3-11-2383/51 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2383

Haldusasi

Citypark Eesti OÜ kaebus Maanteeameti 7. septembri

2011. a otsuse nr 1-19/11-00004/162 tühistamiseks ja

Citypark Eesti OÜ 8. augusti 2011. a avalduse uueks

läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Citypark Eesti OÜ

Vastustaja – Maanteeamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maanteeameti apellatsioonkaebus ja Citypark Eesti OÜ

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

22. oktoober 2012

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maanteeameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-2383.

Teha asjas uus otsus.

3. Jätta Citypark Eesti OÜ kaebus rahuldamata.

4. Jätta Citypark Eesti OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maanteeametilt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 10.12.2012 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbi-

vaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse me-

netlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-11-2383

2(12)

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Citypark Eesti OÜ esitas 08.08.2011 Maanteeametile taotluse lepingu sõlmimiseks liik-

lusregistri sõidukite andmebaasist andmete väljastamiseks. Taotluse põhjendused:

1)

osaühingul tekib vajadus liiklusregistrisse kantud isikuandmete saamiseks olukorras, kus

mõni sõidukikasutaja rikub taotlejaga sõlmitud parkimislepingut. Lepingu rikkumise korral

lasub rikkuval poolel leppetrahvi tasumise kohustus ja sõiduki kasutaja peab tasuma ka võlg-

netava parkimistasu. Nõude esitamiseks peab Citypark Eesti OÜ teadma, kes on konkreetse

sõiduki omanik ja kasutaja. Kuna parkimisplatsil on võimalik tuvastada vaid ebaõigesti pargi-

tud sõiduki registreerimisnumber, siis on konkreetse sõiduki omaniku ja kasutaja tuvastamine

võimalik üksnes liiklusregistri vahendusel. Näiteks isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg-

des 6 ja 7 sisaldub regulatsioon andmete edastamiseks kolmandatele isikutele isiku krediidi-

võimelisuse hindamise vms eesmärgil. Seadusandja on IKS § 11 lg-des 6 ja 7 lugenud isiku

majandusliku huvi oma potentsiaalse lepingupartneri usaldusväärsuse kontrollimiseks põhjen-

datud õigustatud huviks saada isikuandmeid. Seega on põhjendatud õigustatud huvina vaadel-

dav liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 mõttes Citypark Eesti OÜ huvi saada liiklusregistrist and-

med parkimislepingu tingimusi rikkunud sõiduki omanike ja kasutajate kohta. Taotlejal puu-

dub alternatiivne mõistlik võimalus andmete saamiseks;

2)

liiklusregistrisse sõidukite omanikena ja kasutajatena kantud isikuid ei koorma ülemää-

raselt andmete väljastamine parkimislepingut rikkunud sõiduki omaniku ja kasutaja kohta.

Isikul on alati võimalus parkida nõuetekohaselt või ka üldse sõidukit mitte taotleja parklas

parkida.

2. Maanteeamet jättis 07.09.2011 otsusega nr 1-19/11-00004/162 Citypark Eesti OÜ taot-

luse rahuldamata. Põhjendused:

1) osaühingul puudub põhjendatud õigustatud huvi liiklusregistri sõidukite andmebaasist

sõidukite omanike ja kasutajate andmete saamiseks. Liiklusregistrisse kantud sõiduki omaniku

ega kasutajate andmed ei anna võimalust tõsikindlalt järeldada, kes oli sõiduki parkija ehk

parkimislepingu sõlminud isik. Arvestades, et 01.07.2011 kehtima hakanud liiklusseaduse

kohaselt on sõidukite kasutamiseks andmise kord olulisel määral lihtsustunud ja kõiki sõiduki

kasutajaid ei kanta liiklusregistrisse, ei ole võimalik eeldada, et sõidukit kasutas ning parki-

mislepingu sõlmis just liiklusregistrisse kantud sõiduki omanik või kasutaja;

2) andmetöötluse eesmärgiga (lähtuvalt IKS-st) ei ole kooskõlas isiku, kes ei juhti-

nud/parkinud sõidukit ega olnud seetõttu parkimislepingu pooleks, andmete töötlemine. Kuna

taotleja soovib saada isikute andmeid liiklusregistrist, riivab selline tegevus isikute eraelu puu-

tumatust;

3) Maanteeameti poolt liiklusregistri andmete väljastamine peab olema sobiv ehk soodusta-

ma vastava eesmärgi saavutamist. Antud juhul ei ole riive eesmärgi saavutamiseks sobiv. Kui

sõidukit ei kasutanud rikkumise hetkel isik, kelle andmeid Maanteeamet taotlejale edastab,

3-11-2383

3(12)

siis saadab taotleja oma nõude ebaõigele isikule ehk parkimislepingu pooleks mitteolevale

isikule. Isikuandmete saamise asemel võiks taotlejat aidata eesmärgi saavutamisel näiteks

asjakohaste seadmete paigaldamine parklatesse. See väldiks parkimislepingu rikkumisi, samas

ei riivaks kolmandate isikute õigusi. Tegemist oleks liiklusregistrisse kantud isikute suhtes

vähem koormava, samas oluliselt efektiivsema abinõuga;

4) sõidukil on omanik, samuti võivad olla kaasomanikud ja lisaks kasutajad kuni 6 isikut.

Kui eeldada, et kuuest isikust, kelle andmed Maanteeamet taotlejale edastab, rikkus lepingut

üks isik, oleks kõikide ülejäänute puhul isikuandmete töötlemine vastuolus eesmärgikohasuse

põhimõttega. Samuti esineb võimalus, et lepingut ei rikkunud mitte ükski nimetatud isikutest.

Seega ei ole riive mõõdukas;

5) seadusandja on lugenud põhjendatud õigustatud huviks isikuandmete saamiseks isiku ma-

janduslikku huvi oma potentsiaalse lepingupartneri usaldusväärsuse kontrollimiseks. Makse-

häireregistris avalikustatakse ainult nende isikute andmed, kes on mingit lepingut rikkunud.

Taotleja aga soovib nende isikute andmete avaldamist, kelle suhtes ta ei ole kindel, kas lepin-

gu rikkumine aset leidis. Seega puudub taotlejal põhjendatud õigustatud huvi andmete saami-

seks liiklusregistrist ja taotleja huvi eraõiguslike parkimislepingute täitmise tagamiseks ei kaa-

lu üles liiklusregistrisse kantud isikute põhiõiguse riivet eraelu puutumatusele.

3. Citypark Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 07.09.2011

otsuse nr 1-19/11-00004/162 tühistamiseks ja kaebaja 08.08.2011 avalduse uueks läbivaata-

miseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

1) kaebaja korraldab renditud maal või parklarajatistes sõidukite parkimist. Kaebaja poolt

opereeritavatesse parklatesse on sissesõidul hästi nähtavalt eksponeeritud parkimistingimused,

mis on pakkumuseks parkimislepingu sõlmimiseks. Sõidukijuht, kes siseneb parklasse ja par-

gib sõiduki, aktsepteerib oma käitumisega kaebaja pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks ja

seeläbi sõlmitakse leping. Kui mõni sõiduk on pargitud parkimislepingu tingimusi rikkudes,

on kaebajal õigus nõuda leppetrahvi maksmist. Selleks on hädatarvilik teada, kes on konkreet-

se sõiduki omanikuks ja vastutavaks kasutajaks. Sõiduki registreerimisnumbri ning omaniku

ja kasutaja seostamine on võimalik üksnes liiklusregistri kaudu;

2) Maanteeamet on jätnud analüüsimata, millist kaalu omab kaebaja huvi liiklusregistrist

andmete saamiseks. Olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik midagi ette võtta parkimislepin-

gute tingimusi rikkuvate sõidukite juhtidega, suureneb karistamatuse tunne ja on pärsitud kae-

baja majandustegevus. Seega on kaebaja ettevõtlusvabadus (põhiseaduse (PS) § 9 lg 2 ja § 31)

piiratud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28.04.2000 otsuse nr 3-4-1-

6-00 p-s 11 pidanud ettevõtlusvabaduse piiramiseks iga abinõu, mis takistab, kahjustab või

kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse;

3) on küll õige, et sõiduki võis parkida isik, kes ei ole omanik ega vastutav kasutaja, kuid

tulenevalt LS § 72 lg-dest 2 ja 3 peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja teadma, kes sõi-

dukit kasutab. Seega on võimalik kindlaks teha, milline isik on tegelikult parkimistingimusi

rikkunud. Kaebajal puudub alternatiivne võimalus andmete saamiseks. Olukorras, kus hagi-

avalduses esitatud andmed ei võimalda kostja isiku tuvastamist, keeldub kohus tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 11 alusel hagi menetlusse võtmisest. Seega, kui

kaebajal ei ole võimalik saada teavet liiklusregistrist parkimislepingu tingimusi rikkunud sõi-

duki omaniku ja vastutava kasutaja kohta, ei ole kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta;

4) haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 on sätestatud uurimispõhimõte, mille kohaselt on

haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vaja-

duse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusor-

3-11-2383

4(12)

gan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises

või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kui taotlust menetledes tek-

kis vastustajal küsimusi selle kohta, kas ja kuidas võimaldavad sõiduki omaniku või kasutaja

andmed parkimislepingu tingimusi rikkudes pargitud sõiduki juhi tuvastamist, pidanuks vas-

tustaja paluma kaebajal esitada asjakohased täiendavad selgitused. Uurimispõhimõtte ja ära-

kuulamisnõude rikkumine on vaadeldavad oluliste haldusmenetluse nõuete rikkumisena, mis

toovad kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise;

5) kaebaja ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) vahel 2009. aastal sõlmitud teenuse

osutamise lepingu alusel edastas kaebaja ARK-le kinnistes ümbrikutes leppetrahvinõuded

parkimislepingu tingimusi rikkunud sõidukitega seonduvalt ja ARK tuvastas liiklusregistri

abil, milline isik on konkreetse registreerimismärgiga sõiduki vastutav kasutaja või omanik

ning edastas kirja konkreetse sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Ka kuni

30.06.2011 kehtinud LS võimaldas sõiduki kasutamist isiku poolt, keda ei olnud konkreetse

sõidukiga seonduvalt liiklusregistrisse kantud. Alates 01.07.2011 kehtib LS § 72 lg-de 2 ja 3

regulatsioon, mille kohaselt peab mootorsõiduki omanik, kes annab mootorsõiduki kasutada

teisele isikule, säilitama 6 kuu jooksul alates mootorsõiduki kasutamise lõpetamisest teise

isiku poolt andmed mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaja

või isikukoodi ning juhiloa numbri kohta. Sama kohustus laieneb ka mootorsõiduki vastutava-

le kasutajale;

6) isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus seondub üksnes füüsiliste isikutega (IKS § 4 lg

1), juriidilisel isikul eraelu olla ei saa. Vastustaja on jätnud analüüsimata juriidiliste isikutega

seonduva. Juriidiliste isikute andmete väljastamisest keeldumist ei saa põhjendada isikuand-

mete kaitsega. Pole hinnatud, kas taotlust oleks võimalik rahuldada osaliselt;

7) vastuolu isikuandmete töötlemise eesmärgiga saab esineda juhul, kui isikuandmete tööt-

lemisel puudub määratud eesmärk või ei ole tegemist õiguspärase eesmärgiga. Kaebaja ees-

märk tuvastada parkimislepingu tingimusi rikkudes pargitud sõidukite omanikud ja vastutavad

kasutajad ei ole õigusvastane, kuna parkimise opereerimine on legaalne tegevus ja LS § 184 lg

4 võimaldab põhjendatud õigustatud huvi esinemise korral juurdepääsu liiklusregistrisse kan-

tud piiratud juurdepääsuga andmetele. Seega ei ole andmete väljastamine vastuolus IKS § 6 p-

ga 2;

8) vastustaja ei ole välja selgitanud, kui suur on selliste füüsilistest isikutest sõidukite kasu-

tajate osakaal, kelle kohta liiklusregistrisse ei ole omaniku- ega kasutajakandeid tehtud. Taot-

luse rahuldamata jätmine põhjusel, et võib esineda mingi võimalus, mille esinemissageduse

kohta andmed puuduvad, ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega ega ka kaalutlusõiguse

teostamise nõuetega;

9) eraelu puutumatuse piiramine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel (PS § 9 lg 2 ja § 26

teine lause). Käesoleval juhul on lubatavuse nõue täidetud kaebaja õiguste kaitsmise vajadu-

sest lähtuvalt (LS § 184 lg 4). Andmete teadasaamine on põhjendatud tulenevalt avalikust

huvist, kuna avaliku huvina on vaadeldav parkimise ladus korraldamine tiheasustusega aladel.

Andmete avaldamine on sobiv abinõu, sest liiklusregistri abil on võimalik teada saada, kes on

sõiduki omanik. Andmete avaldamine on vajalik, sest kaebaja opereerimisel on mitmeid park-

laid, kuhu ei ole erinevatel põhjustel võimalik tõkkepuusid paigaldada. Parkimisautomaatide

ja tõkkepuude paigaldamine kõikidesse kaebaja poolt opereeritavatesse parklatesse kujutaks

endast väga suurt investeeringut ja see tooks kaasa olukorra, kus kaebaja peaks parkimistasu-

sid märkimisväärselt tõstma. See omakorda avaldaks negatiivset mõju kaebaja äritegevusele.

Tegemist on mõõduka abinõuga, sest võib kasvada isikute arv, kes rikuvad parkimislepingut,

3-11-2383

5(12)

ja samuti on parkimise ladusam toimimine vaadeldav avaliku huvina, kuna tiheasustusalade

liikluskorraldus võiks vastasel korral olla olulisel määral häiritud;

10) vastustaja on ajanud segamini mõõdukuse kriteeriumi ja erinevate isikute põhiõiguste

kaalumise põhimõtte. Vaidlustatud haldusaktis on jäetud kaalumata kaebaja õigus tegeleda

ettevõtlusega ja liiklusregistrisse kantud füüsiliste isikute õigus eraelu puutumatusele. Seega

on tegemist olulise veaga kaalutlusõiguse teostamisel, mis toob kaasa 07.09.2011 haldusakti

tühistamise;

11) vastustaja on uurimispõhimõtet eirates jätnud välja selgitamata, milliste sõidukite kasuta-

jate kohta soovib kaebuse esitaja liiklusregistrist infot saada. Kaebaja selgitab, et soovib saada

liiklusregistrist infot nende sõidukite omanike ja vastutavate kasutajate kohta, kelle sõiduk on

parkimislepingu tingimusi rikkudes pargitud kaebaja poolt opereeritavas parklas;

12) LS § 184 lg-des 5 ja 6 nimetatud isikud ning asutused omavad juurdepääsu liiklusregist-

risse ja vastustajal lasub kohustus väljastada andmeid, mis on vajalikud nende isikute ja asu-

tuste ülesannete teostamiseks. LS § 184 lg-d 4 kohaldatakse üksnes siis, kui § 184 lg-s 3 nime-

tatud liiklusregistrisse kantud andmeid soovib saada mõni kolmas isik, keda ei ole LS §-s 184

nimetatud. Seega LS § 184 lg 4 võimaldab liiklusregistrisse kantud andmete väljastamist kol-

mandatele isikutele, kui selleks esineb põhjendatud õigustatud huvi.

4. Maanteeamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda,

esitades järgmised vastuväited:

1) kaebaja taotluse lahendamisel oli oluline, kas kaebajal on liiklusregistri juurdepääsupii-

ranguga andmete saamiseks põhjendatud õigustatud huvi. LS § 184 lg 3 kohaselt ei ole liiklus-

registris sisalduvad isikuandmed avalik teave, vaid tegemist on juurdepääsupiiranguga andme-

tega. Riigikohtu halduskolleegium on 09.03.2010 otsuse nr 3-3-1-94-09 p-s 12 asunud seisu-

kohale, et liiklusregistri puhul on tegemist informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku

omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Seega ei

kogu Maanteeamet vastutava töötlejana liiklusregistrisse andmeid eesmärgil abistada erine-

vaid isikuid eraõiguslikest võlasuhetest tulenevate sanktsioonide rakendamisel või õiguskait-

sevahendite efektiivsemal kasutamisel. Sellistele isikutele liiklusregistri juurdepääsupiirangu-

ga andmete väljastamine oleks vastuolus liiklusregistrisse vastavate andmete kogumise ees-

märgiga;

2) igal isikul on õigus liiklusregistrisse tema kohta kantud andmete salajasusele. Kaebaja ei

ole õigustatud lootma riigi (Maanteeameti) abile. Liiklusregistri andmed on avalikud üksnes

osaliselt. Juurdepääsupiiranguga andmete väljastamise aluseks kolmandale isikule saavad olla

üksnes erandlikud asjaolud. Eraparkla operaatorile ega muudele eraõiguslikele isikutele juur-

depääsupiiranguga liiklusregistri andmete väljastamist liiklusseadus ette ei näe ja põhjendatud

õigustatud huvi saab esineda üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel;

3) vaidlustatud haldusakti andmisel on kaalumine nõuetekohaselt läbi viidud. Ettevõtlusva-

baduse piiramine võiks kõne alla tulla juhul, kui Maanteeametil oleks seadusest tulenev ko-

hustus parklaoperaatori abistamiseks, kuid ta keelduks sellest põhjendamatult. Asjaolu, et

kaebaja ei tea täpselt, kes on temaga väidetavalt sõlmitud parkimislepingu pooleks, ei saa kui-

dagi seostada Maanteeametiga, vaid selle on põhjustanud vastava majandustegevuse olemus ja

korraldus kaebaja enese poolt;

4) haldusakti põhjendused kehtivad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute andmete saamise

kohta. Maanteeamet on pidanud vajalikuks analüüsida kaebaja poolt esitatud taotlust täienda-

valt isikuandmete kaitse seadusest ja põhiseadusest lähtuvalt;

3-11-2383

6(12)

5) haldusmenetluse läbiviimine ilma kaebaja arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata oli lu-

batav ja õiguspärane, sest taotluses esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale ja Maanteeametil

puudus vajadus lisaandmete saamiseks (vt HMS § 40 lg 3 p 1). Vastustajale oli taotluse sisu

selge ja küsimusi ei tekkinud. Lähtuvalt poolte vahel varasemalt sõlmitud lepingust on vastus-

taja piisavalt kursis kaebaja tegevusega parklate opereerimisel;

6) isegi kui viidatud menetlusnõuete rikkumine Maanteeameti poolt oleks aset leidnud, ei

oleks see saanud mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud haldusaktis on piisavalt motiveeritud

põhjendatud õigustatud huvi puudumist kaebajal ja liiklusregistri andmete väljastamisest ning

lepingu sõlmimisest keeldumist. Kaebaja varasem abistamine ja asjaolu, et Maanteeamet ei

ole varem tuginenud sellele, et liiklusregistri andmete põhjal ei pruugi sõiduki tegeliku juhi

tuvastamine võimalik olla, ei oma tähtsust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.11.2010 määrusega nr 98 kinnitatud „Maanteeameti põhimääruse“ § 1 lg 1 kohaselt on

Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsus-

asutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi

ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ükski õigusakt ei sätes-

ta, et Maanteeametil oleks kohustus abistada eraparklate operaatoreid eraõiguslike nõuete esi-

tamisel. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka õiguskantsler ettepanekus, mille ta esitas

01.11.2010 Maanteeameti peadirektorile;

7) mootorsõiduki omanik/vastutav kasutaja peab LS § 72 lg 2 p-des 1-4 toodud andmed esi-

tama üksnes liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel. Asjaolu, et kaebajal võib-olla

tekiks võimalus tänu andmete saamisele teada saada ka seda, kes tegelikult sõidukit juhtis ja

parkimislepingu sõlmis, ei muuda olematuks seda, et Maanteeamet väljastas kaebajale and-

meid teadmata, et ka tegelikult just see isik sõlmis parkimislepingu. LS § 72 ei taga vastavate

andmete avaldamist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja poolt, kuna viimane ei pruugi vaata-

mata seadusest tulenevale kohustusele neid säilitada või otsustada andmeid mitte avaldada.

Seega on asjakohatu tuginemine LS §-s 72 sätestatud sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja

kohustustele;

8) etteheide, et Maanteeamet ei ole teinud midagi selleks, et selgitada välja, kui suur on sõi-

dukikasutajate osakaal, kelle kohta liiklusregistrisse ei ole omaniku- ega kasutajakandeid teh-

tud, on otsitud ja põhjendamatu. Selliste asjaolude väljaselgitamine oleks võimatu. LS koha-

selt on sõiduki kasutamiseks andmise kord äärmiselt lihtne: kõiki sõiduki kasutajaid ei kanta

liiklusregistrisse, kasutajal piisab vaid sõiduki registreerimistunnistuse esitamisest;

9) vaidlustatud haldusakt selgitab piisava põhjalikkusega, miks vastav riive oleks ebapro-

portsionaalne. Maanteeamet on teostanud kaalutlusõigust ja arvestanud kõiki olulisi asjaolu-

sid. LS § 184 lg 4 kohaselt on liiklusregistri juurdepääsupiiranguga andmete väljastamise ot-

sustamine Maanteeameti ainupädevuses. Isegi kohus ei saa vastavat otsust muuta, vaid üksnes

kontrollida kaalutlusreeglitest kinnipidamist. Maanteeamet ei ole segamini ajanud mõõdukuse

kriteeriumi ja erinevate isikute põhiõiguste kaalumist – mõõdukuse hindamisel kaalutaksegi

erinevate isikute põhiõigusi;

10) vaidlustatud haldusaktis on selgelt põhjendatud, miks kaebajal puudub LS § 184 lg 4 ko-

hane põhjendatud õigustatud huvi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 mää-

ruse nr 46 „Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord“ § 3 lg 2 kohaselt ot-

sustab Maanteeamet andmete registrist väljastamise, arvestades seadusest tulenevate piirangu-

tega. Sellise normi sätestamine LS-s, mille kohaselt põhjendatud õigustatud huvi saab esineda

üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel, oleks ebavajalik.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.04.2012 otsusega Citypark Eesti OÜ kaebuse ja tü-

histas Maanteeameti 07.09.2011 otsuse nr 1-19/11-00004/162 ning kohustas Maanteeametit

3-11-2383

7(12)

vaatama uuesti läbi Citypark Eesti OÜ 08.08.2011 avalduse. Samuti mõistis kohus Maantee-

ametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2019,97 eurot. Otsuse põhjendused:

1) LS § 184 lg-s 4 on sätestatud, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib sama paragrahvi

lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada kolmandatele isikutele. LS §

184 lg 3 kohaselt on liiklusregistrisse kantud andmed avalikud, v.a füüsiliste ja juriidiliste

isikute andmed, registreerimistunnistuse number, registreerimismärk, identifitseerimisnumber,

tervisetõendi ja eksamitega seonduvad andmed. LS § 184 lg 13 alusel kehtestatud „Liiklusre-

gistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra“ § 3 lg-de 1 ja 3 kohaselt saab liiklusregist-

rist andmete väljastamine toimuda kas ühekordse põhjendatud taotluse alusel või andmete

saaja ja Maanteeameti vahel sõlmitud lepingu alusel, kui andmete saaja vajadus liiklusregistri

andmetele juurdepääsuks on pidev ja püsiv. IKS § 1 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1, § 4 lg-st 1, §-st 5 ja

§-st 6 tuleneb, et liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed ei ole avali-

kud, sh füüsilise isiku isikuandmeid võib väljastada kolmandatele isikutele üldjuhul üksnes

andmesubjekti nõusolekul, kuid põhjendatud õigustatud huvi olemasolul sõltumata andmesub-

jekti nõusolekust selleks pädeva organi (Maanteeameti) loal, kes tuvastab niisuguse huvi ole-

masolu ja otsustab andmete väljastamise;

2) LS § 184 lg-s 4 ei ole täpsustatud, kes on need kolmandad isikud, kellele võib erandina, st

põhjendatud õigustatud huvi korral liiklusregistrist piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada.

Seetõttu ei ole välistatud, et nendeks võivad olla ka eraõiguslikud juriidilised isikud, sh era-

parkla operaatorid;

3) LS §-st 88 ilmneb, et sõidukit võib kasutada ka isik, kes ei ole liiklusregistrisse omaniku-

na, vastutava kasutajana ega kasutajana kantud – piisab, kui omanik, vastutav kasutaja või

kasutaja viibib sõidukis või juhil on esitada mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootor-

sõiduki kasutamise kirjalik nõusolek. Järelikult Citypark Eesti OÜ-l puudub põhjendatud õi-

gustatud huvi liiklusregistri sõidukite andmebaasist kõigi sõiduki omanike ja kasutajate and-

mete väljastamiseks. Samas on see pigem andmete väljastamise proportsionaalsuse küsimus.

Maanteeamet on teinud otsuse väljaandmisel kaalutlemis- ja motiveerimisvead, mis on võinud

viia ebaõige otsustuse tegemiseni. Võimalik, et osundatud vead on tingitud ka uurimispõhi-

mõtte ebapiisavast järgimisest. Maanteeameti otsus ei vasta HMS § 4 lg-s 2 ja §-s 54 sätesta-

tud kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse eeldustele;

4) vastustaja on jätnud otsuses hindamata, kas kaebajal, sõltuvalt tema ettevõtlustegevuse

spetsiifikast, on väidetud põhjendatud huvi kasvõi osaliselt andmeid saada nt omanike osas,

kes tulenevalt LS § 72 lg-st 2 peavad omakorda omama mootorsõidukit kasutanud isiku and-

meid, või nt üksnes juriidilistest isikutest omanike osas. Maanteeamet ei ole analüüsinud, kas

omaniku andmete saamisel võiks omanikuga kontakteerumine aidata kaebajal oma õigusi

kaitsta;

5) otsuse põhjendus on vastuoluline: ühest küljest väidetakse, et kaebajal puudub põhjenda-

tud huvi saada liiklusregistrist andmeid, teisalt aga leitakse, et taotleja huvi eraõiguslike par-

kimislepingute täitmise tagamiseks ei kaalu üles liiklusregistrisse kantud isikute põhiõiguse

riivet eraelu puutumatusele. Vastustaja on seega ajanud segamini kaks erinevat toimingut:

põhjendatud õigustatud huvi olemasolu või puudumise tuvastamise ja andmete väljastamise

üle otsustamise. Maanteeameti kaalutlusotsus ei ole nende reeglite rikkumise tõttu õiguspära-

ne;

6) Maanteeameti kaalutlusviga väljendub ka selles, et ta on jätnud andmata hinnangu sõidu-

kiomanikest juriidiliste isikute andmete väljastamise põhjendatusele. IKS käsitleb üksnes füü-

silise isiku andmetega (isikuandmed) seonduvat. PS § 9 lg-st 2 tulenevalt laienevad põhisea-

duses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele üksnes niivõrd, kui-

3-11-2383

8(12)

võrd see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja

kohustuste olemusega. Juriidilistel isikutel ei ole põhiseaduslikku õigust eraelu kaitsele, kuna

see ei ole juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ning selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste

olemusega kooskõlas. Järelikult ei saa esitatud proportsionaalsuse test sobida samal ajal nii

füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta. Võimalik, et seesugused kaalutlusvead oleksid ära

jäänud, kui vastustaja oleks küsinud kaebajalt täiendavaid selgitusi ja oleks vastavalt HMS §

40 lg-le 1 enne haldusakti andmist võimaldanud menetlusosalisel esitada oma arvamus. Ära-

kuulamisõiguse tagamine ei ole vajalik üksnes menetlusosalise menetlusõiguste kaitseks ja

hea halduse põhimõtte realiseerimiseks, vaid see peab aitama ka haldusorganil endal saada

küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid ja seeläbi täiendavalt

kontrollida oma põhjenduste ja järelduste paikapidavust;

7) haldusakti andmisel tehtud olulised menetlus- ja motiveerimisvead on võinud mõjutada

asja otsustamist ehk viia lõppjäreldustes ebaõige otsuse tegemiseni. Ehkki Maanteeamet on

väitnud, et tema seisukoht ei oleks muutunud, kui ta oleks ka kaebaja täiendavad selgitused

ära kuulanud, siis ei saa kohus seda tõsikindlalt teada. Haldusakti ei saa tagantjärele motivee-

rida. Kaebuse rahuldamine ja Maanteeameti kohustamine ei tähenda osaühingu õiguse tunnus-

tamist saada liiklusregistrist taotluses soovitud andmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maanteeamet esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsu-

se tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmiseks. Apellant palub jätta menet-

luskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) ebaõige on kohtu järeldus, et põhjendatud õigustatud huvi olemasolu on jäetud hindamata

ja seega on rikutud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud menetlusnormi. Maanteeamet on vaidlusta-

tud haldusaktis leidnud, et kuna sõiduki omaniku ja kasutaja andmed ei anna taotlejale võima-

lust teha tõsikindlat järeldust, kes oli sõiduki tegelikuks parkijaks, puudub ka põhjendatud

õigustatud huvi liiklusregistri juurdepääsupiiranguga andmete saamiseks;

2) kohtu väide, et Maanteeamet ei ole õiguste kaitsmist analüüsinud, ei ole tõene, sest Maan-

teeamet on leidnud, et esineb võimalus, et sõiduki omanik ega kasutaja ei ole parkimislepingu

pooleks ja seega saab asuda seisukohale, et sõiduki omanikuga kontakteerumine ei aita kaeba-

jal oma õigusi kaitsta;

3) LS § 184 lg 4 ei toeta sellist seisukohta, et kui Maanteeamet teeb kindlaks põhjendatud

õigustatud huvi puudumise, ei pea ta enam midagi kaaluma, kuid huvi olemasolu korral on

siiski võimalik andmete väljastamisest keelduda järgneva kaalumise tulemusel. Kui kolmandal

isikul esineb põhjendatud õigustatud huvi, siis mingit kaalumist ei ole võimalik enam läbi viia

ja andmed tuleb LS § 184 lg 4 alusel väljastada. Vastav kaalumine tuleb teha põhjendatud

õigustatud huvi tuvastamise käigus, nagu seda tehti vaidlustatud haldusaktiga. Mingit kaalu-

mist pärast huvi tuvastamist ei ole enam läbi viia võimalik. Lisaks tuleb arvestada, et huvi

peab olema nii põhjendatud kui ka õigustatud. Halduskohus ei ole mõistele sisu omistanud,

vaid on lihtsalt nentinud, et kaalutlused ei ole piisavad. Proportsionaalsuse hindamine põhjen-

datud huvi tuvastamise käigus on õigustatud;

4) vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendused ja seisukohad on kooskõlas HMS §-ga 54.

Maanteeamet ei ole kohtu kirjeldatud viisil PS §-i 26 tõlgendanud ega väitnud, et vaidlustatud

haldusaktis analüüsitud eraelu puutumatusega seonduvad küsimused puudutaksid ka juriidilisi

isikuid;

3-11-2383

9(12)

5) Maanteeamet on varem selgitanud, et vajadus lisaandmete saamiseks puudus, mistõttu ei

olnud täiendavate selgituste küsimine vajalik (HMS § 40 lg 3 p 2).

7. Citypark Eesti OÜ vastuses Maanteeameti apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellat-

sioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Osaühing kordab senises menet-

luses esitatud seisukohti ja lisaks toonitab järgmist:

1) haldusorgan pidanuks vaidlustatud haldusaktis analüüsima, milles seisneb osaühingu huvi

liiklusregistrist andmete saamise vastu nende sõidukite, mis on pargitud kaebaja poolt operee-

ritavates parklates parkimislepingute tingimusi rikkudes, omanike ja vastutavate kasutajate

kohta; kui kaalukas on kaebaja vastavasisuline huvi; kas ja millistel põhjustel on see vaadel-

dav põhjendatud õigustatud huvina LS § 184 lg 4 mõttes;

2) sõiduki tegeliku kasutaja tuvastamine on võimalik kas kaebaja ja sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja koostöös või kui koostööst keeldutakse, siis kohtu abiga andmed välja nõu-

des. Võimalus sõiduki kasutamiseks liiklusregistrisse mittekantud isiku poolt oli olemas ka

juba enne uue LS jõustumist. Nimelt oli sätestatud kuni 30.06.2011 kehtinud LS § 17 lg-s 3, et

sõiduki kasutamisel liiklusregistrisse mittekantud isiku poolt peab sellisel isikul olema liiklus-

registrisse kantud sõiduki omaniku või kasutaja lihtkirjalik volikiri. Praktikas ei esinenud see-

suguseid probleeme, et liiklusregistrisse kantud isik oleks vaielnud vastu leppetrahvi nõudele

ja sõidukit tegelikkuses kasutanud isik oleks jäänud tuvastamata;

3) vaidlustatud haldusakti põhjendused on eksitavad, kuna neist võib järeldada, et sõiduki

kasutamise kord on alates 01.07.2011 oluliselt lihtsustunud ja kuni 30.06.2011 kehtinud LS

redaktsiooni kohaselt tuli kõik sõiduki kasutajad kanda liiklusregistrisse. Kaebaja leiab, et

volikirja nõude kaotamise näol ei ole tegemist sõiduki kasutamiseks andmise korra olulisel

määral lihtsustamisega. Ka kuni 30.06.2011 kehtinud LS järgi oli võimalik, et kõik sõidukit

kasutavad isikud ei olnud liiklusregistrisse kantud.

8. Citypark Eesti OÜ esitas ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles palub

muuta halduskohtu otsuse motiveeriva osa lk 24 punktis 3 ja lk 25 punktis 4 toodud põhjendu-

si selliselt, et põhjenduste hulgast jääks välja seisukoht, nagu oleks lisaks Citypark Eesti OÜ

põhjendatud õigustatud huvile saada liiklusregistrist andmeid parkimislepingute tingimusi

rikkudes pargitud sõidukite omanike ja vastutavate kasutajate kohta tarvilik liiklusregistrist

andmete väljastamiseks veel ka viimatinimetatud isikute seaduslike huvide ja põhiõiguste ning

Citypark Eesti OÜ huvi kaalumine. Põhjendused:

1)

halduskohtu otsuses sisalduv seisukoht, et uuel asja lahendamisel peab Maanteeamet

hakkama lisaks põhjendatud õigustatud huvi tuvastamisele vaagima ka osaühingu huvi kaalu-

kust liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete saamise vastu nende isi-

kute seaduslike huvide ja põhiõigustega, mõjutaks kohtuotsuse jõustumisel vastustaja tegevust

taotluse uuel menetlemisel;

2)

LS § 184 lg 4 sätestab ainsa eeldusena liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste

isikute andmete väljastamisele kolmandatele isikutele selle, et kolmandal isikul oleks olemas

põhjendatud õigustatud huvi vastavasisuliste andmete saamise vastu. Viidatud säte ei nõua

täiendavate seaduslike huvide ega põhiõiguste kaalumist.

9. Maanteeamet ei vaidle Citypark Eesti OÜ vastuapellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ta

on ka ise apellatsioonkaebuses leidnud, et LS § 184 lg 4 ei näe ette erinevate huvide kaalumist

pärast põhjendatud õigustatud huvi tuvastamist. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise põhjen-

datus on küsitav, sest apellatsioonkaebuses vaidlustati sama seisukoht ja seda asjaolu tuleb

arvestada muu hulgas menetluskulude väljamõistmise juures.

3-11-2383

10(12)

10. Maanteeamet leidis täiendavates seisukohtades, et hinnata tuleb, kas käesoleva vaidluse

ese võib olla hoopis toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. Andmete väljastamine on toiming. Toi-

mingust keeldumine ei pea tingimata olema haldusakt. Ka liiklusregistri elektroonsetele and-

metele juurdepääsu korra § 3 lg 2 viitab sellele, et andmete väljastamisest keeldumise puhul ei

ole tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga. Kaebaja poolt vaidlustatud dokumendi puhul on

tegemist HMS § 43 lg 4 p-s 2 nimetatud põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Eel-

toodust lähtuvalt ei ole tühistamiskaebus asjakohane. Samuti ei pea toiming vastama HMS §-

st 54 tulenevatele haldusakti nõuetele. Seega tuleks halduskohtu otsus tühistada menetlusnor-

mide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu.

11. Citypark Eesti OÜ leiab, et HKMS § 183 ei võimalda pärast apellatsioonitähtaja möö-

dumist uudse väite esitamist. Riigikohus leidis otsuse nr 3-3-1-62-09 p-s 10 ja otsuse nr 3-3-1-

77-11 p-s 10, et loa andmisest keeldumist tuleb käsitleda haldusaktina, mitte toiminguna, sest

loa andmisest keeldumine vastab oma sisult HMS § 51 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Riigikohus

tõstis otsuse nr 3-3-1-44-10 p-s 12 esile, et haldusakti tunnuseks on see, et tegemist on regu-

leeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi

reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku

õigusi või kohustusi. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-10-11 p-st 13 nähtub, et toiming ei ole suuna-

tud õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Liiklusregistrist andmete väljastamisest keeldumine

on võrdsustatav loa andmisest keeldumisena ja tegemist on haldusaktiga. Vaidlustatud haldus-

aktil on regulatiivne toime, see on õiguslikult siduv, antud avalik-õiguslikus suhtes, antud

selliselt, et sellega tuvastatakse vastustaja õiguse puudumine saada liiklusregistrist teatud füü-

siliste ja juriidiliste isikute andmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. LS § 184 lg 3 kohaselt ei ole liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute and-

med avalikud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib lõi-

kes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada kolmandatele isikutele. Põhjenda-

tud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja väljastamise otsustab Maanteeamet. Vaidlus kohtu-

asjas käib selle üle, kas Maanteeamet, keeldudes kaebajale kui eraparklate opereerimisega

tegelevale ettevõtjale selliste andmete avaldamisest, on nimetatud kaalutlusõigust teostanud

õiguspäraselt.

13. Halduskohus heitis apellandile ette, et haldusmenetluses pole antud kaebajale võimalust

vastuväidete esitamiseks ja teda piisavalt ära kuulatud. Miks halduskohus sellisele järeldusele

jõudis, kohtuotsusest ei nähtu. Andmete väljastamisest keeldumisel ei ole apellant tuginenud

sellistele asjaoludele, mis ei saanud taotluse esitajale olla teadmata, vaid on erinevalt taotluse

esitajast sisustanud teisiti LS § 184 lõiget 4. Normi erineva tõlgendamise korral ei saa rääkida

andmetest kõrvalekaldumisest HMS § 40 lg 3 p 2 tähenduses. Taotluse esitaja eelnev ärakuu-

lamine ei olnud seetõttu nõutav.

14. Ekslik on apellandi seisukoht, et vaidlustatud otsust tuleb pidada toiminguks, mitte hal-

dusaktiks. Taotletud toimingu – andmete väljastamine – tegemisest keeldumine ei olnud fakti-

line käitumine (nt tegevusetus andmete väljastamisel), vaid see toimus haldusaktiga. Keeldu-

mine vastab oma sisult HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele.

15. Halduskohus põhjendas otsust peamiselt sellega, et vaidlustatud haldusakti põhjendused

on ebapiisavad, sh pole eristatud Maanteeameti poolt kaebajal põhjendatud õigustatud huvi

tuvastamist ja kaebaja ning andmesubjektide huvide kaalumist, samuti pole antud hinnangut

juriidilistest isikutest sõidukiomanike andmete väljastamise põhjendatusele.

3-11-2383

11(12)

16. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. LS § 184 lg 4 kohases menetluses pole ette

nähtud, millises järjekorras ja millised otsustused tuleb apellandil teha. Arvestades, et nimeta-

tud säte jätab haldusorganile ka põhjendatud õigustatud huvi korral kaalutlusruumi („võib“),

ei saa halduskohtu seisukohta, et huvide kaalumine peab aset leidma pärast põhjendatud õi-

gustatud huvi tuvastamist, pidada ekslikuks. Vastustaja kaalumisruumi ulatust ja kaalumisel

arvesse võetavate asjaolude ringi see aga ei mõjuta. LS § 184 lg-st 3 tulenevalt saab juurde-

pääsu mitteavalikele andmetele anda vaid juhul, kui andmeid taotleva isiku huvi neid andmeid

saada on kaalukam andmesubjekti huvist, samuti avalikust huvist tagada registripidaja sisemi-

ne töökorraldus. Halduskohus pole näidanud, miks ta leiab, et kaalumisel pole olulisi asjaolu-

sid arvesse võetud ning miks need asjaolud, millele vastustaja tugines, pole asjakohased.

Vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveeritud ning kaalutlusõigust on ringkonnakohtu ar-

vates teostatud nõuetekohaselt.

17. LS § 184 lg 3 eesmärk on kaitsta sõiduki omanike huvi nende andmete vaba juurdepääsu

eest. Olukorras, kus selliseid andmeid esitatakse teistele erahuvides tegutsevatele isikutele, nt

parklaoperaatoritele, laiaulatuslikult, pole võimalik tõhus järelevalve selle üle, et küsitavad

andmed puudutavad vaid tegelikult eraparklas parkinud sõidukeid.

18. LS § 184 lõikest 3 (sõiduki omanikku puudutavate andmete salajasus) erandi tegemisel

tuleb hinnata nii andmeid taotleva isiku eesmärki andmeid saada, tema õigusi kui ka andme-

subjektide õigusi. Tõepoolest loob vaidlustatud otsus kaebaja ettevõtlusele faktilisi piiranguid,

sest kaebaja ei saa oma ettevõtluseks kõiki teda huvitavaid andmeid, ent LS § 184 lg 3 p 1

kehtestamisel on silmas peetud ka vajadust kaitsta eraelu puutumatust (isikuandmeid) tulene-

valt PS §-st 26 füüsiliste isikute puhul ja ettevõtlusvabadust (ärisaladust) äriühingute puhul.

19. Sõiduki omanikku puudutavate andmete väljastamisel tuleb silmas pidada, et liiklusregist-

ri pidamise eesmärgiks LS §-st 173 tulenevalt sõidukijuhtide tuvastamise hõlbustamine ei ole.

Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra § 3 lg 3 kohaselt kui taotlejal on

andmetele juurdepääsuks põhjendatud pidev ja püsiv vajadus, võib Maanteeamet andmete

saajaga sõlmida lepingu andmete väljastamiseks. Lepingus sätestatakse muu hulgas väljasta-

tavate andmete loetelu, maht ja kasutamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused

ning meetmed andmete kaitseks, samuti lepingu maksumus. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et

sellest sättest tulenevalt võib vastustaja nõuda kõigi kulutuste kandmist andmete väljastamisel

kaebajalt, võib olla andmete suuremahuliseks väljastamiseks vajalik vastustaja töökorralduse

muutmine.

20. Kaebaja eesmärk andmeid saada ei seondu avalike huvide täitmisega, vaid tulu teenimi-

sega parkimisvõimaluste loomiselt. Eraparkla tööd on võimalik korraldada selliselt, et park-

lasse sissesõit või väljasõit on takistatud enne parkimistasu maksmist. Väide, et mõnel juhul

piiravad tõkkepuude paigaldamist muinsuskaitselised vm nõuded, pole ringkonnakohtu arva-

tes oluline: kaebajal on võimalik parklasse sissesõitu piirata ka muul viisil või rajades parklaid

mujale.

21. Õige on vastustaja seisukoht, et sõiduki omaniku andmete väljastamisega ei ole võimalik

tagada kaebaja poolt lepingutasu ja leppetrahvi sissenõudmist. Olukorras, kus kaebajaga võib

olla lepingu sõlmijaks mitte üksnes liiklusregistrisse kantud isik, vaid kes tahes tema poolt

volitatud isik, ei saa kaebaja nõuda tasumist isikult, kelle andmed talle väljastatakse. LS § 72

lg 2 kohustab mootorsõiduki omanikku juhul, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele

isikule, säilitama mootorsõidukit kasutanud isikut puudutavad andmed mootorsõiduki kasu-

tamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul

ning esitama need liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel. Nimetatud sättest ei saa

tuleneda kaebajale õigust selliste andmete saamiseks ja lepingu teise poole tuvastamiseks.

3-11-2383

12(12)

Kohtu nõudmisel andmete esitamine eeldab, et kohtul peab asja lahendamiseks olema vajalik

nende andmete väljanõudmine sõiduki omanikult. Kaebaja poolt hagi esitamise eelduseks on

aga, et kaebaja peab olema tõendanud sõiduki kasutamise isiku poolt, kelle vastu hagi esita-

takse. LS § 72 lõiget 2 ei saa mõista nii, et mistahes isik saab kohtu kaudu välja nõuda and-

meid sõidukit tegelikult kasutanud isiku kohta, sõltumata subjektiivse õiguse olemasolust sel-

liseid andmeid saada.

22. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja

uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse

tervikuna, ei ole võimalik vastuapellatsioonkaebuses näidatud viisil kohtuotsuse põhjenduste

muutmine.

23. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

vastustajalt rahuldamata. Apellant ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

Oliver Kask

Viive Ligi

Lauri Madise