 on sätestatud, et kui lapsel oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Sama seaduse § 10 lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused. Seega on Eesti Vabariigil nõudeõigus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 21.09.2012 otsusega hagejatele määratud elatisabi ulatuses. Eeltooduga tuleb pooltel käesoleva otsuse täitmisel arvestada. Hagejatel ei ole sundtäitemenetluses õigus nõuda elatist ajavahemiku eest ja ulatuses, mil määral on nad saanud elatisabi riigilt.

Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtu poolt antud tähtajaks hagejad menetluskulude nimekirja pole esitanud. Seetõttu puudub

kohtul alus otsustada

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 2610 eurot (145 x 9 x 2). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg