2-11-56180/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-56180

Tsiviilasi

Osaühingu TP Plekitööd hagi Osaühingu Nordcity Center

vastu 6156 euro tagastamiseks ning lisanduva intressi ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6686,35 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu TP Plekitööd apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – Osaühing TP Plekitööd (rk: 10927749),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas ja

seaduslik esindaja Toomas Pool

Vastustaja

(kostja)

–

Osaühing

Nordcity

Center

(rk: 10889931), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno

Heringson

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

8. mai 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühing

2

TP Plekitööd kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing TP Plekitööd esitas 17.11.2011 maakohtule Osaühingu Nordcity Center vastu

hagi, milles palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 100; § 103 lg 1; § 189 lg 1, 3; § 186 p 5; § 208

lg 1; § 217 lg 1, 2; § 220 lg 1 ja § 223 lg 1, 3 alusel kohustada kostjat tagastama hagejale

6156 eurot, määrata, et kostja kohustub 6156 eurot tasuma Viru Maakohtu tagatiskontole

kolme päeva jooksul alates tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest ning summa üle

kanda hageja arveldusarvele pärast seda, kui üks pooltest on esitanud kohtule akti

kantimispingi ja rullkääride kostjale üleandmise kohta. 30.04.2012 esitatud täiendavates

seisukohtades palus hageja VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel lisaks kostjalt välja mõista

ajavahemiku 10.02.2011 – 26.05.2011 eest intress määraga 1,25% aastas summas 22,14 eurot,

ajavahemiku 27.05.2011 – 30.04.2012 eest viivis 457,49 eurot ning edasi TsMS § 367 alusel

viivis põhinõudelt seadusjärgses määras kuni nõude täieliku tasumiseni kostja poolt.

Hagiavalduse kohaselt võttis kostja esindaja 2011. a alguses hagejaga ühendust ja pakkus oma

tooteid. Et valida välja hagejale sobiv seade, mis kandiks nii aknaplekki, valtsplekki kui

katuse harjaplekki, käis kostja esindaja hageja tootmishoones ning tutvus seadmetega, hageja

toodetega ja toodete valmistamiseks kasutatava materjaliga. Hageja seaduslik esindaja andis

kostja esindajale teada, millised on nõuded võimalikule soetatavale seadmele ning selgitas, et

pink peab kantima ja kokku pressima 0,5 mm värvitud terasplekki ning kantima kuni 1 mm

terasplekki. Asjaolu, et kostja oli teadlik hageja nõuetest ostetavale seadmele, on kinnitanud

kostja esindaja Martin Paas 07.06.2011 e-kirjaga. 08.02.2011 edastas kostja hagejale

painutuspingi HM MB 3000L hinnapakkumise. 2011 veebruaris sõlmisid pooled suulise

müügilepingu, mille kohaselt ostis hageja kantimispingi (painutuspingi) HM MB 3000L ja

rullkäärid. Hageja tasus lepingu eseme eest 10.02.2011 saateleht-arve nr 2110054 alusel

6156 eurot. Lepingu ese anti hagejale üle 28.03.2011. Pärast lepingu eseme paigaldamist

selgus, et lepingu ese ei sobi selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas, st painutuspingiga

ei olnud võimalik kantida värvitud plekki. Hageja teavitas sellest kostjat, kes saatis kohale

oma esindaja. Esindaja pinki töökorda seada ei suutnud. Seejärel tellis kostja painutuspingi

töökorda seadmiseks spetsialisti valmistajatehasest. 03.05.2011 toimusid pingi hooldustööd,

mille kohta koostatud hoolduslehes ütleb tehase esindaja, et „Pink on mõeldud 1 mm pleki

painutamiseks ja 0,8 mm lõikamiseks. Värvilist plekki ei saa painutada, kuna mõlemad

tööpinnad on metallist ja rikuvad pinna ära. Kliendil on enamus tööd värvitud lehega ja tuleb

3

teha topeltpainded. Topeltpainetel läheb lehe paksuseks vahest isegi 2 mm. Selle pingiga ei

saa ka lehte kokku painutada, kuna pole mõeldud selle jaoks.“ 26.05.2011 edastas hageja

kostjale lepingust taganemise avalduse, millele esitatud vastustes kostja leiab, et hagejal

puudus lepingust taganemiseks alus ning leping on kehtiv. Kostja on rikkunud VÕS § 217

lg 2 p 1, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et müüdava painutuspingiga saab hageja töödelda

värvitud plekki. Seega ei ole hagejale üle antud asjal kokkulepitud omadusi ja kostja vastutab

VÕS § 218 lg 1 alusel lepingu rikkumise eest. Hageja tegi kostjale ettepaneku asja

asendamiseks asjaga, millel oleks müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud omadused, ent

kostja sellega ei nõustunud, rikkudes oluliselt müügilepingut.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ei ole lepingut rikkunud ja on müünud hagejale

lepingu tingimustele vastava eseme. Lepingu eseme tingimused olid sätestatud kostja

08.02.2011 pakkumuses. Poolte kohtumisel näidati kostjale materjale, millega hetkel töötati,

ja töid, mida hetkel tehti, mitte seda, mida soovitakse töötlema hakata. Hageja avaldas kostja

töötajale, et neil on plaanis üks objekt, kus on vaja painutada 1 mm tsingitud plekki, ja

praeguste painutuspinkidega seda teha ei saa. Ühtegi näidist, töödeldava materjali sertifikaati

ega joonist kostjale ei esitatud. Seadme kirjelduse juures müügipakkumistes, mille üks

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik teeb teisele majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale

isikule, ei märgita üldjuhul seda, milleks see ei sobi, vaid ostja peab eelkõige ise tegema

täpselt kindlaks oma vajadused ning need ka müüjale selgelt esile tooma, s.o müüja peab

saama aru ostja soovist ja selle järgi valima seadme. 08.02.2011 pakkumuse järgselt ning enne

seadme tarnimist ei toonud hageja kordagi esile, et värvitud pleki töötlemine on tingimus,

ilma milleta seadet ei soovita omandada. Kui hagejal oleks olnud konkreetne huvi värvitud

pleki painutamise vastu, siis oleks seda tulnud väljendada ja esitada kirjalikult vastavad

andmed (pleki sertifikaat ja joonised). Pelgalt materjali vaatamise tulemusena ei ole võimalik

kindlaks teha, millega on tegemist. Seega ei olnud kostjale teada, kas ja millist värvitud plekki

plaanib hageja töödelda, kas vastav plekk on selliseks töötlemiseks ette nähtud, kas plekk on

kaetud töötlemist taluva värviga. Asja vastuvõtmisega on hageja aktsepteerinud, et talle on

tarnitud kohane lepingu ese. Hoolduslehes märgitu, mille kohaselt hageja soovib teha topelt

paineid ja sellisel juhul läheb lehe paksuseks 2 mm, kirjeldab ilmselgelt hageja soovide

mittevastavust lepingu eseme omadustele. Hageja avaldas kostjale, et soovib kantida kuni

1 mm paksust terasplekki, milleks lepingu ese oli igati sobiv. Hageja taganemisavaldus ei

vasta materiaalsetele eeldustele ja on tühine ning sellel ei ole tulenevalt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-st 1 algusest peale õiguslikke tagajärgi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 8. mai 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tegi kostja hagejale 08.02.2011 hinnapakkumise

painutuspingi Scantools HM MB 3000L kohta. 10.02.2011 esitas kostja hagejale saateleht-

arve nr 2110054 painutuspingi ja rullkääride eest kokku koos käibemaksuga 6156 eurot

tasumiseks. Hageja tasus saateleht-arve nr 2110054 alusel kostjale kogusumma 6156 eurot

hinnapakkumise saamise päeval. Kostja esitatud arve tasumisega väljendas hageja nõustumust

kostja 08.02.2012 pakkumises toodud seadme omandamiseks.

Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 03/11-011 järgi anti painutuspink ja rullkäärid hagejale üle

28.03.2011. Kuna müügi ese on hagejale üle antud, siis on asjas tõendamiskoormis hagejal,

kes peab tõendama, et müüdud painutuspink ei vasta lepingutingimustele.

Hagejale tehtud pakkumise järgi on painutuspingid Scantools HM MB 3000L lihtsalt

kasutatavad

vastupidavad

tahvelpainutusmasinad,

sobivad

kuni

1

mm

teraspleki

painutamiseks, ava laiusega 3020 mm, ava kõrgusega 35 mm ja painutusnurgaga 135 mm. Et

4

painutuspink ei vasta pakkumises toodud tingimustele, st et sellega ei saa kuni 1 mm

terasplekki painutada, ei ole hageja väitnud. Hageja heidab kostjale ette, et painutuspink ei

vasta hageja nõudmistele, sest enne lepingu eseme eest tasumist kostja esindaja kinnitas

seadme sobivust värvitud pleki töötlemiseks, kuid tegelikult painutuspink värvitud pleki

painutamiseks ei sobi.

Hageja ei ole teatanud kostjale kirjalikult, millistele nõudmistele painutuspink peaks vastama.

Hagiavalduse ning hageja tunnistajate Peeter Poomi ja Reino Mustoneni ütluste kohaselt

kasutab hageja oma töös 0,45-0,5 mm paksusega värvitud plekki. Tarnitud pingiga ei ole

võimalik värvitud plekki painutada, kuna see kraabib plekki. Kohus leidis, et kostja esindaja

hageja tootmishoones käimine ning hageja poolt kasutatavate plekkidega tutvumine ei ole

piisavaks aluseks lugeda, et pooled leppisid kokku lepingu eseme konkreetsetes omadustes.

Isegi, kui eeldada, et nad vastavates omadustes kokku leppisid, arvestades, et hageja nõustus

kostja 08.02.2011 kirjaliku pakkumisega ilma omapoolset lepingu eseme omadust välja

toomata, tuleb asuda seisukohale, et hageja on nõustunud kostja pakkumises toodud

tingimustele vastava painutuspingi omandamisega. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev äriühing, kes tegeleb plekk-katuste paigaldamise ja plekktoodete painutamisega.

Seega kehtib eeldus, et hageja on suuteline eristama terasplekki värvitud plekist.

Vaidlust ei ole selle üle, et painutuspink Scantools HM MB 3000L ja selle dokumentatsioon

vastab kostja poolt toodud müügitingimustele. VÕS § 21 lg 1 alusel pakkumusega võrreldes

olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal

uus pakkumus. Kuivõrd hinnapakkumine hagejale esitati kirjalikult, siis VÕS § 21 lg 1 alusel

oli hagejal võimalik enne pakkumisega nõustumist vastata pakkumisele samuti kirjalikult,

milles muu hulgas tuua esile, et ta nõustub pakkumisega tingimusel, kui pink painutab ka

värvitud plekki. Kuna seda ei ole tehtud ja pink on hageja poolt vastu võetud, siis puudub alus

väita, et kostja rikkus müügilepingut. Seega vastab müüdud asi müügilepingus sätestatud

tingimustele ja kostja ei ole müügilepingut rikkunud.

03.05.2011 hooldustööde lehe järgi teostas tehase esindaja painutuspingi hooldust, mis ei

tähenda, et pink ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel asi ei vasta muu

hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud

eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Painutuspink vastab

hinnapakkumises toodud tingimustele ja on kasutatav 1 mm paksuse teraspleki painutamiseks.

Olukorras, kus hagejale oli hinnapakkumise sisu arusaadav, puudub alus asuda seisukohale, et

painutuspink ei vasta müügilepingu tingimustele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ TP Plekitööd esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. mai 2012

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista OÜ-lt Norcity

Center OÜ TP Plekitööd kasuks välja põhivõlgnevus 6156 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 22,14 eurot, seisuga 30.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 457,49 eurot ja viivis

põhinõudelt seadusjärgses määras alates 01.05.2012 kuni nõude täieliku täitmiseni kostja

poolt ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohtu seisukoht, et hageja ei ole väitnud, nagu ei vastaks hagejale üle antud

painutuspink kostja esitatud hinnapakkumisele, ning et kostja esindaja hageja tootmishoones

käimine ja hageja kasutatavate plekkidega tutvumine ei ole piisavaks aluseks lugeda, et

pooled leppisid kokku lepingu eseme konkreetsetes tingimustes, väär ega põhine tõenditel.

5

TsÜS § 133 lg 1 alusel tuleb Martin Paasile edastatud informatsioon lugeda kostjale

teadaolevaks informatsiooniks. Hinnapakkumises, mille kostja nimel esitas hagejale samuti

M. Paas, on märgitud: „Tänan, et võtsite mind lahkesti vastu. Vastavalt meie vestlusele

esitame

alljärgnevalt

pakkumise

UNGARI

päritolu

firma

TAPCO

manuaalsele

painutuspingile ShopMax 3m.“ Vastav märge annab indikatsiooni sellest, et kostja esindaja

käis a) hageja juures kohal ning b) hinnapakkumine on tehtud hageja poolt kostja esindajale

esitatud informatsiooni ning nõudmiste kohaselt. Tunnistajad R. Mustonen ja P. Poom on

kinnitanud, et kostjale selgitati, millist materjali hageja töös kasutab. Seega pidi

hinnapakkumine olema koostatud hageja poolt kostja esindajaga kohtumisel avaldatu põhjal.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et hageja juhatuse liige Toomas Poom helistas pärast

hinnapakkumise saamist veelkordselt (enne tasumist) kostja esindajale ning palus kinnitada,

et seade kandib ka värvilist plekki. Vastav kinnitus anti.

VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus

(ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. Õigusalases kirjanduses on märgitud: „Oferdis sisalduvad tulevase lepingu

tingimused ei pea olema väga täpselt ja ammendavalt kirjeldatud, sest seadus sisaldab

mitmeid võimalusi tingimuste täpsustamiseks ja lünkade täitmiseks. Tavaliselt loetakse

piisavaks, kui ofert sisaldab lepingu eset, kogust ja hinda. Kuid sõltuvalt lepingu sõlmimise

asjaoludest võib läbirääkimiste käigus olla kokku lepitud ka muudes tingimustes, mida peab

lepingu sõlmimise ettepanek sisaldama, et omada oferdi õiguslikku tähendust, Kui nt

läbirääkimiste ajal lepiti kokku teatud tingimustes kui lepingu olulistes tingimustes, milles

peab kokkuleppe saavutama, ja üks pooltest teeb lepingu sõlmimise ettepaneku, mis ei sisalda

neid tingimusi, ei loeta ettepanekut oferdiks.” (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2006, lk 68). Kostja hinnapakkumine

oli ofert lepingu sõlmimiseks ning seega eeldas hageja põhjendatult, et enne pakkumuse

tegemist toimunud läbirääkimistel kokku lepitud tingimus (pingi funktsioon painutada

värvilist plekki) kajastub ka pakkumuses. Olles veelkordselt seda kostjaga täpsustanud, andis

hageja nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Hageja on tõendanud, et ta andis kostjale teada

peamisest tingimusest, millele painutuspink pidi vastama, ning et kostja esindaja kinnitas

pakkumist tehes, et pink peamisele tingimusele ka vastab. Eeltoodu valguses jääb selgusetuks,

millele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et kokkulepe asja tingimuste osas puudus.

Kohus on vääralt hinnanud tõendeid ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 21 lg-t 1.

Nõustumuse andis (eelnevalt täpsustades seda kostja esindajaga) hageja kostja oferdile

sõlmida müügileping, mille esemeks oli painutuspink, mis kandib värvitud plekki.

Hinnapakkumises ei sisaldu informatsiooni selle kohta, et pink ei kandi värvilist plekki. Olles

näidanud kostja esindajale materjali, millest hageja tooteid valmistab, olles tutvunud

hinnapakkumisega, millises ei olnud värvitud pleki töötlemise osas märgitud erandeid, ning

olles täpsustanud kostja esindajaga üle, et hinnapakkumises märgitud seade värvilist plekki

painutab, ei tekkinud ega saanudki tekkida hagejal arusaama, et pink ei vasta hageja seatud

tingimustele ning pooled ei ole olulistes tingimustes kokkulepet saavutanud;

2) andis kostja eeltoodust tulenevalt hagejale üle lepingutingimustele mittevastava eseme,

rikkudes oma müügilepingust tulenevat kohustust, mistõttu hageja oli õigustatud lepingust

taganema ja nõudma lepingu alusel saadu tagastamist.

5. OÜ Nordcity Center vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

6

Vastuväidete kohaselt:

1) mingeid muid kokkuleppeid peale 08.02.2011 pakkumises fikseeritu poolte vahel ei

eksisteerinud. Ainetu on enne lepingu sõlmimist toimunud aruteludest väidetavate tsitaatide

välja kiskumine ja nende liitmine poolte kokkuleppe hulka, mis pealegi on jäänud

tõendamata. Kui mõni omadus oleks olnud kokkuleppe osa, siis pidanuks see sisalduma

08.02.2011 pakkumises või oleks hageja pidanud pakkumusele vastama, et aktsepteerib

pakkumust üksnes juhul, kui eksisteerib näiteks värvitud pleki painutamise võimalus. Sellist

reservatsiooni pakkumuse aktsepteerimisel ei ole hageja teinud.

Tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et pooled oleks kokkusaamisel midagi konkreetset

kokku leppinud, mis oleks muutunud hiljem lepingu tingimuseks. Kostja esindaja tutvustas

hageja ettevõttes mitmete metallipinkide tööpõhimõtteid. Nagu nähtub ka hagiavalduse

lisaks 1 olevast M. Paasi e-kirjast, ei saanud kostja esindaja kohapeal tutvustada vaidlusaluse

lepingueseme funktsioone, kuna viimase kataloogi ei olnud esindajal kaasas (samas

tunnistajad väitsid, et värvilise pleki painutamise võimalustest räägiti just kaasas olnud

kataloogis sisalduva seadme omaduste juures). Kostja esindaja lubas teha pakkumise, mis

sisaldab pakutava toote infot, hinda ja tarneaega. 08.02.2011 esitatud pakkumises olidki

lepingu eseme tingimused selgelt ja ammendavalt esile toodud. Kostja ei saanud aru, et

värvilise pleki painutamine oleks eeltingimuseks, ilma milleta tehingut ei toimu.

Kostja lähtus hinnapakkumise koostamisel ja sobiva masina valikul hageja soovitud masina

funktsioonidest. Eluliselt usutav poleks teistsugune olukord, st et ostja on sõnaselgelt

rõhutanud, millise funktsiooniga masinat ta soovib, ning müüja müüb masina, millel just see

funktsioon puudub. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa eeldada, et kostja

eesmärgiks oleks olnud müüa lepingutingimustele mittevastav ese. Kostja lähtus oma

parimast arusaamisest ning edastas hagejale hinnapakkumise masinale, mis hageja antud

informatsiooni kohaselt sobiks parimal viisil vajalike tööde teostamiseks. Esitatud

hinnapakkumise aktsepteeris hageja kiiresti ja reservatsioonideta, toomata kordagi esile, et

seade peaks painutama ka värvitud plekki. Väidetav asjaolu, et hageja esindaja on vastava

küsimuse esitanud koos muude küsimustega enne lepingu sõlmimist, ei saanud mõistlikult

olla kostjale vaieldamatult äratuntavaks asjaoluks selles osas, et ilma vastava omaduseta

toodet hageja üldse ei soovi. Jääb mõistetamatuks, et kui hageja tõepoolest eeldas

hinnapakkumises sisalduvat teatud masina funktsiooni ja kui hinnapakkumises konkreetne

funktsioon puudus, siis miks hageja hinnapakkumise aktsepteeris. Enamgi veel: hageja

allkirjastas lepingu eseme saabumisel igasuguste märkusteta akti ja võttis lepingu eseme

vastu. Seega on asjaolud, et kostjale on teada antud peamisest tingimusest (värvitud pleki

painutamise funktsioon) ja kostja esindaja on kinnitanud, et lepingu ese tingimusele ka vastab,

jäänud tõendamata ning kõik tõendid kinnitavad vastupidist. Apellandi paljasõnalised väited

ei anna alust kohtu järelduse muutmiseks.

Puudub vaidlus, et hinnapakkumine oli ofert lepingu sõlmimiseks, seega ei ole vaidlust ka

asjaolus, et ofert ei sisaldanud teatud tingimusi. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev äriühing, kes tegeleb plekk-katuste paigaldamise ja plekitoodete painutamisega.

Üldiselt teadaolevaks asjaoluks tuleks lugeda, et seadme spetsifikatsioon sisaldab andmeid,

mida seade teeb, aga mitte andmeid, mida seadmega pole võimalik teha. Juhul, kui poolte

vahel oleks olnud kokkulepe, et seade kandib värvilist plekki, siis oleks kostja teinud

hinnapakkumise teisele masinale, mille spetsifikatsioonis oleks ka vastav märge sisaldunud;

2) on kostja müünud hagejale eseme, mis vastab lepingutingimustele. Seega on hageja

taganemisavaldus tühine ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd leping

on kehtiv, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu.

7

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

8. mai 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et manuaalse painutuspingu Scantools HM MB 3000L (edaspidi

tööpingi) müügileping sõlmiti pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega.

Apellant on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et müügilepingu esemeks olnud

tööpink ei vastanud lepingutingimustele (sellega ei olnud võimalik töödelda värvitud plekki),

kostja on müüjana rikkunud oluliselt müügilepingut, mis on eelduseks müügilepingust

taganemisele.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

Kostja poolt esitatud pakkumus (t.l 54-59) sisaldas endas tööpingi üksikasjalikku kirjeldust

ning kirjeldusest nähtuvalt oli tööpink sobiv kuni 1 mm teraspleki painutamiseks.

Apellandi seisukoha järgi sisaldas pakkumuses märgitu „sobiv kuni 1 mm teraspleki

painutamiseks“ endas ka võimalust painutada värvitud terasplekki. Seejuures tugineb apellant

pakkumusele eelnenud läbirääkimistele, mille käigus tema arvates saavutati kokkulepe, et

tööpingiga peab saama töödelda ka värvitud plekki. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei

nõustu.

Asja materjalidest nähtuvalt ei lepitud läbirääkimiste käigus kokku hageja väidetud lepingu

olulises tingimuses (tööpingiga värvitud teraspleki painutamise võimalus) ning seetõttu ei

saanud apellant eeldada, et pakkumuses märgitud tööpingi omadus „sobiv kuni 1 mm

teraspleki painutamiseks“ sisaldab endas ka võimalust painutada värvitud terasplekki.

Kostja esindaja M. Paasi e-kirjast hagejale (t.l 11-12) nähtub, hageja oli huvitatud kantimise

pingist, mis painutab 1 mm paksust materjali. Talle näidati tööpinke ja materjale, millega

hetkel töötati (0,5 mm värvitud plekk) ning öeldi, et neil on plaanis üks objekt, kus on vaja

painutada tsingitud plekki. Tema näitas kataloogist erinevaid pinke ning Scantool 3000 SL

kohta öeldi, et see on liiga kallis. Seejärel näitas ta kataloogist toodet HMA 3000 ning lõpuks

küsiti, kas see pink ka värvitud plekki painutab. Ta vastas, et Scantoolsi pinkide tööpinnad on

lihvitud terasest, probleemide korral võib tööpinnad katta plastikteibiga. Kuna tal ei olnud

kõiki katalooge kaasas, lubas kostja esindaja teha pakkumuse, kuhu paneb enda poolt

pakutava toote info, hinna ja tarneaja. Pärast pakkumuse saatmist helistas ta hageja esindajale

tagasi ja küsis, kas viimane on pakkumuse kätte saanud ja infoga tutvunud. Hageja esindaja

soovis täpsustada tarneaega ja hinda 10% odavamaks.

Nimetatud e-kirjast ei saa järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud, et müüdava tööpingiga

peab saama töödelda värvitud plekki ning et kostja kinnitas tehtud pakkumuses pakutava

tööpingi kindlat omadust (võimalust töödelda värvitud plekki). Samuti ei nähtu muudest

tõenditest (näit tunnistajate P. Poomi ja R. Mustoneni ütlused), et kostja oleks müüjana

pakkumuses märgitud tööpingi omadusi hageja kirjeldatud viisil kinnitanud. Seetõttu on

ebaõige apellandi väide, et enne pakkumuse esitamist olid pooled saavutanud kokkuleppe

tööpingi olulistes tingimustes. Kuigi pakkumuse viimasel lehel on kostja kinnitanud, et

pakkumuse saajal on võimalus lisaküsimustega pöörduda kostja poole, ei ole kostja nimetatud

8

võimalust kasutanud. Apellandi väide, et pärast pakkumuse saamist pöördus ta telefoni teel

kostja poole ja kostja kinnitas talle, et pakkumuses kajastatud tööpink kandib ka värvilist

plekki, on tõendamata. Tunnistajate P. Poomi ja R. Mustoneni ütlused telefonikõne toimumist

ei kinnita, nagu apellandi esindaja ringkonnakohtu istungil ekslikult märkis.

Kostja esindaja M. Paasi e-kirjast (t.l 11-12) ei saa järeldada ka seda, et kostja tegeles ainult

värvitud plekki töötlemisega. Hagiavalduses on hageja samuti märkinud, et ta tegeles nii

värvitud teraspleki kui teraspleki töötlemisega. Eelmärgitu kinnitab kostja seisukohta, et

vajamineva tööpingi spetsiifiline kasutusviis ei saanud talle pakkumisele eelnenud kohtumisel

selgeks ning seetõttu lubas ta teha pakkumuse, kuhu märgib pakutava toote info, hinna ja

tarneaja. Hagiavalduses on hageja eristanud mõisteid „värvitud terasplekk“ ja „terasplekk“.

Pakkumusest (t.l 55) nähtuvalt sobib pakutab tööpink teraspleki töötlemiseks. Ka nimetatud

asjaolu kinnitab, et hageja oleks pidanud pakkumusest aru saama, milleks pakutav tööpink

sobib.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja sõlmis tööpingi oma majandus- ja kutsetegevuse

raames, siis on põhjendamatu hageja väide, et kostja oleks pidanud lisaks pakkumuses

kirjeldatule teda veel eraldi teavitama sellest, et tööpink ei sobi värvitud pleki töötlemiseks.

Vastavalt VÕS § 21 lg-le 1 pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus

pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus.

Maakohus on õigesti märkinud, et hagejal oli võimalus pakkumusele vastata ning märkida

sellesse tööpingi oluline tingimus (võimalus töödelda värvitud plekki). VÕS § 21 lg 1

kohaselt oleks hageja sellekohast vastust saanud käsitleda pakkumuse tagasilükkamisena.

Kuivõrd müüdud tööpink vastas lepingutingimustele, siis ei ole täidetud lepingust taganemise

materiaalne eeldus, s.o oluline lepingurikkumine, ning seetõttu jättis maakohus hagi

põhjendatult rahuldamata.

8. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja