2-12-10632/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-10632 Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2012.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi KJ hagi LJ vastu abielu lahutuse nõudes Hagihind 1595,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: KJ (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: LJ (isikukood xxx, elukoht xxx)

07.11.2012

RESOLUTSIOON 1. Lahutada LJ ja KJ vahel Järva Maavalitsuses xxx.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 2.Jätta hagejale abielu ajal kantud perekonnanimi J. 3.Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Poolte abielu on registreeritud xxx.a. Järva Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Abielust lapsi sündinud ei ole. 14.03.2012.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel sõlmitud abielu lahutada, kuna abielulised suhted poolte vahel käesolevaks ajaks on lõppenud ja pooled elavad eraldi, hageja elab alaliselt Eesti Vabariigis ning kostja elab alaliselt Lõuna-

Aafrika Vabariigis. Pooled ei ole omanud ega oma ühist elukohta. Pooled ei oma ühisvara, mida jagada. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde ja kinnitab, et abielu jätkamine on võimatu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on hageja Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukoht on Eesti Vabariigis, seega TsMS § 102 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendamiseks. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS § 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. Pooltel puudub ühine elukoht, pooltel on elukoht eri riikides ja pooltel on erinev kodakondsus, kuid arvestades asjaolu, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja hageja elukoht on Eesti Vabariigis, siis REÕS § 57 lg 4 kohaselt kohaldab kohus Eesti õigust. Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on kinnitanud kohtule, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2009.a.ja ta ei näe võimalust poolte kooselu taastamiseks. Kostja on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus asub seisukohale, kuna pooled on elanud üle kahe aasta lahus, hageja ei soovi kooselu taastada, kostja ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud, on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ja seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei esitanud kohtule avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega tuleb säilib hagejal tema abielu ajal kantud perekonnanimi J.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maie Seppo kohtunik