2-12-24476/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 09.novembril 2012.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-24476 Tsiviilasi OÜ Paide Elamuhooldus hagi Jaak Vaas`i vastu võla ja viivise nõudes Hagihind

31.61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Narva mnt 13A Tallinn 10151, e-post: marko@be.ee Kostja: Jaak Vaas, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxx xxxxx xxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista Jaak Vaas´ilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 30.45 eurot (kolmkümmend eurot ja 45 senti).

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-24476 kannab kostja täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Hageja ja Jaak Vaas`i vahel oli 09.12.2009.a. sõlmitud eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa haldusleping, millega Jaak Vaas andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga xxxxxxxx xxxxx xxxxxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) §

13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arvet nr TE110791 täielikult ja tähtaegselt tasunud ning võlgneb hagejale jätkuvalt 31.61 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt 31.61 eurot põhivõlga ning 30.45 eurot viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras, s.o. 0,5% tasumata summalt päevas. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. Hageja on 08.11.2012 esitanud kohtule avalduse hagist osaliseks loobumiseks, kuna kostja on menetluse kestel tasunud põhivõlgnevuse. Samas jääb hageja oma nõude juurde viivise osas.

Kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks. Samas palub ta ennast vabastada viivise nõudest tekkinud arusaamatuste tõttu. Nimelt on kostja müünud korteri uuele omanikule, millest teavitas ka hagejat, kuid ilmselt jäi see hagejal tähelepanuta ning nüüd aetakse asju kohtu kaudu. Korduvad teated, mis on kostja nimele saadetud xxxxxxxxxxxx aadressil, ei ole uus korteri omanik kostjale edastanud ega kostjat teavitanud.

Hageja on leidnud, et kostja eelpoolnimetatud vastuväited on alusetud. Igakuised kommunaalteenuste maksed saadeti kostjale e-posti aadressil, kuhu edastati ka viimane kostja võlgnetav arve, kuid miskipärast kostja oma kohustust ei täitnud ega teinud hagejale ka päringuid esitatud arve osas. Kostja poolt antud e-postile on edastatud ka hageja poolt võlateated, kuid reageeringut ei järgnenud. Hageja on esitanud oma väidete kinnituseks ekirjavahetuse tema ja kostja vahel.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja väide võlateadete mittekättesaamise kohta ei ole usutav. Hageja on esitanud tõendid, et kostjale on saadetud võlateated e-postiga aadressil, millist kostja on kasutanud ka kohtumenetluse kestel. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ning hageja ei ole sellest õigusest vaatamata kostja taotlusele loobunud. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ja selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetlukulud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ingrid Niinemägi Kohtunik