2-12-35225/5 · 2-12-35225/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-12-35225

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.novembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number 2-12-35225 Hagi ese Tsiviilasja hind Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi M. T. vastu 448 euro nõudes. 448 eurot Pooled ja nende esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) registrikood xxxxxxxx, asukoht Lembitu 12 Tallinn, e-post:oigus@ensib.ee; Kostja M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi M. T. vastu. 2. Välja mõista Mirek Tuvikeselt Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 448 (nelisada nelikümmend kaheksa) eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 või 221020595183, viitenumber 1200003194. 3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta Mirek Tuvikese kanda. 5. Välja mõista Mirek Tuvikeselt riigituludesse menetluskulu 75 (seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 (TsMS § 179 lg 5). 6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 75 euro tasumisega viivitamise korral tuleb Mirek Tuvikeselt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (75 euro) nõuet. 7. Jõustunud kohtuotsus saata riigituludesse väljamõistetud menetluskulu osas teadmiseks

2 (3) Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikes vastustes kohtule hageja nõude õigeks ja vastuväiteid hagile ei oma (tl 28).

Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.

2. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 16.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1- 11-12546 kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Kevin Kattai suri. Kuriteo ohvri matusekulud kandnud Tõeleid Kattai esitas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile 28.07.2011 ohvriabi seaduse ( OAS) alusel ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.07.2011 otsusega hüvitati kuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused summas 448 eurot. Neil asjaoludel taotleb Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagis Mirek Tuvikese vastu OAS § 31 lg 1 alusel välja mõista makstud hüvitis summas 448 eurot. Tulenevalt ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 448 eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.

3 (3)

MENETLUSKULUD

3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv, kusjuures vastavalt TsMS §-le 145 on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Tulenevalt RLS § 57 lg 1 tasutakse avalduse esitamisel elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt 448 eurolt riigilõivu 75 eurot.

Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1, 2 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulud jäeti tulenevalt TsMS §-le 162 lg 1 kostja kanda, tuleb kostjalt arvestades TsMS § 179 lg 1, 2; 190 lg 3; § 174 1 lg 1 sätestatud välja mõista menetluskuluna riigilõiv 75 eurot riigituludesse. Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( so 75 eurot) suurust. Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Kohtunik: